Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse kostja 20.05.2014 toimunud üldkoosoleku tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt 06.05.2014. a teavitas KÜ Xxx juhatus ühistu liikmeid elamu infostendide kaudu üldkoosoleku kokkukutsumisest 20.05.2014. Põhikirja p 7.6.3 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest liikmeid teavitada ette 14 päeva ning arvestades, et tähtaeg hakkab vastavalt seadusele kulgema järgnevast päevast (so antud juhul 7. maist), ei jää teate avaldamise ja koosoleku toimumise vahele 14 päeva (üldkoosolek on toimunud 14-ndal päeval). Muuhulgas näeb põhikiri ette seda, et kutsele kirjutab alla juhatuse liige. Ühistu liikmetele, kes on ühistule edastanud oma e-posti aadressi (umbes 41 omanikku), saadeti kutse elektrooniliselt koos 2012. majandusaasta aruandega. Varasemalt oli elektrooniliselt saadetud 2013. majandusaasta aruanne ja 2014. aasta majanduskava. Põhikirja p 7.4.4 kohaselt (mis kordab sisuliselt KÜS § 15 sätestatud kohustust) peab juhatus andma igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Küsitlenud elanikke, selgus, et paberkandjal aruandeid kõigile ei edastatud, mistõttu said enne koosolekut aruannetega tutvuda alla 50% korteriomanikest. Audiitori raport 2012. majandusaasta kohta saadeti peale korduvaid küsimisi alles 18.05.2014. Seejuures on juhatus märkinud, et majandusaasta aruande auditeerimise on otsustanud üldkoosolek, kuid ei ole osundanud, millal ja milliste otsuste alusel on see toimunud. Põhikirja p 8.1 kohaselt valib audiitori üldkoosolek, seda tehtud ei ole. Aruandeid lähemalt uurides, selgus, et 2012. majandusaasta aruanne esitati korrigeerimata kujul, hoolimata ühistu liikmete poolt esile tõstetud mitmetest põhjendamata kuludest. 2013. majandusaasta kohta palus hageja saata täiendavat infot kulu- ja tululiikide lõikes, sest 2013. a on tehtud mitmeid kalleid töid, mida üldkoosolek ei ole otsustanud. Arupärimistele juhatus ei reageeri. Ühistus on tavaks saanud, et esimees, keda muidu näha ei ole, jookseb 3 päeva enne koosolekut mööda maja, jagab ilmselt eksitavat infot ja korjab volitusi. 20.05.2014 toimunud üldkoosolekul oli tegelikult kohal ainult 16 omanikku, mis moodustab ca 33% koosolekust osavõtjatest ja ca 18% korteriomanikest, ülejäänud 32 olid volitused, millest mitmed kirjutatud 2 erineva käekirjaga, andes tunnistust sellest, et volitaja ei valinud volitatavat. Osavõtjate nimekiri ei vasta tegelikele korteriomanikele. Üldkoosolekul tegi ühistu liige Xxx ettepaneku juhatuse poolt pakutud päevakorda mitte kinnitada ja kutsuda kokku uus üldkoosolek uue päevakorraga, sest: juhatuse volitused lõppesid 09.05.2014, mistõttu ei saa volitusi pikendada, vaid tuleb valida uus juhatus, kuid sellist päevakorra punkti ei ole; juhatusel on vastavalt põhikirja p 7.1.7 kohustus jälgida oma volituste tähtaega ja oleks pidanud üldkoosoleku uue juhatuse valimiseks kokku kutsuma vähemalt üks kuu enne volituste tähtaja lõppemist. Eriarvamustena toodi välja veel krt 6 ja 24 poolt: audiitori raport esitati vaid 2 päeva enne koosolekut, audiitor on üldkoosoleku poolt valimata; koosoleku kutse on juhatuse liikme poolt allkirjastamata; põhikirja p 4.1.10 kohaselt on ühistu liikmel õigus valida ja olla valitud Ühistu juht- ja kontrollorganitesse, mistõttu on õigustühine lükata üldkoosolekul kinnitamiseks juhatuse poolt välja valitud kandidaadid; juhatus ei ole tööga hakkama saanud – 2012. majandusaasta aruanne esitamata, mille tulemusena on ühistule tehtud äriregistrist kustutamise hoiatus. Koosoleku juhatajat Xxx eriarvamused ei kõigutanud, probleeme ei tunnistanud ja lasi päevakorra kinnitada. Aastaaruannete kohta said koosolekul osalejad küsimusi esitada minimaalselt, sest lihtsalt ei antud sõna. Kuna suurem osa üldkoosoleku seltskonnast oli venekeelne, kellele tõlgiti koosoleku juhataja poolt vaid valikuliselt ja teatud alatooniga, olid seltsimehed häiritud, milleks nii pikalt seletada ning arendasid omakeskis seltskondlikku vestlust, laskmata ennast segada eesti keeles ülestõstetud

