1.Rahuldada Korteriühistu XXXgaraažid hagi XXXvastu 186,54 euro nõudes.
2.Jätta menetluskulud XXXkanda.
3.Välja mõista XXX’ilt Korteriühistu XXXgaraažid kasuks 261,54 eurot, millest perioodi 11.06.2011.a.-30.06.2014.a. võlgnevus 186,54 eurot ja menetluskulu 75 eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on
selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Korteriühistu XXX garaažid esitas kohtule hagi XXX vastu 186,54 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja liige alates 13.09.2010.a. ning kostjale kuulub XXXgaraažiboks nr. 7, Tallinn. Hageja on kostjale esitanud perioodil 17.05.2011.a. kuni 31.05.2014.a. arveid kogusummas 207,36 eurot. Kostja on tasunud 25.05.2011.a. 10,82 eurot ja 19.10.2014.a. 10 eurot, kokku 20,82 eurot. Seisuga 09.12.2014.a. on kostja jätnud hagejale tasumata 186,54 eurot. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning välja mõista riigilõivu summas 75 eurot (t/l 79, 181-182). Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Võlgnevus on tekkinud selle tõttu, et kostja ei ole tasunud nii nimetatud „haldus- ja hoolduskulusid, majandamise jooksvaid kulutusi ning elektri eest vastavalt tarbitud kogusele“. Kostja ei ole tasunud aastamaksu selle tõttu, et see on vastuolus ühistu põhikirja punkt 1.3. Selle aja jooksul, mil kostja on olnud garaažiboksi omanik, ei ole kostja garaaži ega garaaži ees olevat territooriumi remonditud ega muul viisil parandatud. Garaaži ja selle juures oleva territooriumi puhtuse ja korrashoiuga tegeles kostja iseseisvalt. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Käesoleva asja hind on 186,54 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Kohus on pooltele nimetatut selgitanud nii 05.01.2015.a. kohtumääruse p. 3 (t/l 75-76) kui ka 05.05.2015.a. kohtuistungil (t/l 188-191).
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 11.02.2015.a. kohtumääruses (t/l 174) kui ka 05.05.2015.a. kohtuistungil (t/l 188-191).
6.Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et kostja on alates 13.09.2010.a. hageja liige ning kostjale kuulub XXXmitteeluruum nr. 7 (t/l 25, 65-66). Vaidlus on poolte vahel selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale perioodi 11.06.2011.a. kuni 30.06.2014.a. aastamaksu kokku summas 186,54 eurot.
7.Hageja põhikirja punktist 1.3 tuleneb, et ühistu on korteriomanike mittetulundusühistu. Tema tegevuse eesmärgiks on Tallinn XXX asuva kinnistu (välja arvatud garaažibokside kui korteriomandi reaalosade) ja nende juurde kuuluva (teenindamiseks vajaliku) maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele seoses korteriomandite kastutamisega teenuste osutamine (t/l 26-31).
8.Hageja poolt kohtule esitatud e- kinnistusraamatu kaardilt nähtub, et XXX on elamumaa ning kantud korteriomandi registriossa (t/l 150) ning hageja põhikirjast tulenevalt kuuluvad garaažiboksid korteriomandi reaalosade juurde. Seega leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt aastamaksu tasumist.
9.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti ja lõike 2 kohaselt eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
10.Korteriühistu XXX09.05.2011.a. üldkoosoleku protokolli punkti 2 kohaselt kinnitati aastamaks 65 eurot, millele lisandub tarbitud elektri maksumus. Nimetatud otsuse poolt hääletas 4, vastu ja erapooletuid ei olnud (t/l 34). 09.11.2011.a. otsuse alusel on hageja esitanud kostjale 17.05.2011.a. arve nr. 507 kokku summas 75,82 eurot, millest aastamaks 65 eurot ja elekter 10,82 eurot (t/l 47).
