Pärnu Maakohtu 05.11.2014 otsus (parandatud 07.11.2014 määrusega)
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2151 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RS-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): RS (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx vald, xxxxx maakond), seaduslik esindaja KL, lepinguline esindaja Anu Toomemägi Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): MS (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxx vald, Xxxxx maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar
Kohtuistungi toimumise aeg
13.05.2015
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Anu Toomemägi, lepinguline esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar
kostja
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 05.11.2014 otsus (parandatud 07.11.2014 määrusega) tühistada osaliselt igakuise elatise väljamõistmata jätmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada.
3.2.Välja mõista MS-ilt RS-i kasuks elatis 50 eurot kuus alates 01.06.2015 kuni RS-i täisealiseks saamiseni 10.06.2027.
3.3.Jätta hagi rahuldamata elatise võla, alates hagi esitamisest kuni 31.05.2015 igakuuse elatise ja alates 01.06.2015 kuni RS-i täisealiseks saamiseni igakuuse elatise 189 eurot nõudes.
3.4.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
3.5.Tühistada Pärnu Maakohtu 09.09.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohustati MS-i tasuma menetluse ajal RS-i ülalpidamiseks elatist 160 eurot kuus.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.13.08.2013 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks elatise võlgnevuse 7031,90 eurot ja alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni elatise 239 eurot kuus.
2.xx.xx.xxxx sündis KL-il ja MS-i (kostja) pojal KS-il tütar RS (hageja). Lapsel on raske puue ja ema kasvatab teda üksi. Isa vabatahtlikult elatist ei maksnud. Pärnu Maakohtu 05.10.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-16941 mõisteti isalt välja lapse ülalpidamiseks alates 12.04.2011 kuni 10.06.2027 igakuine elatis 239 eurot, millest kuulus maha arvamisele hagi tagamise korras makstud elatis 970 eurot. Kohtuotsus jõustus 14.02.2013. Täitemenetluse alustamise ajaks seisuga 12.03.2013 oli isa KS-i elatisevõlg 6037,90 eurot. Ajavahemikul 12.03.2013 kuni 12.08.2013 kasvas elatisevõlg 1195 euro võrra. Vaatamata täitemenetlusele, ei ole hageja elatist saanud. Tulemusi ei ole andnud ka kohtutäituri sunnivahendite rakendamine. Ema on sattunud tõsistesse raskustesse lapse hooldamisega seotud kulude kandmisel. Isal puudub vara ja töökoht Eestis. Kostja on võimeline ülalpidamises osalema. Kostja omandis on kinnisasi, mis ei ole koormatud hüpoteegiga ja kostja käib tööl. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanematelt ei ole võimalik ülalpidamist saada. Lapse isa on noor terve töövõimeline isik, kelle majanduslikud raskused aastatel 2012 kuni 2013 olid ajutised. Alates 2013. aasta septembrist isa töötab ja täidab kohtutäituri vahendusel 2(9)
ülalpidamiskohustust. Tsiviilasjas nr 2-11-16941 tehtud kohtulahendist ja käesolevast hagiavaldusest nähtub, et ema varaline seisund võimaldab lapse ülalpidamist. Kostja varaline seisund ei võimalda kedagi ülal pidada, kahjustamata enda tavalist ülalpidamist. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
4.Pärnu Maakohus 05.11.2014 otsusega jättis hagi rahuldamata, tühistas hagi tagamise abinõu ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.
5.Hageja on xx.xx.xxxx KL-i ja KS-i kooselust sündinud raske puudega alaealine laps. KS-ilt on jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud elatis 239 eurot kuus alates 12.04.2011 kuni hageja täisealiseks saamiseni ja elatise võlgnevus ühe aasta eest enne hagi esitamist, s.o 12.04.2010 kuni 11.04.2011 summas 1510,10 eurot. Kohtuotsus jõustus 14.02.2013. Pooled ei vaidle selle üle, et KS kohtuotsust nõuetekohaselt täitnud ei ole.
6.Alaealist last peavad eelkõige ülal pidama tema vanemad (PKS § 105 lg 2). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11 jõudnud seisukohale, et vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada, ning asenduskohustus tekib, kui vanema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita.
