Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik 21.06.2016 esitas SB (hageja) Viru Maakohtule hagiavalduse VV (kostja) vastu põlvnemise tuvastamiseks. Viru Maakohus keeldus 27.06.2016 määrusega hagi menetlusse võtmast ja edastas tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule. Harju Maakohus võttis hagi menetlusse 22.08.2016. Hagiavalduses palub hageja tuvastada, et hageja põlvneb kostjast. Hageja ema JB ja kostja said tuttavaks aastal 1997 fotosessioonil. Hageja ema ja kostja vahel tekkis koheselt tugev sümpaatia ning nendevahelised suhted hakkasid väga intensiivselt arenema. Paraku hageja ema ja kostja vahelised suhted ei kestnud kaua ning purunesid pöördumatult 2-3 kuud pärast tutvumist, kuna kostjal tekkisid uued suhted teise naisega. Kooselu lõppemise hetkeks teadis hageja ema, et ta on rase ning XX.XX.XXXX sündis tal tütar, kes on käesolevas asjas hageja. Seoses sellega, et lapse sünni hetkeks ei olnud lapse isa enam lapse emaga suhelnud ning lapse vastu huvi tundnud, jäi kanne lapse isa kohta sünnitunnistusele tegemata. 19.09.2016 määrusega määras kohus läbi viia DNA-ekspertiis, mille teostamise tegi ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. 18.10.2016 tehtud ekspertiisiakti kohaselt ei saa kostja olla hageja bioloogiline isa. Hageja esitas 04.11.2016 kohtule taotluse korduva ekspertiisi määramiseks. Hagejal on kahtlus ekspertiisi tulemustes, sest hageja ema kinnitab asjaolu, et eostamise perioodil suguelu oli ainult kostjaga. Maakohtu otsus 11.11.2016 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja hageja 04.11.2016 esitatud taotluse korduva ekspertiisi määramiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Esmalt lahendas kohus hageja taotluse korduva ekspertiisi määramiseks. Kohus leidis, et ekspertiisi meetod on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt ja kohtul ei ole alust ekspertiisi tulemuse õigsuses kahelda. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hageja taotluse korduva ekspertiisi määramiseks rahuldamata. Kohus tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja ekspertiisiaktiga, hinnanud kõiki tõendeid ja asjaolusid kogumis, leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 21.10.2016 esitati kohtule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA osakonna ekspertiisiakt nr 16E-GE1068. Ekspertiisi eesmärgiks oli saada vastus küsimusele, kas SB põlvneb VV-st. Ekspert ET andis järgmise arvamuse: VV (isikukood XXXXXXXXXXX) ei saa olla SB (isikukood

XXXXXXXXXXX) bioloogiline isa. Analüüsi tulemustel ilmnes, et kaheksas uuritud DNApiirkonnas ei olnud VV-l alleeli, mille SB on saanud oma bioloogiliselt isalt. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg-st 1 tulenevalt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. JO-l sündinud tütre SB sünniaktis kanne isa kohta puudub. PKS § 94 lg 1 ja § 95 kohaselt tuvastab isaduse sellisel juhul kohus muu hulgas ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kohus tuvastab põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest (PKS § 94 lg 2). Asjas teostatud DNA-ekspertiisiga on kostja isadus hageja suhtes üheselt välistatud. Ekspertiisi meetod on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt ning ekspertiisi tulemuse õigsuses ei ole kohtul alust kahelda. Seega asjaolud ei võimalda tuvastada VV isadust tütre SB suhtes. Hagi põlvnemise tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodu alusel jättis kohus kulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus märkis, et kuivõrd kohus jätab käesolevas tsiviilasjas poolte menetluskulud nende endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Apellatsioonkaebus 19.12.2016 esitatud apellatsioonkaebuses ja 27.12.2016 kaebuse täienduses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 11.11.2016 otsuse, teha asjas korduv DNA-ekspertiisi ja kuulata tunnistajana üle JO (B) ning teha uus otsus, millega tuvastada, et hageja bioloogiliseks isaks on kostja. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja hinnangul on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1. Hagiavalduse rahuldamata jätmise põhjuseks oli ainuüksi asjaolu, et hageja bioloogiliseks isaks ei saa ekspertiisiakti kohaselt olla kostja. Kohus ei ole otsuses piisavalt põhjendanud, miks on hageja taotlus korduva ekspertiisi läbiviimiseks jäetud rahuldamata. Hageja on seisukohal, et taotluse rahuldamata jätmine ja korduva ekspertiisi läbi viimata jätmine tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse. Hageja rõhutab kaebuses, et ei sea kahtluse alla ekspertide kvalifikatsiooni või ekspertiisi läbiviimise meetodit, vaid eeldab, et tegemist võib olla kostja süljeproovi kolmanda isiku süljeproovi asendamisega kostja poolt. Hageja on seisukohal, et taoline kostja käitumine võiks olla tingitud kostja soovimatusest tõestada hageja isaks olemise fakti, millest ta on mitmekordselt teavitanud hageja vanaema, TB (kes oli hageja määratud eestkostja enne hageja täisealiseks saamist). Kostja on õigusteadmistega isik ning hageja on kindel, et temal võivad olla eriteadmised küsimustes, mis on seotud DNA-ekspertiisi tulemuste falsifitseerimisega. Lisaks eeltoodule esitas hageja oma kahtluste tõendamiseks kohtule enda ning kostja pildid, kust on näha, et hagejal ja kostjal on väga sarnased näojooned, mis tõendab poolte võimalikku sugulust. Käesolev asjaolu võiks samuti olla põhjuseks korduva ekspertiisi määramiseks, kuna on vähetõenäoline, et kaks võhivõõrast isikut saaksid olla sarnaste näojoontega.

