Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-16-13392 menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist on võimalik Harju Maakohtule teatada kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus ja kohtu selgitused Xxxx(seadusliku esindaja Xxxxkaudu) 06.09.2016 esitatud hagi Xxxxvastu elatise nõudes. Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane PKS § 102 lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-164-10 selgitanud, et perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt mõista elatis välja alates hagi esitamisest summas, mis vastab 1/4 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Kostja on esitanud oma tervislikku seisundit tõendavad dokumendid, millest nähtub, et kostja oli 16.08.2014 toimunud õnnetusjuhtumi tõttu praktiliselt liikumisvõimetu kuni 2015 talveni. Kostjal on Harju Maakohtu 03.06.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-17853 tuvastatud sõltuvus narkootikumidest. Kostjat on opereeritud 12.02.2016 ning üheks ravialaseks soovituseks on keeld jalale toetuda. Kostjal on tuvastatud töövõime kaotuse protsent 50% alates 31.07.2016. Kostjal jätkub metadoonravi, mis on vajalik narkosõltuvusest vabanemiseks. Kostja sissetulekuks on pension summas 83,70 eurot ja sotsiaaltoetus 48,84 eurot, muu vara kostjal puudub. Kohus leiab, et elatise välja mõistmisel on põhjendatud arvestada kostja varalist seisundit tagasiulatuva nõude perioodi ajal ja alates hagiavalduse esitamisest. Samuti on sissetuleku teenimisel takistuseks kostja sõltuvus narkootikumidest. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostjal ei olnud pärast vigastust tervise tõttu võimalik sissetulekut teenida ja tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks kostja käesoleval ajal olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise

toime ilma riigi abita, mistõttu jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Lähtudes kostja töövõime kaotuse protsendist käesoleval ajal, peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt elatis välja summas 50% elatise miinimummäärast, so ulatuses, mis vastab 1/4 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Kohus on menetlenud käesolevat hagi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. TsMS § 444 lg 4 kohaselt, kohus täiendab kirjeldava ja põhjendava osata otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. TsMS § 448 lg 41 kohaselt, apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 448 lg 42 kohaselt, kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagejale on 12.09.2016 määrusega antud menetlusabi ja vabastatud hagi tagamise taotluselt riigilõivu tasumisest summas 50 eurot. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagejale antud menetlusabi kulud, so riigilõivu 50 eurot, riigi kanda ja kõik muud menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.