Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 18.07.2014 esitas EH (hageja) Harju Maakohtule hagi Korteriühistu Meie Pesa (kostja) vastu kostja 20.05.2014 toimunud üldkoosoleku tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt teavitas 06.05.2014 kostja juhatus ühistu liikmeid elamu infostendide kaudu 20.05.2014 toimuva üldkoosoleku kokkukutsumisest. Põhikirja p 7.6.3 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest liikmeid teavitada ette 14 päeva, st vahe peab olema 14 päeva, kuid üldkoosolek toimus 14-ndal päeval. Muuhulgas näeb põhikiri ette seda, et kutsele kirjutab alla juhatuse liige. Ühistu liikmetele, kes on ühistule edastanud oma e-posti aadressi (umbes 41 omanikku), saadeti kutse elektrooniliselt koos 2012. majandusaasta aruandega. Varasemalt oli elektrooniliselt saadetud 2013. majandusaasta aruanne ja 2014. aasta majanduskava. Põhikirja p 7.4.4 kohaselt peab juhatus andma igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Paberkandjal aruandeid kõigile ei edastatud, mistõttu said enne koosolekut aruannetega tutvuda alla 50% korteriomanikest. Audiitori raport 2012. majandusaasta kohta saadeti 18.05.2014. Seejuures on juhatus märkinud, et majandusaasta aruande auditeerimise on otsustanud üldkoosolek, kuid ei ole osundanud, millal ja milliste otsuste alusel see on toimunud. Põhikirja p 8.1 kohaselt valib audiitori üldkoosolek, seda tehtud ei ole. 2012. majandusaasta aruanne esitati korrigeerimata kujul, hoolimata ühistu liikmete poolt esile tõstetud mitmetest põhjendamata kuludest. 2013. majandusaasta kohta palus hageja saata täiendavat infot kulu- ja tululiikide lõikes, sest 2013.a on tehtud mitmeid kalleid töid, mida üldkoosolek ei ole otsustanud. Arupärimistele juhatus ei reageerinud. 20.05.2014 toimunud üldkoosolekul oli kohal 16 omanikku, mis moodustab ca 33% koosolekust osavõtjatest ja ca 18% kõigist korteriomanikest, ning ülejäänud 32 omanikku olid esindatud volikirjade alusel. Osavõtjate nimekiri ei vasta tegelikele korteriomanikele. Üldkoosolekul tegi ühistu liige MT ettepaneku juhatuse poolt pakutud päevakorda mitte kinnitada ja kutsuda kokku uus üldkoosolek uue päevakorraga, sest: juhatuse volitused lõppesid 09.05.2014, mistõttu ei saa volitusi pikendada, vaid tuleb valida uus juhatus, kuid sellist päevakorra punkti ei ole; juhatusel on vastavalt põhikirja p 7.1.7 kohustus jälgida oma volituste tähtaega ja oleks pidanud üldkoosoleku uue juhatuse valimiseks kokku kutsuma vähemalt üks kuu enne volituste tähtaja lõppemist. Eriarvamustena toodi välja krt 6 ja 24 poolt: audiitori raport esitati vaid 2 päeva enne koosolekut, audiitor on üldkoosoleku poolt valimata; koosoleku kutse on juhatuse liikme poolt allkirjastamata; põhikirja p 4.1.10 kohaselt on ühistu liikmel õigus valida ja olla valitud ühistu juht- ja kontrollorganitesse, mistõttu on õigustühine lükata üldkoosolekul kinnitamiseks juhatuse poolt välja valitud kandidaadid; juhatus ei ole tööga hakkama saanud – 2012. majandusaasta aruanne esitamata, mille