7.Asenduskohustuse tekkimise eeldused ei ole täidetud. KS on tööealine terve mees, kellel puuduvad takistused töötamiseks ja vajalikul määral sissetulekute hankimiseks. Tsiviilasjas 2-11-16941 05.10.2012 tehtud kohtuotsuse põhjendustes on kohus jõudnud järeldusele, et KS ei esitanud menetluses andmeid kõikide oma sissetulekute kohta ning esitatud andmed (konto väljavõttest nähtuvad sularaha sissemaksed) tõendavad, et KS-il on sissetulekuid, mida tema pangakonto väljavõte ei kajasta. Samuti on praeguses menetluses kogutud tõenditega tõendatud, et KS (väikeste vaheaegadega) töötab ja saab sissetulekut, seejuures sama tööandja juures. Nii nähtub Maksu- ja Tolliameti 20.12.2013 ja 10.10.2014 vastustest (I kd, tl 154 - 162; II kd tl 37), kohtutäituri 10.06.2014 ja 06.10.2014 vastustest (I kd tl 179 ja II kd, tl 32 - 34) kohtu järelepärimistele ning e-maksuameti andmete väljatrükist seisuga 29.05.2014 (I kd, tl 164), et KS sai 2013. aasta augustist kuni 2014. aasta aprillini töötasu XXX OÜlt ja 2014. aasta juulis L OÜ-lt ning XXX OÜ-s töötas KS ka 2014. aasta septembris. Maksu- ja Tolliameti 10.10.2014 isiku sissetuleku teatise (II kd, tl 37) järgi on KS-ile ajavahemikus 01.12.2013 kuni 30.09.2014 tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid summas 1254,49 eurot (sh töötasu 1035,01 eurot, haigushüvitis 119,48 eurot, lepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstav töö- või teenustasu 100 eurot). Seega on KS-il vara, mille arvelt lapse ülalpidamise kohustust täita, ning asenduskohustust kostjal ei ole tekkinud. Asjaolu, et KS-i deklareeritud sissetulek ei ole piisav, et kohtuotsust nõuetekohaselt ja täies ulatuses täita, ei anna alust elatise väljamõistmiseks asenduskohustusena kostjalt.
8.Hageja ei ole kasutanud kõiki õiguskaitsevahendeid, et KS-i kohustuste täitmisele sundida, ning on esitanud hagi vanavanema vastu ennatlikult. Perioodil 13.09.2013 kuni 14.01.2014 on kohtutäiturile laekunud KS-i arestitud töötasust igakuuliselt
3(9)
112,93 eurot, kokku 564,65 eurot. Lisaks on kohtutäitur arestinud KS-i nõude tulude deklareerimisel tagastamisele kuuluvale tulumaksule summas 196,83 eurot. Nimetatud summadest arvestas kohtutäitur enne sissenõudjale ülekandmist proportsionaalselt maha täitemenetluse kulud ja kohtutäituri tasu. Kokku on pärast hagi esitamist kohtutäitur täitemenetluses KS-i sissetulekute arvelt hagejale üle kandnud 677,60 eurot. Seega on põhjendamatu hageja seisukoht, et täitemenetlus ei ole tulemust andnud. 05.10.2012 kohtuotsus on täitmiseks esitatud üksnes osaliselt: 01.04.2013 hageja seadusliku esindaja lepingulise esindaja A. Toomemägi poolt kohtutäiturile esitatud täitmisavalduses (I kd, tl 22-24) märgitakse nõude sisuks avalduse esitamise aja seisuga arvestatud elatise võlgnevus summas 6037,90 eurot. Hageja väited, et kohtutäitur on keeldunud igakuise elatise osas täitmisavaldust menetlusse võtmast, on paljasõnalised. Kohtutäitur 10.06.2014 vastuses kinnitab, et jooksva elatise osas ei ole hageja täitmisavaldust esitanud. Hagiavaldusele on lisatud kohtutäituri 01.07.2013 teade täitemenetluse kohta (I kd, tl 50), millest nähtuvalt on kohtutäitur alustanud täitemenetlust üksnes elatise võlgnevuse summas 6785,46 euro osas. Hageja seisukoht, et jooksva elatise sundtäitmist seadus ei võimalda, on ekslik.
