Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja
Kohtunik
Raivo Einula
Otsuse kuupäev
31. jaanuar 2017
Tsiviilasja number
2-16-16223
Tsiviilasi Menetlusosalised, esindajad
XXXX vs XXXX abielulahutuse nõudes Hageja: XXXX(sündinud XXXX, Eesti Vabariigi isikukood XXXX, elukoht XXXX) Hageja lepinguline esindaja: Aleksandra Bolšakova (Stabimer Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected] ) Kostja: XXXX(sündinud XXXX, elukoht XXXX; e-post: XXXX )
Menetluse liik
isikukood
ärakuulamised 12.12.2016 ja 15.12.2016
Rahuldada hagi ja lahutada XXXX (sündinud XXXX, Eesti Vabariigi isikukood XXXX) ja XXXX(sündinud XXXX, Eesti Vabariigi isikukood XXXX) abielu, milline on sõlmitud 14.detsembril 2005 Eesti Vabariigis Tallinna Perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr 2445. Menetluskulud Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust.
Asjaolud ja menetluse käik
2-15-16223 XXXX esitas 27.10.2016 Harju Maakohtule hagi XXXX vastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja on abiellunud 14.12.2005 Eesti Vabariigis Tallinna Perekonnaseisuametis ning abiellumist tõendab samal päeval koostatud abieluakt nr 2445. Pooled elavad lahus vähemalt 5 aastat ja käesoleval ajal eri riikides, seega ei ole abielu võimalik lahutada perekonnaseisuametis. Kohus võttis hagi menetlusse 01.11.2016. Kohus määras lähtudes TsMS § 346 lg 2 kuulata pooled ära. Kohus esitas 04.11.2016 taotluse Leedu Vabariigi pädevale kohtule kuulata hageja ära EL Nõukogu määruses 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades sätestatud korras teise riigi kohtu abil. Hageja kuulati ära 12.12.2016 Leedu Vabariigi pädeva kohtu (Klaipeda Linna Ringkonnakohtu) poolt. Hageja kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde ja palub abielu lahutada. Abielusuhted on lõppenud, hageja ei soovi leppida ja ei pea võimalikuks kostjaga abielu jätkamist. Kostja kuulati ära kohtuistungil Harju Maakohtus 15.12.2016. Kostja kinnitas, et pooled ei ela abikaasadena koos ~5 aastat, abielusuhted on lõppenud ja kostja ei soovi leppida. Kostja on nõus abielu lahutamisega ja ei soovi kohtuotsuse peale kaevata. Hageja lepinguline esindaja kinnitas samal kohtuistungil, et hageja ei soovi kohtuotsuse peale kaevata. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 p 3 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. TsMS § 630 lg 2 kohaselt, apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Hageja elukoht on Leedu Vabariigis ja ta on Leedu Vabariigi kodanik. Kostja on Venemaa kodanik ja elab alaliselt Eesti Vabariigis elamisloa alusel. Kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, reguleerib nõukogu määrus nr 2201/2003 (Brüssel II bis määrus) artikkel 3. Brüssel II bis määruse art 3 lg 1 punkt a sätestab, et abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil on kostja alaline elukoht. Kuna kostja alaline elukoht on Eesti Vabariigis, siis saab hageja ja kostja abielu lahutada Eesti kohus.
2-15-16223 Kohus on pooled isiklikult ära kuulanud. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja on hageja nõude kohtuistungil õigeks võtnud. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Pooled on kohtuistungil loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt, pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja on tasunud hagilt 25.10.2016 riigilõivu 100 eurot. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab kohus hagejale riigilõivu 50 eurot vastava avalduse esitamisel. /allkirjastatud digitaalselt/
Raivo Einula kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.