tulemusena on ühistule tehtud äriregistrist kustutamise hoiatus. Vaatamata eriarvamustele kinnitati päevakord muutmata kujul. Juhatus ei ole edastanud üldkoosoleku allkirjastatud protokolli koos sinna juurde kuuluvate lisadega. Allkirju ei ole protokollile võetud ka eriarvamuste esitajatelt. Tutvunud dokumentidega äriregistris, selgus, et äriregistrile esitatud 2013. majandusaasta aruanne ei ole sama, mis ühistu liikmetele kinnitamiseks esitati. Tuginedes eeltoodule ja mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 241 lõikele 1 palub hageja tuvastada Korteriühistu Meie Pesa 20.05.2014 toimunud üldkoosoleku otsuste tühisust, kuna juhatus on rikkunud põhikirja punkte 4.1.10, 4.1.11, 7.1.7, 7.2.3, 7.6.3, 7.6.3.1, 7.4.4, 7.4.10, 7.7.4, 7.8.1 ja 8.1 Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja põhjendab oma vastuväiteid alljärgnevalt. Oma hagis taotleb hageja sõnaselgelt otsuse tühisuse tuvastamist viidates MTÜS § 241 lg-le 1. Kostja on seisukohal, et hagi asjaoludes on hageja väljunud nimetatud sättega piiritletud tühisuse juhtudest. Hageja esitatud väited ei oma mingisugust seost MTÜS § 241 lg-s 1 loetletud tühisuse alustega, millest tulenevalt näeb kostja sisulist vajadust esitada vastuväited vaid hagi sellele osale, milles hageja viitab koosolekust etteteatamise nõuete rikkumisele. Koosolekust etteteatamise nõuete rikkumine seostub üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega, millega võib MTÜS § 241lg 1 tähenduses kaasneda üldkoosoleku otsuse tühisus. Kostja ei jaga hageja seisukohti koosoleku kokkukutsumise nõuete rikkumisest. Kostja juhatuse liige (SP) pani koosoleku kutsed korterelamu teadete tahvlile/tahvlitele 05.05.2014. MTÜS § 20 lg 4 kohaselt tuleb üldkoosolekust ette teatada vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Seega kui ühistu põhikirjas on seadusest erinev (pikem) etteteatamise tähtaeg, tuleb juhinduda põhikirjast. Kostja põhikirja punkti 7.6.3 järgi peab üldkoosoleku kokkukutsumisest liikmetele ette teatama vähemalt 14 kalendripäeva. Kutse pannakse välja ühistu teadete tahvlile või liikme postkasti või saadetakse liikme e-posti aadressile. Kostja täitis nõuetekohaselt põhikirja punktis 7.6.3 sätestatud koosoleku kokkukutsumise tingimused - koosoleku kutse avaldati teadete tahvlil/tahvlitel ja kutsega teavitati koosolekust ette 14 kalendripäeva (kutse avaldamise ja koosoleku toimumispäeva vahele jäi 14 kalendripäeva). Maakohtu otsus 28.05.2015 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 528 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja teatas üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 14 päeva ette. Hageja väidab, et KÜ Meie Pesa juhatus teavitas ühistu liikmeid infostendi kaudu üldkoosoleku kokkukutsumisest 06.05.2014 ja üldkoosoleku kutse saadeti hagejale e-postiga 06.05.2014 kell 20.46 ja seega ei teavitatud KÜ liikmeid koosolekust ette 14 kalendripäeva. Kostja väidab, et kostja juhatuse liige SP pani üldkoosoleku kutse üles korterelamu teadete tahvlile 05.05.2014. Kohus leidis, et tunnistajate AL ja JR ütlustega on leidnud tõendamist, et kostja juhatuse liige SP teavitas korteriühistu liikmeid 20.05.2014 toimuvast üldkoosolekust 05.05.2014 korterelamu teadete tahvlile pandud kutsega (tlk 121-122). Kohtul puudus alus kahelda