9.Hageja ei ole täpsustanud, milliseid sunnivahendeid kohtutäitur KS-i suhtes on rakendanud. Kohtutäituri selgituste kohaselt on arestitud KS-i arvelduskonto ning tema töötasu, millest tööandjad ei ole alati kinnipidamisi teinud, sest KS-ile makstav deklareeritud töötasu on jäänud alla summa, millele TMS § 132 lg 1 ja lg 11 järgi saaks sissenõuet pöörata, või on arestimisakti saamise järel tööandja kohtutäiturile teatanud, et KS ei tööta enam selles ettevõttes. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et kohtutäitur oleks kohustanud KS-i esitama täiturile enda vara ja sissetulekute nimekirja ning seda vandega kinnitama. Kohtutäitur kohtu päringule vastates üksnes nendib, et KS ei ole kohtutäituri bürooga ühendust võtnud ega põhjendanud kohustuse täitmata jätmist, arestitud arvelduskontodele KS oma sissetulekuid ei kanna, kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara registrites ning peale töötasu muu vara olemasolu ei ole kohtutäiturile teada.
10.4 kuud ei ole piisav aeg otsustamaks, et täitemenetlus ei ole tulemuslik. Ka hagi esitamisest otsuse tegemiseni möödunud 1 aasta ja 2 kuu jooksul täitemenetluses ja väljaspool seda KS-i poolt tehtud maksed ei anna alust järeldusteks, et KS-ilt lapsele ülalpidamise saamine on sedavõrd raske, et rakenduks vanavanema asenduskohustus. Kohtutäitur on 01.07.2013 teates märkinud, et võlgnik ei oma töökohta Eestis alates novembrist 2012 ning laekumisi ei ole olnud. Hagi kohtule esitamise ajaks oli KS aga tööle asunud (2013. aasta augustis on KS-ile XXX OÜ-st tehtud väljamakse 320 eurot, I kd, tl 161). Kohtutäitur selgitustes märgib, et kontrollib võlgniku tööle asumist igakuuliselt Maksu- ja Tolliameti X-tee teenuste kaudu ja saab info võimaliku tööandja kohta pärast tööandja poolt tehtud esimest väljamakset. Seega on selge, et kohtutäitur saab KS-i töötasu arestimiseks astuda samme mõningase viivitusega ning täitemenetluse toimingud võtavad aega.
11.Kohtule esitatud KL-i pangakonto väljavõttest (II kd, tl 52) selgub, et KS on pärast täitemenetluse alustamist teinud oma pangakontolt KL-i (hageja ema) pangakontole 10.06.2013 ülekande 50 eurot selgitusega „R sünnipäevaks“, 15.08.2013 (s.o enne hagiavalduse menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist) 150 eurot selgitusega „elatis“; 27.12.2013 ülekande 35 eurot selgitusega „jõuludeks R“ ning 09.06.2014 makse 50 eurot selgitusega „sünnipäevaks R“. Seega oli KS-il ka töökoha väidetavale puudumisele ja sissetulekute ebapiisavusele vaatamata võimalik olnud hagejale
4(9)
makseid teha. Vanavanemal ei saa asenduskohustust tekkida üksnes seetõttu, et kohtutäitur ei ole täitemenetluses suutnud (nüüdseks pooleteise aasta jooksul) KS-i tegelikke sissetulekuid ja majanduslikke võimalusi välja selgitada.
12.Maksu- ja Tolliameti andmetel (seisuga 03.11.2014) sai KS viimati 2014. aasta septembris töötasu jälle XXX OÜ-st. Nimetatud äriühingu 2013. aasta majandusaasta aruandes (kättesaadav äriregistri elektroonilises andmebaasis) esitatud töötajate arvu (keskmiselt 12 töötajat) ja aastase palgakulu (144 510 eurot, sotsiaalmaksuta) andmete järgi on XXX töötajate keskmine töötasu 1000 eurot kuus. Jääb arusaamatuks, miks KS töötab selles asutuses miinimumpalgaga. Hageja on ka ise välja toonud kahtlused, et ajal, kui KS-il väidetavalt tööd ei olnud, on ta saanud sissetulekut välismaal töötades. Andmed KS-i tegelike sissetulekute kohta on eelduslikult võimalik välja selgitada kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetlus oleks üks riiklik sunnivahend KS-i kohustuse täitmisele sundimiseks.