11.Korteriühistu XXX30.05.2012.a. teistkordse üldkoosoleku protokolli punkti 2 kohaselt kinnitati aastamaks 45 eurot liikme kohta, millele lisandub tarbitud elektri maksumus. Nimetatud otsuse poolt hääletas 13, vastu oli 2 ja erapooletuid ei olnud (t/l 35-36). 30.05.2012.a. otsuse alusel on hageja esitanud kostjale 06.06.2012.a. arve nr. 607 kokku summas 57,54 eurot, millest aastamaks 45 eurot ja elekter 12,54 eurot (t/l 48).
12.Korteriühistu XXX11.07.2013.a. üldkoosoleku korduskoosoleku protokolli punkti 2 kohaselt kinnitati 2013.a. aastamaks 45 eurot liikme kohta, millele lisandub tarbitud elektri maksumus. Nimetatud otsuse poolt hääletas 9, vastuhääli ei olnud ja erapooletuid oli 1 (t/l 37-38). 11.07.2013.a. otsuse alusel on hageja esitanud kostjale 18.06.2013.a. arve nr. 607 kokku summas 47 eurot, millest aastamaks 45 eurot ja elekter 2 eurot (t/l 49).
13.Korteriühistu XXX20.05.2014.a. üldkoosoleku protokolli punkti 2 kohaselt kinnitati 2014.a. aastamaks 25 eurot liikme kohta, millele lisandub tarbitud elektri maksumus.
Nimetatud otsuse poolt hääletas 9, vastuhääli ja erapooletuid ei olnud (t/l 39-40). 20.05.2014.a. otsuse alusel on hageja esitanud kostjale 31.05.2014.a. arve nr. 1407 kokku summas 27 eurot, millest aastamaks 25 eurot ja elekter 2 eurot (t/l 50).
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
15.Vaidlust ei ole selles, et kostja on eelpool nimetatud arvete alusel tasunud hagejale 25.05.2011.a. 10,82 eurot (t/l 51) ning 31.12.2013.a. 10 eurot (t/l 54). Seega on kostja tasunud talle esitatud arveid osaliselt, s.o üksnes tarbitud elektrienergia eest. Kostjal on jätkuvalt võlgnevus hageja ees summas 186,54 eurot (207,36 – 10,82 – 10) ning kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt esitatud nõude summa kujunemist.
16.Kostja ei ole kohtuistungil avaldatu kohaselt tasunud hageja poolt esitatud arveid täies ulatuses, kuivõrd viimane ei nõustu kuludega (t/l 188). Kohus leiab, et vastav kostja seisukoht ei ole aluseks arvete maksmisest keeldumiseks. Hageja on 06.02.2015.a. kohtule esitatud vastuses ja selle lisades selgelt välja toonud, kuidas on hagejal tekkinud kulud, mida ühistu liikmed peavad tasuma (t/l 140-173).
17.Samuti selgitab kohus, et toimunud hageja üldkoosolekutel on iga-aastaselt vastuvõetud otsused ühistu aastamaksu suuruse kohta. Kooskõlas KÜS § 13 lg 4 korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kohtu ette ei ole kostja poolt toodud asjaolusid, millest nähtuks, et märgitud üldkoosoleku otsused on kohtus vaidlustatud. Seega leiab kohus, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis vabastaksid kostjat tasumast hagejale iga-aastast aastamaksu vastavalt esitatud arvetele.
18.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista perioodil 11.06.2011.a.-30.06.2014.a. tekkinud võlgnevus summas 186,54 eurot.
19.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
20.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 186,54 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
21.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja XXX kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 75 eurot, s.o tasutud riigilõiv (t/l 79, 181-182).
23.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas kohtumenetluses maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 45 eurot (t/l 3, 60) ning hagiavalduse esitamisel täiendavalt 30 eurot (t/l 59), s.o kokku 75 eurot. Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 75 euro ulatuses, tegemist on põhjendatud kulutusega ja see tuleb kostjal hagejale hüvitada vastavalt TsMS § 138 lg 2.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.