nimetatud isikute ütluste usaldusvääruses. Tunnistaja MT sai 20.05.2014 üldkoosoleku toimumisest teada oma tütre kaudu. Samas ta ei teadnud, millal kutse stendile pandi ja kui kaua see oli, kuna ta ei ela selles majas. Tunnistaja ei teadnud, kuidas tütar 20.05.2014 üldkoosolekust teada sai (tlk 121). Seega tunnistaja MT ütlused ei tõendanud, et 20.05.2014 toimunud üldkoosoleku kutset ei olnud teadetahvlile üles pandud 05.05.2014. Ainuke tunnistaja, kes kinnitas, et 20.05.2014 toimuva üldkoosoleku teade ilmus trepikoja stendile vahetult enne üldkoosolekut toimumist, oli IJ (tlk 122). Kuivõrd IJ ütlused olid vastuolus tunnistajate AL ja JR ütlustega, siis kohtu hinnangul olid tunnistaja IJ ütlused ebausaldusväärsed ja kohus jättis need tähelepanuta. TsÜS § 135 lg 1 sätestab, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeva pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 6 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Pannes 20.05.2014 üldkoosoleku kutse stendile ülesse 05.05.2014, hakkas 14 päevane üldkoosoleku kokkukutsumisest teavitamise tähtaeg kulgema 06.05.2014 ja lõppes 19.05.2014. Seega oli täidetud kostja põhikirja punktist 7.6.3 tulenev kohustus teatada üldkoosoleku kokkukutsumisest ette vähemalt 14 päeva. MTÜS ja Korteriühistu Meie Pesa põhikirja regulatsiooni eesmärgiks, millega on ette nähtud üldkoosoleku kokkukutsumise kord ja minimaalne üldkoosoleku toimumisest etteteatamise aeg, on tagada, et kõik ühistu liikmed üldkoosoleku toimumisest aegsasti teaksid ning et neil seeläbi oleks tagatud võimalus üldkoosolekul soovi korral osaleda. Üldkoosolek tuleb kokku kutsuda piisava varuga, et ühistu liikmetel jääks mõistlik aeg, et korraldada endale võimalus üldkoosolekul osaleda. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise all mõistetakse MTÜS § 241 mõistes sellist rikkumist, mis takistab ühistu liikmetel oma õiguste teostamist, st üldkoosolekust osa võtmast, üldkoosolekuks ettevalmistamist jms. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et korteriühistu liikmeid oli teavitatud 20.05.2014 toimuvast üldkoosolekust 05.05.2014 korterelamu teadete tahvlile pandud kutsega ja seega 20.05.2014 üldkoosoleku otsused ei ole tühised MTÜS §-s 241 lg 1 alusel seoses üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja etteheiteid kostjale seoses audiitori raportiga 2012. majandusaasta aruandele, 2013. majandusaasta aruande korteriühistu liikmetele tutvumiseks esitamisega ja juhatuse liikmete volituste pikendamisega ja uute juhatuse liikmete valimisega. Kõik eelnimetatud etteheited ei oma seost MTÜS § 241 lg-s 1 loetletud tühisuse alustega. Eelnimetatud alustel saab esitada hagi korteriühistu üldkoosolek otsuste kehtetuks tunnistamise nõudega, mida käesoleval juhul aga hageja teinud ei ole. Nii hagiavalduses kui ka 08.05.2015 toimunud kohtuistungil on hageja kinnitanud, et 20.05.2014 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist/tühistamist ta ei taotle. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus kõik hageja poolt esitatud etteheited kostjale seoses audiitori raportiga 2012. majandusaasta aruandele, 2013. majandusaasta aruande korteriühistu liikmetele tutvumiseks esitamisega ja juhatuse liikmete volituste pikendamisega ja uute juhatuse liikmete valimisega tähelepanuta. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas 11.05.2015 menetluskulude nimekirja, milles palus hagejalt välja mõista menetluskulud summas 528 eurot (ajakulu kokku 7,5 h). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks kohtueelses menetluses on 54 eurot (km-ta) ja kohtumenetluses 90 eurot (km-ta). Hageja oma seisukohta kostja menetluskulude osas kohtule ei esitanud. Kohus, juhindudes Riigikohtu praktikast ning arvestades kostja lepingulise esindaja Irina Reva kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, asus seisukohale, et tegemist on mõistliku