13.Hagiavalduses ja hageja täiendavates kirjalikes seisukohtades esitatud andmete kohaselt töötab hageja ema alates 2013. aasta jaanuarist Soome Vabariigis ja saab piisavalt sissetulekut, et hageja kulusid katta. Samuti kannavad H Vallavalitsus ja Pärnu Maavalitsus lapse hoiukulud ööpäevase hooldusega lasteaias, kus laps viibib tervislikust seisundist sõltuvalt esmaspäevast reedeni. H VV 04.11.2014 teates kohtule (teates kuupäev ekslikult 04.10.2014) kinnitab, et H VV ja MTÜ VJ L-A vahel on 06.06.2014 sõlmitud leping nr 252 õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks kehtivusajaga 01.09.2014 kuni 31.08.2015, mille alusel H VV tasub RS-i kohatasu igakuiselt 455 eurot. Varem 2012. aastal ja 2013. aastal sõlmitud samalaadsete lepingute alusel tasus vald 415 eurot kuus (I kd, tl 45–48). Hageja kinnitusel tasub osa lapse ööpäevaringse hoiutasu kuludest Pärnu Maavalitsus. Tegemist on riikliku hoolekande teenusega ning põhjendatud ei ole hageja etteheited, nagu vald või maavalitsus täidaks lapse isa kohustust. Kohtu ette toodud asjaoludest ja tõenditest järelduvalt on hageja vajadused rahuldatud, sõltumata sellest, et KS elatise maksmise kohustust rikub.
14.Kuna asenduskohustust kostjal tekkinud ei ole, puudub vajadus analüüsida kostja majandusliku olukorra ja sissetulekute suuruse kohta esitatud tõendeid ja väiteid. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
15.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, mõista kostjalt välja elatisevõla 6354,30 eurot ja alates hagi esitamisest elatise 239 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.
16.Maakohus oleks pidanud hindama kõiki tõendeid, mis kinnitavad, et KS-ilt ei ole olnud ja ei ole ka tulevikus võimalik väljamõistetud määras elatist saada (kohtuotsus, laekumised KL-i pangakontole, kohtutäituri vastus). Maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata kohtutäituri vastuse, mille kohaselt ei ole KS-ilt olnud võimalik rohkem ülalpidamist saada. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt KS-il on vara, mille arvelt ülalpidamiskohustust täita, on meelevaldne ja ei põhine ühelgi asjas kogutud tõendil. Kohtutäitur on kinnitanud vastupidist.
17.Maakohus on tõlgendanud vääralt PKS § 95, § 96, § 97 p 1, § 101 lg 1, § 102 lg 2, § 105 lg 2 ja § 106 lg 2. Seadusandja tahe ei olnud määrata, et normi kohaldamise eelduseks oleks justkui see, kas kellelgi on võimalus sundida alaealise lapse
5(9)
seaduslikku esindajat ülalpidamiskohustust täitma. Taolist käsitlust ei tulene ka Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-75-11. Hageja on tõendanud, et KS-il puudub vara ja regulaarne piisav sissetulek. Perekonnaseadusest ei tulene eeldust, et sissetuleku hankimiseks peab olema tööealine terve mees. Hagejal ei ole kohustust tagada KS-i töötamine või piisava sissetuleku saamine või algatada kriminaalmenetlus. Tegemist on ebavõrdse kohtlemisega, sest KS-ile on sissetuleku olemasolu korral tagatud vähemalt osaline sissetulek, mida aga KL-ile ei ole tagatud.
