2-16-17531/3 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

7.TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagi nõue Hageja esindaja on 21.11.2016 esitanud hagi elatise vähendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu 29.04.2014 otsusega temalt kostjate kasuks välja mõistetud elatis miinimummääras kuus iga kostja kohta. Hageja palub kohtult elatise vähendamist 0 euroni. Hageja põhjendab elatise vähendamise vajadust asjaoluga, et hageja tervislik seisund halvenes järsult ja äärmuslikult, mistõttu on hageja 100% töövõimetu, osaliselt liikumisvõimetu ning kohus on seadnud eestkoste. Hageja viibib hooldekodus. Hageja sissetulekuks on töövõimetuspension 358,34 eurot ja sotisaaltoetus 51,14 eurot ning hagejale kuulub kaasomand eluruumist asukohaga Riia mnt 38a-16 Viljandi linnas. Hageja väljaminekud on igakuine elatis kostjatele 860 eurot, eluasemelaen 152,12 eurot, kommunaalkulud 64-185 eurot, ravimid 40 eurot ja hooldekodu tasu 715 eurot. Hageja ei ole võimeline tasuma kostjatele elatist mingilgi moel, nagu ka muude enda kulutuste eest, tulenevalt oma tervislikust seisundist. Kostja vastus Kostjate seaduslik esindaja sai menetlusse võtmise määruse isiklikult kätte 06.01.2017 kuid ei ole tähtaegselt sellele vastanud. Kohtu põhjendused Asjas toimunud eelmenetluses esitatu järel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 lg 1 alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Tartu Maakohtu 29.04.2014 otsusega tsiviilasjas 2-14-14021 on hagejalt välja mõistetud elatis iga kostja kasuks 177,50 eurot kuus. Kohus märgib täiendavalt, et kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel, tuli nimetatud kohtulahendi p 2.3 kohaselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel arvestada kohtuotsuse täitmisel väljamõistetud elatis lapse kohta ümber uuele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära poolele osale. Seega tuleks käesoleval 2017. aastal hagejal igale kostjale tasuda 235 eurot kuus, kokku 940 eurot kuus. Hageja soovib aga elatise vähendamist 0 euroni kuus. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 p 1). Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2). PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda elatist muul viisil. Seega on muul viisil kui raha perioodilise maksmise kaudu võimalik elatise maksmist nõuda ning kokkuleppe puudumisel lahendab seda puudutava vaidluse kohus. Hageja esindaja lapse isana elab hagejaga koos ja rahuldab ta kõik lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, tuleb tal PKS § 100 lg 2 järgi täita ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2). Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma lapsevanema varalisest seisundist ning lapse vajadustest. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Lähtuvalt TsMS § 459 lg-st 1 p-st 1 tuleb kohtul hinnata, kas hagi esitamise ajaks on oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. Hagiavalduse kohaselt hageja tervislik seisund halvenes järsult ja äärmuslikult, mistõttu on hageja 100% töövõimetu. Hageja sissetulekuna on isik avaldanud töövõimetuspensioni 358,34 eurot ja sotsiaaltoetuse 51,14 eurot. Kohus peab elatise väljamõistmisel muuhulgas lähtuma hageja reaalsest sissetulekust, mis on antud juhul kokku 409,74 eurot. Samas on Riigikohus korduvalt sedastanud, et lapsevanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning lapsevanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui hageja sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma tema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist

kahjustamata, peab lapsevanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt või leidma uue tasuvama töökoha. Antud juhul on hageja välja toonud elatise maksmise võimetuse põhjuseks töövõimetuse. Hageja ei ole võimeline käima oma tervisliku seisundi tõttu üldse tööl. TMS § 132 lg 1 sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Sama paragrahvi lõige 1 1 kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust. Elatusmiinimum on ühe kuu eest ettenähtud palga alammäär, mis 2017. aastal on 470 eurot. Hageja sissetulek jääb alla selle – 409,74 eurot. Hageja sissetulekust 1/3 on 136,60 eurot. Kuna hagejal on 4 alaealist last, kellele tuleb ühetaolist elatist maksta saab hageja maksta igale hagejale 34,15 eurot kuus elatist. Sotsiaalministeeriumi poolt 2012. a läbi viidud uuringu („Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“) kohaselt oli nimetatud aastal 3-6 aastase lapse keskmine ülalpidamiskulu 247 eurot kuus ning 7-10 aastase lapse ülalpidamiskulu 194 eurot kuus, millest nähtub, et laste tegelikud ülalpidamiskulud on väiksemad kui seaduses sätestatud elatise miinimummäär. Nimetatule on osundanud ka Tartu Ringkonnakohus 10.09.2015 lahendis tsiviilasjas nr-ga 2-14-53770. Seda asjaolu, vahepealset inflatsiooni ja hageja olukorda ning ülaltoodud põhjendusi arvestades tuleb kohtu hinnangul muuta Tartu Maakohtu 29.04.2014 otsuse resolutsiooni p-i 2.3., millega kohus sidus elatise väljamõistmise miinimumpalga perioodilise suurenemisega ning alates 01.02.2017 kohustada hagejat tasuma igale kostjale elatist 34,15 eurot kuus, kokku 136,60 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 459 kohaselt on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on menetluse asjaolusid ning poolte menetluskulude suurusi arvestades põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste Kohtunik