lk 1
Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht
Pärnu Maakohus Külli Mõlder 01. veebruar 2017 Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-17845
Hagi ese
a/e K K ja H K hagiH K vastu elatise nõudes
Menetlusosalised
Hageja I: K K ( ); Hageja II: H K ( ); Hagejate I, II seaduslik esindaja K J Kostja:H K ( ). Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamise kuupäev
Resolutsioon
lk 2 esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).
Kostja oma kirjalikus vastuses /t.l. 28/ vaidles hagile vastu. Kostja väitel on nad laste emaga varasemalt kokku leppinud teisiti ja seetõttu oli nõue tema jaoks üllatuseks. Praeguse naisega on kostjal ühine laps, kelle elukvaliteet ei tohiks halveneda . Lisaks on tal laenud ja maksud. Kui lapsed käivad isa juures tekivad jooksvad kulud (söök, elekter, kehahooldusvahendid), mis tuleks elatisest maha arvata. XXXXXXXXXXXX. Kostja ei ole rahul esitatud nõudega, kuna on enda arvates pühendanud lastele nii palju aega kui võimalik ja on osa kulusid maksnud enda rahakotist (väljasõidud, kingitused, elamiskulud isa juures jne.), lisaks laste emale makstav elatis. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Vastuses hagejale /t.l. 42/ avaldab kostja pahameelt, et temast üritatakse jätta võimalikult halva isa mulje, mis tegelikkuses ei vasta tõele. Kostja ei ole enda arvates kunagi kohustuste ning kokkulepitud raha maksmistest kõrvale hiilinud. Kogu raha ei ole võimalik maksta kuna hetkel ei ole sellist võimalust. Kostja on nõus väga hea meelega kui kohus teeks otsuse lasta lastel olla pool kuud kostja juures ning pool kuud ema juures, siis oleksid mõlemal vanemal kohustused võrdsed ning jääks ära igakuine lasteraha. Sellega saaksid lapsed isaga koos rohkem olla. Kostja väitel on ta pakkunud 09.02.2016 elatise tõstmist. Esindaja vastus oli, et summa võib jääda samaks. Seda tõendab sõnum mille esindaja saatis. Laste esindaja väidab, et
lk 3 omavaheline kompromiss jäi saavutamata kuna kostja soovis elatise samaks jätta. Väide on vale. Kostja pakkus kompromiss lepingut kus olin nõus summat tõstma kuid esindaja polnud nõus ning tahtis et asja lahendaks kohus.
Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. Kuna kostja on hagejate isa, on tal Perekonnaseadusest tulenev kohustus anda hagejale ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise minimaalmäär Eesti Vabariigis on vastavalt Vabariigi valitsuse poolt 18. 12. 2015 vastu võetud määrusele nr. 139 järgmine:
lk 4
Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg. 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.