18.Maakohtu seisukohad sunnivahendite rakendamise kohta on vastuolulised. On arusaamatu, kuidas saaks hageja kohtuotsuse täitmist tulemuslikumaks muuta, kui seda ei suuda kohtutäitur. Maakohtu põhjendusest ei nähtu, kuidas saab kohtutäituri tegevuse tulemusetus välistada asenduskohustuse tekkimise või milline on sellise käsitluse õiguslik alus.
19.Ei ole sisulist vahet, millise summa oli hageja esitanud kohtutäiturile täitmiseks ja millise summa osas oli täitmisavaldus veel esitamata, sest elatise maksmise kohustus oli siiski suures ulatuses täitmata. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt on perioodilise elatise osas täitmisavalduse menetlusse võtmisest keeldumise väide paljasõnaline, on üllatuslik. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, jättes selgitamata selle väite tõendamise vajadust. Maakohus on ka üllatuslikult hageja kahjuks tõlgendanud asjaolu, et KS-i sissetuleku suurus on kaheldav.
20.Maakohtu otsusest jääb selgusetuks, mis on piisav aeg asenduskohustuse tekkimiseks. Laps vajab ülalpidamist igapäevaselt. Maakohtu otsuse kuulutamise ajaks oleks elatise võlg kostja asendustäitmiseta olnud juba 10 178,60 eurot.
21.Maakohus on teinud põhjendamatu järelduse, justkui oleks lapsehoiuteenuse osalise rahastamise kaudu tagatud hageja kulude hüvitamine. Hageja ei saanud tutvuda H Vallavalitsuse vastusega ja esitada selle kohta seisukohti ja tõendeid. Maakohus on jätnud kõrvale tsiviilasjas nr 2-11-16941 tehtud kohtuotsuse, milles olid tuvastatud hageja põhjendatud ja vajalikud kulud. Hageja tõi esile, et kulud on suurenenud. Vastustaja seisukoht
22.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti hagi igakuise elatise saamiseks rahuldama ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 50 eurot kuus alates otsuse tegemisele järgnevast kuust. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
24.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt asenduskohustuse tekkimise eeldused ei ole täidetud.
25.Maakohus on jätnud PKS § 106 lg 2 esimese lause ebaõigesti kohaldamata. PKS § 106 lg-te 1 ja 2 kohaselt juhul, kui isikult, kes on esimeses järjekorras kohustatud elatist andma, ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. PKS § 105 lg 2
6(9)
järgi annab lähema astme sugulane ülalpidamist enne kaugema astme sugulast. Riigikohtu 19.10.2011 otsusest kohtuasjas nr 3-2-1-75-11 (p 18) tuleneb, et PKS § 106 lg 2 esimese lause alusel tekib asenduskohustus ka juhul, kui kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni. Maakohtu põhjendused KS-i võime kohta saada sissetulekuid ja temal võimaliku vara olemasolu kohta ei anna kolleegiumi arvates alust jätta hagi rahuldamata.
26.Hageja tugines hagi alusena asjaoludele, et ta on KL-i ja KS-i xx.xx.xxxx sündinud laps ja KS-ilt on Pärnu Maakohtu 05.10.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-16941 välja mõistetud hagejale alates 12.04.2011 kuni 10.06.2027 igakuine elatis 237 eurot ja perioodi eest 12.04.2010 kuni 11.04.2011 ühekordselt summas 1510,90 eurot. Kostja on KS-i ema ja hageja vanaema. Kostja neile asjaoludele vastu ei vaielnud.
27.Hageja väidete kohaselt ei ole võimalik täitemenetluses kohtuotsust täita ja KS-ilt elatusraha saada ning KS-i elatise võlg oli hagiavalduse esitamise seisuga üle 7000 euro. Pooled vaidlesid selle üle, kas KS-ilt elatise saamine on ülemääraselt raske või mitte.