probleemidest, sest nende ülesanne oli vaid hääletada, kui esimees märku annab. Juhatus ei ole, hoolimata korduvast palumisest, edastanud üldkoosoleku allkirjastatud protokolli koos sinna juurde kuuluvate lisadega. Allkirju ei ole protokollile võetud ka eriarvamuste esitajatelt. Tutvunud dokumentidega äriregistris, selgus, et äriregistrile esitatud 2013. majandusaasta aruanne ei ole sama, mis ühistu liikmetele kinnitamiseks esitati. Tuginedes MTÜS § 241 lõige 1 palub hageja tuvastada KÜ Xxx20.05.2014 toimunud üldkoosoleku otsuste tühisust, kuna juhatus on rikkunud KÜ Xxx põhikirja punkte 4.1.10; 4.1.11; 7.1.7; 7.2.3; 7.6.3; 7.6.3.1; 7.4.4; 7.4.10; 7.7.4; 7.8.1 ja 8.1. Kostja vastuväited Kostja vaidleb esitatud nõuetele vastu täies ulatus. Kostja põhjendab oma vastuväiteid alljärgnevalt. Hageja taotleb kohtult 20.05.2014 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist. Oma hagis taotleb hageja sõnaselgelt otsuse tühisuse tuvastamist viidates MTÜS § 241 lg-le 1. Otsuse tühistamist hageja ei taotle. Käesoleval hetkel ei ole sellise nõude esitamine enam ka võimalik, sest hageja on otsusest teada saanud rohkem kui kolm kuud tagasi. Vastavalt KÜS § 13 lg-le 3 on üldkoosoleku otsuse tühistamisnõude esitamine piiratud kolme kuuga otsuse teadasaamisest alates (hageja osales koosolekul ja sai otsustest teada 20.05.2014). Kostja on seisukohal, et hagi asjaoludes on hageja väljunud MTÜS § 241 lg-ga 1 piiritletud tühisuse juhtudest. Hageja on esitanud mahukalt väiteid, mis ei oma mingisugust seost MTÜS § 241 lg-s 1 loetletud tühisuse alustega. Eeltoodust tulenevalt näeb kostja sisulist vajadust esitada vastuväited vaid hagi sellele osale, milles hageja viitab koosolekust etteteatamise nõuete rikkumisele. Koosolekust etteteatamise nõuete rikkumine seostub üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega, millega võib MTÜS § 241lg 1 tähenduses kaasneda üldkoosoleku otsuse tühisus. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja seisukohal, et kostja rikkus üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuivõrd üldkoosolekust teatati üks päev ettenähtust vähem ette. Kostja ei jaga hageja seisukohti koosoleku kokkukutsumise nõuete rikkumisest. Kostja juhatuse liige (Xxx) pani koosoleku kutsed korterelamu teadete tahvlile/tahvlitele 05. mail 2014. MTÜS § 20 lg 4 kohaselt tuleb üldkoosolekust ette teatada vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Seega kui ühistu põhikirjas on seadusest erinev (pikem) etteteatamise tähtaeg, tuleb juhinduda põhikirjast. Kostja põhikirja punkti 7.6.3 järgi peab üldkoosoleku kokkukutsumisest liikmetele ette teatama vähemalt 14 kalendripäeva. Kutse pannakse välja Ühistu teadete tahvlile või liikme postkasti või saadetakse liikme e-posti aadressile. Kostja täitis nõuetekohaselt põhikirja punktis 7.6.3 sätestatud koosoleku kokkukutsumise tingimused koosoleku kutse avaldati teadete tahvlil/tahvlitel ja kutsega teavitati koosolekust ette 14 kalendripäeva (kutse avaldamise ja koosoleku toimumispäeva vahele jäi 14 kalendripäeva). Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluse käik 08.05.2014 toimunud kohtuistungil on hageja kinnitanud, et ta soovib kostja 20.05.2014 üldkoosolek otsuse tühisuse tuvastamist MTÜS § 241lg 1 alusel. Hageja leiab, et vaidlus on selle üle kas kutse üldkoosolekul edastati tähtaegselt või mitte. Hageja kinnitas, et ei palu kostja 20.05.2014 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) hageja omab korteriomandit Tallinnas Xxx; 2) Tallinnas Xxxon moodustaud Korteriühistu Xxx; 3) hageja on Korteriühistu Xxxliige; 4) 20.05.2014 toimus Korteriühistu Xxxüldkoosolek. Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2 alusel käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. MTÜS §-s 241 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Hageja leiab, et 20.05.2014 üldkoosoleku otsused on tühised, kuna üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. MTÜS § 7 lg 1 p 8 sätestab, et põhikirjas tuleb märkida üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise kord. MTÜS § 21 lg 1 kohaselt üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kostja põhikirja punkti 7.6.3 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab liikmetele ette teatama vähemalt 14 kalendripäeva. Kutse pannakse välja ühistu teadete tahvlile või liikme postkasti või saadetakse liikmele e-post aadressile. Üldkoosoleku kutsel peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aega ja päevakord. Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus arvestades Ühistu liikmete taotlusi. Kutsele kirjutab alla juhatuse liige (tlk 37). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja teatas üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 14 päeva ette. Hageja väidab, et KÜ Xxxjuhatus teavitas ühistu liikmeid infostendi kaudu üldkoosoleku kokkukutsumisest 06.05.2014 ja üldkoosoleku kutse saadeti hagejale e-postiga 06.05.2014 kell 20.46 ja seega ei teavitatud KÜ liikmeid koosolekust ette 14 kalendripäeva. Kostja väidab, et kostja juhatuse liige Xxx pani üldkoosoleku kutse üles korterelamu teadete tahvlile 05. mail 2014. Seega tuleb kohtul tuvastada, millal teavitati KÜ liikmeid 20.05.2014 toimuvast üldkoosolekust. Kohus leiab, et tunnistajata Xxx ja Xxx ütlustega on leidnud tõendamist, et kostja juhatuse liige Xxx teavitas korteriühistu liikmeid 20.05.2014 toimuvast üldkoosolekust 05.06.2014 korterelamu teadete tahvlile pandud kutsega. Kohtuistungil üle kuutatud tunnistaja Xxx ütluste kohaselt elab ta Xxx majas korteris nr 18 maja teises trepikojas. Tunnistaja elab maja esimesel korrusel ja stend asub kohe tema korteri kõrval. Tunnistaja nägi 05.05.2014 õhtul peale kella 20:00 koeraga jalutama minnes stendil kutset 20.05.2014 toimuvale koosolekule. Tunnistaja mäletas seda seetõttu, et 05.05.2014 oli esmaspäev ja temal on esmaspäeviti enamasti vaba