Hageja taotleb oma ema, JB, vande all ülekuulamist, kuna viimane saab vande all kinnitada, et hageja põlvneb kostjast. Hageja ei pidanud nimetatud taotlust esimese astme kohtumenetluses esitama, kuna oli kindel, et kohus rahuldab tema taotluse korduva ekspertiisi määramiseks. Seoses sellega, et korduva ekspertiisi määramise taotlust oli käsitletud kohtuotsuses ning oli jäetud rahuldamata, siis puudus hagejal korduva ekspertiisi määramise taotluse esitamise võimalus. Vastused apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse ja selles sisalduvad taotlused rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kolmas isik toetab apellatsioonkaebuses toodud seisukohti ning palub end vande all üle kuulata, apellatsioonkaebus rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 11.11.2016 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et apellatsioonkaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud taotlus korduva DNA-ekspertiisi läbiviimiseks ei ole põhjendatud. TsMS § 304 lg 1 kohaselt eksperdiarvamuse ebaselguse, vasturääkivuse või puudulikkuse korral, mida ei ole võimalik kõrvaldada täiendavate küsimustega, on kohtul õigus määrata kordusekspertiis. Selliseid asjaolusid ei ole hageja esitatud taotluses esile toonud. Ainuüksi asjaolud, et ekspertiisitulemus ei vastanud hageja ootustele ja kostja võimalike õigusteadmiste olemasolu, ei anna alust korduva DNAekspertiisi määramiseks, nagu nimetatud taotlust põhjendatakse kaebuses. Ekspertiisiaktis nr 16E-GE1068 on üksikasjalikult kirjeldatud analüüsiks proovide võtmist. Proovid võeti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ruumes kahele vatitampoonile võetud süljeproovina. Süljeproovi võttis DNA-osakonna spetsialist GL DNA-osakonna spetsialisti EV juuresolekul (t.l.54). Hageja paljasõnaline väide, mille kohaselt võidi hiljem kostja süljeproov vahetada, ei ole tõsiseltvõetav. Ringkonnakohus leiab, et rahuldamisele ei kuulu ka hageja taotlus kolmanda isiku vande all ülekuulamiseks. TsMS § 230 lg 1 kohaselt tuleb kõik tõendid esitada maakohtus. Hageja sellist taotlust maakohtus ei esitanud. TsMS § 633 lg 5 kohaselt tuleb põhjendada uue apellatsioonkaebuses nimetatud tõendi esimeses astmes esitama jätmise põhjus.

Apellatsioonkaebus ei sisalda sellist mõjuvat põhjust. Lisaks leiab ringkonnakohus, et hageja ema vande all ülekuulamine ei seaks kahtluse alla ekspertiisitulemust ega lükkaks seda ümber. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Ringkonnakohus leiab, et lähtudes TsMS § 164 lg-st 1 tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.