esindajatasuga ja pidas kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvaid õigusabitoiminguid põhjendatuks 7,5 tunni ulatuses ning rahuldas kostja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks täies ulatuses, mõistes hagejalt kostja kasuks välja õigusabi kulud summas 528 eurot (ilma km-ta). Apellatsioonkaebus 26.06.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 28.05.2015 otsuse ja teha uue otsuse, millega hagiavaldus rahuldada ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et vaidlusaluse üldkoosoleku toimumisest on korterelamu teadetetahvlile pandud kutsega teavitatud KÜ liikmeid õigeaegselt, ega seisukohaga, et kostja poolsete tunnistajate ütlustega on hageja väited ümber lükatud. Üldkoosoleku õigeaegse kokkukutsumise tõendamise koormus lasub kostjal ning hageja leiab, et kostja ei ole üldkoosoleku toimumisest teavitava kutse õigeaegset saatmist tõendanud. Samuti on kohus hinnanud tõendeid üksnes valikuliselt ning on jätnud kõrvaldamata vastuolu dokumentaalsete tõendite ja tunnistajate ütluste vahel. Käesolevas asjas on vaidlus puudunud selles, et elektronposti vahendusel on liikmetele kutse edastatud alles 06.05.2014 ehk põhikirjas sätestatud tähtaega rikkudes. Antud fakti on kostja omaks võtnud. Hageja hinnangul ei ole kohus aga sellisele asjaolule piisavalt tähelepanu pööranud ja jätnud selle otsusest nähtuvalt täielikult käsitlemata. Hageja juhib seega tähelepanu tõsiasjale, et kuigi kostja põhikirja punkt 7.6.3 annab kostjale mitmeid kutse kättetoimetamise viise, kehtib nende kõikide puhul kohustus kutse saatmisest vähemalt 14 kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist. Põhikiri ei jäta kostjale võimalust jätta näiteks 14 kalendripäevane tähtaeg järgimata elektronposti vahendusel kutse saatmise puhul olukorras, milles kostja on teinud üldkoosoleku toimumisest teatavaks samaaegselt mõnel muul viisil. Kohtuotsuses ei sisaldu põhjendusi, miks on kohus eelistanud kutse edastamisviisidest üksnes teadetetahvlile ülesriputamist, olgugi, et kostja põhikiri selliseid eelistusi ette ei näe. Hageja märgib, et tunnistajate ütluseid kõrvutades on ilmselgelt tegemist ettevalmistatud ütlustega, millised erinevad üksnes osas, mille pärast jäi kellelegi meelde kutse nägemine just 05.05.2014 õhtul pärast kell 20.00. Hageja viitab faktile, mille kohaselt on elektronposti vahendusel saadetud üldkoosoleku kutse saatmise kellaajaks 20.46, mis viib järelduseni, et kostja tunnistajad võivad mäletada valesti kutse teadetetahvlile ilmumise päeva. Hageja juhib veelkord tähelepanu asjaolule, et teadetetahvlile ülesriputatud teade ei vastanud põhikirjas sätestatud nõudele, kuna kutse oli juhatuse liikme poolt allkirjastamata. Nimetatud asjaolule ei ole kohus hinnangut andnud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel apellatsioonkaebuses viidatud menetlusnorme määral, mis tooks kaasa otsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Juriidilise isiku puudustega üldkoosoleku otsus võib olla kas tühine või kehtetuks tunnistatav. Hageja poolt esitatud hagi põhjal nähtub, et hageja nõude õiguslik alus on MTÜS § 241 lg 1, milles sätestatu kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine muuhulgas siis, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist hageja ei ole soovinud. Seega tuleb mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse hindamisel tuvastada, kas tegemist on mõne MTÜS §-s 241 sätestatud puudusega. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja on rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kostja põhikirja p 7.6.3 regulatsioon kohustab korteriühistu juhatust ette teatama üldkoosoleku toimumisest 14 kalendripäeva, kuid teavitamise viisi osas on ettenähtud kolm alternatiivset võimalust, st korteriühistu juhatus oleks võinud piirduda ka ainult kutse panemisega teadete tahvlile. Põhikirjas ei sisaldu vastupidiselt hagiavalduses ja apellatsioonkaebuses väidetule nõuet selle kohta, nagu peaks kutse olema kättetoimetatud kõigil võimalikel viisidel. Seega ei ole õigustatud hageja etteheide, et maakohus on põhjendamatult eelistanud ühte kutse edastamise viisi. Õigeaegne liikmete teavitamine teadete tahvlile kutse panemisega on tunnistajate ütlustega maakohtus tõendamist leidnud ja ringkonnakohtul ei ole alust selles osas kahelda maakohtu järeldustes. Maakohus on õigesti selgitanud, et üldkoosoleku kokkukutsumise teatele kättetoimetamise tähtaja kehtestamise eesmärk on tagada isikutele võimalus üldkoosolekul osaleda, tagades piisava aja osavõtu planeerimiseks. Kuivõrd vaidlusalusel juhul korteriomanikud, kes tsiviilasja materjalidest nähtuvalt said väidetavalt kutse kätte hiljem kui 05.05.2015 ja soovisid koosolekust osa võtta, osalesid üldkoosolekul, siis oli seatud eesmärk täidetud. Asjaolu, et teadete tahvlile välja pandud kutse ei ole juhatuse liikme poolt allkirjastatud, ei oma asja lahendamise seisukohast tähtsust, kuna tegemist ei ole mõne MTÜS §-s 241 sätestatud puudusega koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise näol. Kostja on õigesti viidanud Riigikohtu seisukohale, et otsuse tühisuse toovad kaasa raskemad sisu- ja protseduurivead, sh sellised vead, mis rikuvad juriidilise isiku liikme õigust saada teada koosoleku toimumisest või mis takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-76-14, p 21). Ka ringkonnakohus on lahendis nr 2-09-53316 leidnud, et MTÜS § 241 lg 1 eesmärgiks on tuua otsuse tühisus kaasa üksnes oluliste ja osundatud sättes loetletud asjaoludel asetleidnud rikkumistega võrreldavate seaduserikkumiste korral. Seega leiab kolleegium, et juhatuse liikme allkirja puudumine muidu nõuetekohasel kutsel, ei ole võrreldav viidatud õigusnormis loetletud rikkumistega, mis annaks alust lugeda 20.05.2014 üldkoosoleku otsuseid MTÜS § 241 lg 1 järgi tühisteks. Paljasõnalisteks jäävad ka hageja väide, et tunnistajate ütluseid kõrvutades on ilmselgelt tegemist ettevalmistatud ütlustega, ja järeldus, et kostja tunnistajad võivad mäletada valesti kutse teadetetahvlile ilmumise päeva, mistõttu jätab ringkonnakohus need tähelepanuta. Et üldkoosoleku otsuse tühisuse apellatsioonkaebust rahuldada.

tuvastamiseks

puudub

alus,

siis

ei

ole

alust

Menetluskulud

Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu, ei ole põhjust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja esitas 11.09.2015 menetluskulude nimekirja, milles palus hagejalt välja mõista menetluskulud summas 108 eurot (ajakulu kokku 1,75 h). Nimekirjast nähtuvalt koosnesid kostja lepingulise esindaja õigusabikulud apellatsioonkaebusega tutvumisest (15 min/27 eurot) ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisest (90 min/81 eurot), mis teeb keskmiseks tunnitasu suuruseks 61,71 eurot (km-ta). Hageja oma seisukohta kostja menetluskulude osas kohtule ei esitanud. Kohus, juhindudes Riigikohtu praktikast ning arvestades kostja lepingulise esindaja Irina Reva kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, asub seisukohale, et tegemist on mõistliku esindajatasuga ja peab kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvaid õigusabitoiminguid põhjendatuks 1,75 tunni ulatuses ning rahuldab kostja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks täies ulatuses, mõistes hagejalt kostja kasuks välja õigusabi kulud summas 108 eurot (ilma km-ta).

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.