päev (tlk 121). Kohtuistungil üle kuutatud tunnistaja Jelena Rattik ütluste kohaselt sai ta teada 20.05.2014 üldkoosoleku toimumisest trepikojas olevast teatest, mis oli stendil ülesse pandud 05.05.2014 ja järgmisel päeva sai teada maili teel. Tunnistaja märkas teadet õhtul peale 20:00 kui tuli jalutuskäigult. Kui tunnistaja tuli töölt, siis teadet veel üleval ei olnud. Tunnistaja mäletas seda seetõttu, et ühel tüdrukul lasteaias oli 05.05.2014 sünnipäev ja ta pidi sünnipäeva kohta tahvli ette valmistama. See oli esmaspäev (tlk 122). Kohtul ei ole alust kahelda nimetatud isikute ütluste usaldusvääruses. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Xxx ütluste kohaselt sai tema teada 20.05.2014 üldkoosoleku toimumisest oma tütre kaudu, kes elab tunnistajale kuuluvas Sõpruse pst 198-78 asuvas korteris. Tunnistaja ei teadnud, millal kutse stendile pandi ja kui kaua see oli, kuna ta ei ela selles majas. Tunnistaja ei teadnud, kuidas tütar 20.05.2014 üldkoosolekust teada sai (tlk 121). Kuna Xxx ei ela ise Xxx asuva majas ja sai KÜ üldkoosoleku kutset teada oma tütre kaudu, siis tunnistaja Xxx ütlused ei tõenda, et 20.05.2014 toimunud üldkoosoleku kutset ei olnud teadetahvlile üles pandud 05.05.2014. Ainuke tunnistaja, kes kinnitas, et 20.05.2014 toimuva üldkoosoleku teade ilmus trepikoja stendile vahetult enne üldkoosolekut toimumist oli Indrek Jalakas (tlk 122). Samas on Indrek Jalaka ütlused on vastuolus tunnistajate Xxx ja Xxx ütlustega ning sellest tulenevalt on tunnistaja Indrek Jalaka ütlused kohtu hinnangul ebausaldusväärsed ja kohus jätab need tähelepanuta. TsÜS § 135 lg 1 sätestab, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeva pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 6 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Seega pannes 20.05.2014 üldkoosoleku kutse stendile ülesse 05.05.2014 hakkas 14 päevane üldkoosoleku kokkukutsumisest teavitamise tähtaeg kulgema 06.05.2014 ja lõppes 19.05.2014. Seega oli täidetud kostja põhikirja punktist 7.6.3 tulenev kohustus teatada üldkoosoleku kokkukutsumisest ette vähemalt 14 päeva. MTÜS ja KÜ Xxx põhikirja regulatsiooni eesmärgiks, millega on ette nähtud üldkoosoleku kokkukutsumise kord ja minimaalne üldkoosoleku toimumisest etteteatamise aeg, on tagada, et kõik ühistu liikmed üldkoosoleku toimumisest aegsasti teaksid ning et neil seeläbi oleks tagatud võimalus üldkoosolekul soovi korral osaleda. Üldkoosolek tuleb kokku kutsuda piisava varuga, et ühistu liikmetel jääks mõistlik aeg, et korraldada endale võimalus üldkoosolekul osaleda. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise all mõistetakse MTÜS § 24 1mõistes sellist rikkumist, mis takistab ühistu liikmetel oma õiguste teostamist, st üldkoosolekust osa võtmast, üldkoosolekuks ettevalmistamist jms. Eeltoodust tulenvalt kohus leiab, et korteriühistu liikmeid oli teavitatud 20.05.2014 toimuvast üldkoosolekust 05.06.2014 korterelamu teadete tahvlile pandud kutsega ja seega 20.05.2014 üldkoosoleku otsused ei ole tühised MTÜS §-s 241 lg 1 alusel seoses üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega. Hagiavalduses on hageja taotlenud 20.05.2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist. 8.05.2015 toimunud kohtuistungil on hageja kinnitanud, et 20.05.2014 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist/tühistamist hageja ei taotle. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud etteheiteid kostjale seoses audiitori raportiga 2012 majandusaasta aruandele, 2013 majandusaasta aruande korteriühistu liikmetele tutvumiseks esitamisega ja juhatuse liikmete volituste pikendamisega ja uute juhatuse liikmete valimisega. Kõik eelnimetatud etteheited ei oma seost MTÜS § 241 lg-s 1 loetletud tühisuse alustega. Eelnimetatud alustel saab esitada hagi korteriühistu üldkoosolek otsuste kehtetuks tunnistamise nõudega, mida käesoleval juhul aga hageja teinud ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kõik hageja poolt esitatud etteheited kostjale seoses audiitori raportiga 2012 majandusaasta aruandele, 2013 majandusaasta aruande korteriühistu liikmetele tutvumiseks esitamisega ja juhatuse liikmete volituste pikendamisega ja uute juhatuse liikmete valimisega. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata.