28.Õige ei ole maakohtu seisukoht, mille kohaselt on hagejal KS-ilt võimalik täitemenetluses elatist saada ja hageja ei ole teinud piisavalt pingutusi elatise saamiseks, mis välistab hagi rahuldamise. Hageja on esitanud maakohtule kohtutäitur RA-i 01.07.2013 teate, mille kohaselt on hageja esitanud 02.04.2013 kohtutäiturile avalduse kohtuotsuse täitmiseks, võla suurus on 6037,90 eurot ja laekumisi täitemenetluses ei ole toimunud (I kd tl 50). Pärast hagi esitamist on KS tööle asunud ja vastavalt kohtutäituri 10.06.2014 teatisele (I kd tl 179) on perioodil 13.09.2013 kuni 14.01.2014 kohtutäitur tema töötasust kinni pidanud 564,65 eurot ja arestitud on tulumaksu tagastus 196,83 eurot. Võla suurus on 5360,30 eurot. Kohtutäituri andmetel on KS-i tööleping lõppenud. Kohtutäitur on arestinud KS-i arvelduskontod, kuid neile sissemakseid tehtud ei ole. KS ei oma kinnisvara, sõidukeid ja väärtpabereid. Puudub vaidlus, et täitemenetluses ei ole hagejale laekunud elatist ulatuses, milles KS-il on kohustus seda hagejale maksta. Täitemenetlus ei ole viinud elatise saamiseni täitmisavalduses esitatud ulatuses. Eeltoodust järeldub, et hagejal ei ole olnud võimalik täitemenetluses oma nõuet rahuldada.
29.Ebaõige on maakohtu järeldus, et hagi rahuldamiseks peaks hageja kasutama kõiki TMS-s sätestatud õiguskaitsevahendeid, et KS-i sundida elatise nõuet täitma. Sissenõudjal endal puudub täitemenetluses õigus rakendada võlgniku suhtes sunnivahendeid, kuid tema taotlusel saab seda teha kohtutäitur. Maakohtu otsusest ei selgu, millistest asjaoludest saaks järeldada, et sunnivahendite rakendamisel oleks hagejal võimalik saada kohtu poolt väljamõistetud elatist. Asjaolu, et hageja ei esitanud täitmisavaldust kogu nõude ulatuses, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja on esitanud täitmisavalduse, mille kohaselt soovib ta sundtäita elatise nõuet osas, mis on muutnud täitmisavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks (I kd tl 22-24), ja ka selles osas ei ole õnnestunud kohtuotsust täita.
30.Maakohus leidis, et 4 kuud täitemenetluse alustamisest hagi esitamiseni ei ole piisav aeg pidamaks täitemenetlust tulemusetuks. Kolleegium sellega ei nõustu. Kuna nelja kuu vältel ei olnud võimalik KS-i suhtes kohtulahendit täita ja KS-il puudus ka igasugune sissenõudjale ja kohtutäiturile teadaolev vara, siis oli alust arvata, et sissenõudmine on raskendatud ja ei anna tulemusi. Kolleegium märgib, et
7(9)
kohtumenetluse ajal on igal juhul möödunud piisav aeg selleks, et asuda seisukohale, et elatise saamist KS-ilt on ülemäära raske saavutada.
31.Kolleegiumi arvates ei ole kostjalt elatise saamiseks vajalik hagejal esitada KS-i kohta kuriteokaebus, mille kohaselt KS hoiab lapsele elatise maksmisest teadvalt kõrvale (KrMS § 169). Lisaks ei ole ringkonnakohus veendunud, et kriminaalmenetlus KS-i suhtes oleks antud juhul hageja huvides ja tagaks väljamõistetud elatise saamise.
32.Kuna kolleegiumi arvates on täidetud PKS § 105 lg-s 2 ja § 106 lg-s 2 sätestatud eeldused kostjalt asenduskohustusena elatise saamiseks, siis järgnevalt tuvastab kolleegium väljamõistetava elatise suuruse. Hageja on esitanud kohtule nõude viisil, kus ta palub välja mõista kostjalt hageja kasuks KS-i elatise võla ja alates hagiavalduse esitamisest igakuise elatise 239 eurot kuus. Hageja vajaduste katteks kuluva osas on hageja loetlenud kulud, mida pidas põhjendatuks Pärnu Maakohus 05.10.2013 otsuses. Kostja leidis, et kuna hageja soovib elatist suuremas määras kui on PKS § 101 lg-s 1 sätestatud, siis peaks hageja tõendama vajalike ja põhjendatud kulude suurust. Hageja vastavaid tõendeid esitanud ei ole. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alammääras või alla selle elatise väljamõistmisel ei pea hageja tõendama vajaduste suurust (alates 01.01.2014 177,50 eurot ületavas osas ja alates 01.01.2015 195 eurot ületavas osas). Kuna kostja on esitanud ka vastuväite, mille kohaselt ei ole ta varalise seisundi tõttu võimeline hagejale elatist andma, siis kontrollib kolleegium esmalt seda väidet ja tuvastab, kas ja millises määras on kostja võimeline hagejale elatist andma. Juhul, kui kostja on võimeline hagejale elatist andma üle PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära, siis tuleb tuvastada ka hageja vajaduste katteks kuluv.
