Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. veebruar 2017, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-11291
Tsiviilasi
A.K. hagi B.K. vastu elatise vähendamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
735,03 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.K. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): A.K. (ik: XXXXXX) Vastustaja (kostja): B.K. (ik: XXXXXXX), seaduslik esindaja M.B.
esindajad
Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2016 otsus
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Riigikohus rõhutas 24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Hinnata tuleb vanema võimalusi sissetulekut saada ning mitte vähendada elatist ainult seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Samas lahendis märkis Riigikohus ka seda, et asjaolu, et vanem oli töötu ja tal puudus sissetulek, ei ole mõjuv põhjus, mis annaks alust jätta tema kanda miinimumist väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest. Eelnevast järelduvalt ei ole hagi rahuldamise eelduseks mitte see, et hageja on töötu ja teenib sissetulekut mitteametlikult, vaid see, millised on hageja võimalused sissetulekut saada. Asja materjalidest nähtuvalt kinnitas hageja tsiviilasja nr 2-14-56978 kohtuistungil, et tema sissetulek on 800-1000 eurot kuus (tl 27 pöördel). Tsiviilasja nr 2-16-8929 läbivaatamisel on hageja selgitanud, et ta leidis töö XXX. Sama tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud 18.01.2017 kohtutäituri kontole elatise võlgnevuse katteks 705 eurot. Sõiduki detailandmete päringu väljavõtte kohaselt on hageja muu hulgas sõidukite Renault Kangroo (universaal) ja Fiat Doblo (kaubik) kasutaja. Nimetatud tõendid kogumis kinnitavad, et hagejal töövõimelise isikuna on võimalus teenida sissetulekut, mille arvelt on ta suuteline andma oma mõlemale lapsele miinimummääras elatist. Hageja väide, et ta ei ole võimeline teenima suuremat sissetulekut kui 400 eurot kuus, ei ole usutav. Asja materjalidest ei nähtu ka see, et hageja oleks midagi teinud, et teenida suuremat sissetulekut kui väidetav 400 eurot kuus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.