Tsiviilasja hind Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 4 p 8 ja lg 11 alusel 3500 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 11.05.2015. menetluskulud summas 528 eurot.

Kostja palub hagejalt välja mõista

Juhindudes TsMS § 176 lg-st 8 toimetas kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga kätte kostjale ja andis aega 7 päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Hageja oma seisukohta kostja menetluskulude osas kohtule ei esitanud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt Kohus kontrollib kostja õigusabikulud põhjendatust ja vajalikkust. Kostja poolt menetluses tehtud toimingud ja nendele kulunud aeg olid menetluskulude nimekirja kohaselt järgnevad: -

Esmane konsultatsioon kliendiga 02.09.2014, aeg: 1 h,

-

Hagi ja selle lisadega tutvumine, aeg: 0,5 h;

-

Hagiavaldusele vastuse koostamine, aeg: 2,5 h;

Hageja 23.09.2014 menetlusdokumendiga tutvumine ja seisukoha koostamine hageja tunnistajate ülekuulamise taotlusele, aeg 0,5 h; -

8. mai 2015 kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine, aeg: 3h.

Märgitud aja kulu on kokku 7,5 h. Kulud õigusabile kokku on 528 eurot. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks kohtueelses menetluses on 54 eurot (km-ta) ja kohtumenetlus 90 eurot (km-ta).

Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades kostja lepingulise esindaja Irina Reva kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust asub seisukohale, et tegemist on mõistliku esindajatasuga. Kohus peab kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvaid õigusabitoiminguid põhjendatuks 7,5 tunni ulatuses. Kohus rahuldab kostja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks täies ulatuses ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja õigusabi kulud summas 528 eurot (ilma km-ta.) /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.