33.PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et PKS § 102 lg 2 esimeses lauses sätestatud erand käesolevas asjas ei kohaldu, sest see käsitleb vanemate ülalpidamiskohustust, kuid käesolev hagi on esitatud vanavanema vastu.
34.Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja on 50 eurot kuus ületava elatise osas ülalpidamiskohustusest vabanenud. Kostja põhipalk on 23.05.2011 töölepingu (muudetud 05.06.2013 lisaga 3) alusel 555 eurot kuus (I kd tl 94-95). Kostja püsiv netosissetulek on ajavahemiku 01.01.2013 kuni 16.09.2013 kohta esitatud pangakonto väljavõtete järgi ligikaudu 400 kuni 470 eurot kuus (I kd tl 96-112). Poolte esitatud tõendid ei anna alust asuda seisukohale, nagu kostja kulud ei oleks täiel määral seotud enese ülalpidamisega või mõistlikud. Kostja väited, mille kohaselt kostja väljaminekud on seotud tema kommunaalmaksete, elektrienergia, sidevahendite, ravimite, remondi ja toiduainete kulude kandmisega, on põhistatud. Pangakonto väljavõtetelt nähtub, et kostjal ei ole rahaliste vahendite püsivat märkimisväärset ülejääki. Puudub vaidlus, et kostjale kuuluv kinnisasi on kostja alaline elukoht. Korter ei ole ülemäära suur. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et 50 eurot kuus on elatise suurus, mida kostjal on võimalik maksta enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. Kostja ei ole enese tavalist ülalpidamist kahjustamata võimeline maksma elatist tagasiulatuvalt ega ajavahemiku eest alates hagiavalduse esitamisest kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni, mis tuleks hagi tagamise määruse täitmise
8(9)
ulatusest sõltuvalt maksta korraga. Kostja esindaja poolt ringkonnakohtu istungil antud seletuse kohaselt aitas hagi tagamise korras määratud igakuist elatist 160 eurot tasuda kostja tütar.
35.Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista elatis 50 eurot kuus ja seda ületava elatise osas on kostja ülalpidamiskohustusest PKS § 102 lg 1 järgi vabanenud ning hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata. Kuna ringkonnakohus mõistab elatise välja alla alammäära, siis ei ole vajalik hageja tavalisest elulaadist tulenevate vajaduste katteks kuluvat tuvastada. See, et hageja on alates 01.09.2013 MTÜ VJ L-R-is ja selle kulud maksab kinni H vald, ei ole alla alammäära elatise väljamõistmisel määrav. Hageja seletuse kohaselt on ta lasteaias tööpäevadel ja puhkepäevadel viibib ta kodus ja tema vajaduste katteks kuluv ei ole muutunud.
36.Asjaolu, et hageja ema KL-i praegune töötasu on ca 1 000 eurot kuus, ei anna alust jätta kostjalt elatist välja mõistmata. Kostja kohustus elatise tasumiseks on asenduskohustus tema poja KS-i asemel ja asenduskohustuse täitmise nõude osas ei ole hageja ema töötasu muutumine, sh mitte märkimisväärselt, aluseks nõude rahuldamata jätmiseks.
37.09.09.2013 hagi tagamise määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb seoses elatise väljamõistmisega TsMS § 386 lg 2 järgi tühistada.
38.Ringkonnakohus jätab menetluskulud hagi osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.