Pärnu Maakohus
Kohtunik
Anne Randjärv
Otsuse kuulutamise aeg ja
30.01.2017 Raplas kohtukantselei kaudu
koht Tsiviilasja number
2-17-264
Hagi ese
Elatise nõue
Hagi hind
4230 eurot
Menetlusosalised
Hageja I: K K xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx Hageja II: R K xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx Hagejate seaduslik esindaja: S K xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx e-post: xxx@xxx Kostja: H K xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxx xxx xx-x e-post: xxx@xxx
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista H K igakuine elatis K K (sünd xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks 150 (ükssada viiskümmend) eurot kuus alates elatishagi esitamisest 05.01.2017 kuni K K täisealisuseni. Välja mõista H K
igakuine elatis R K (sünd xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks 150 (ükssada
viiskümmend) eurot kuus alates elatishagi esitamisest 05.01.2017 kuni R K täisealisuseni. Elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette S K arveldusarvele nr xxxx xxxx xxxx xxxx xxxx kokkulepitud kuupäeval. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsusest teada saamisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue S ja H K abielust on sündinud kaks last – xx.xx.xxxx K K ja xx.xx.xxxx R K. Kooselu lõppedes leppisid vanemad kokku, et kostja tasub lastele elatist 300 eurot kuus. Kostja ei ole oma lubadust täitnud, kuna alati on tema poolt tasutud summad olnud väiksemad. Kostja väide, et ta kulutab lastele ka siis, kui lapsed on tema juures, on hageja hinnangul vale. Lapsed veedavad isaga maksimaalselt kaks nädalavahetust kuus. Enamasti on nad viibinud kogu selle aja kostja korteris ja koju tulles kurtnud tühja kõhtu. Hagejate esindaja taotleb kostjalt igakuise elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras alates elatishagi esitamisest 05.01.2017. Kostja seisukoht Kostja ei tunnista esitatud nõuet ja leiab, et laste ema kohtusse pöördumine ei ole põhjendatud. Poolte abielu lõppes juriidiliselt xx.xx.xxxx. Pärast lahutust lepiti kokku, et laste elukohaks jääb ema elukoht ja kostja toetab lapsi 300 euroga kuus. Lisaks sellele kulutab kostja lastele siis, kui lapsed on tema juures minimaalselt 50 eurot, mis teeb kokku 100 eurot kuus või rohkemgi. Kostja on ostnud lastele jooksvalt vajalikke jalanõusid ja rõivaid ning Xboxi mängu, mille järelmaksu (17 eurot kuus) ta praegu tasub. Seega, lisaks 300 euro suurusele elatisele on kostja lastele kulutanud igas kuus veel minimaalselt 100, maksimaalselt 200 eurot. Kostja hinnangul on ta lapsevanema kohustusi täitnud 100%-liselt, kuid talle ei ole teada, millises ulatuses on seda teinud laste ema. Kui kostja peaks tasuma kummalegi lapsele 235 eurot kuus, nagu seadus käesoleval ajal ette näeb, ei jõuaks ta katta enam oma isiklikke vajadusi. Kostja sissetulek perioodil 2015-2017 on olnud varieeruvalt 600-750 eurot kuus. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vaidlus puudub selles, et kostja on kohustatud oma alaealistele lastele ülalpidamist andma, mida kostja on, lähtuvalt vanemate vahelisest kokkuleppest, ka teinud. Õige on hagejate seadusliku esindaja seisukoht, et kostja ei ole kokkulepitud kohustust - tasuda 300 eurot kuus – nõuetekohaselt täitnud. Konto väljavõttest nähtuvalt on kostja perioodil 01.01.2016 kuni 31.12.2016 tasunud elatist keskmiselt 275 eurot kuus. Seega on kostja aasta jooksul tasunud 300 eurot kokkulepitust vähem. Kui suures ulatuses on ta teinud täiendavaid kulutusi nädalavahetustel, kui lapsed on tema juures, kostja tõendanud ei ole ja tema vastusest nähtuvalt ka tõendada ei saa, sest ei ole vastavaid maksekviitungeid alles hoidnud. Kuna kostja on tasunud elatist kokkulepitust vähem, on hagejate seadusliku esindaja kohtusse pöördumine põhjendatud.
PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2017 on miinimumelatise suuruseks 235 eurot. PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enda tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei ole eelkirjeldatud säte kohaldatav alaealise lapse ülalpidamiskohustuse puhul. Kui alaealise lapse vanem on PKS § 102 lg 1 kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st vanem peab oma sissetuleku jagama enda ja laste vahel võrdselt ning sellest reeglist lähtuvalt oma võimalusi (mh laenude võtmisel) hindama. Laenu- ja muid kohustusi ei saa vanem seada kõrgemale alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Kostja esitatud konto väljavõtetest nähtuvalt oli tema keskmine kuusissetulek palga näol 2016. aastal 902.50 eurot. Viimasel kuuel kuul (jaanuar 2017 kaasa arvatud) on kostja keskmine kuusissetulek 653.16 eurot, seega võrreldes varasemaga märgatavalt langenud. Eelkirjeldatud ühetaolise jaotuse puhul jääks laste osaks kostja sissetulekust 326 eurot, millises ulatuses on kostja, lähtuvalt tema kirjalikust vastusest kohtule, lastele ka ülalpidamist andnud. Lisaks kostja võimalustele tuleb kohtul ülalpidamise ulatuse määramisel arvesse võtta õigustatud isiku vajadusi tema tavalisest elulaadist lähtuvalt (PKS § 99 lg 1). Hagejate seadusliku esindaja hinnangul kulub K K vajaduste katmiseks kuus 145-235 eurot ja R K vajaduste katmiseks 135-225 eurot. Seega on laste vajaduste katmiseks vaja maksimaalselt 460 eurot kuus. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Hagejate seaduslik esindaja ei ole kohtule oma majanduslike võimaluste suhtes mingit teavet esitanud, muuhulgas seda, et ta oleks töövõimetu või ei saaks mingil muul põhjusel lastele ülalpidamist anda. Kuna laste maksimaalsed vajadused on käesoleval ajal 460 eurot kuus, tuleks kummalgi vanemal sellest eelduslikult kanda 1⁄2 ehk 230 eurot. Seega katab kostja poolt seni tasutud elatis laste vajadustest lähtuvalt tema osa laste ülalpidamiskohustusest. Laste vajadusi, kostja majanduslikke võimalusi ja tema senist käitumist ülalpidamiskohustuse täitmisel arvesse võttes leiab kohus, et vanemate poolt kokkulepitud elatis suurusega 300 eurot kuus, on käesoleval ajal mõistlik ja õiglane. Kui lapsed viibivad kahel nädalavahetusel kuus isa juures, on ilmne, et kostja peab lisaks makstavale elatisele tegema lastele täiendavaid kulutusi, eelkõige söögile, kuid kindlasti ka muule, mida lapsed soovivad ja vajavad. Elatise suurendamine võtaks kostjalt võimaluse teha lastele oma äranägemisel või kokkuleppel teise vanemaga täiendavaid kulutusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista igakuine elatis K K ülalpidamiseks 150 eurot kuus ja R K ülalpidamiseks 150 eurot kuus. Elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette iga kuu kindlal kuupäeval hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele. Elatise tasumist ettenähtust väiksemas summas loeb seadus ülalpidamiskohustuse mittekohaseks täitmiseks ning hagejate seaduslikul esindajal on sellisel juhul õigus esitada kohtutäiturile avaldus käesoleva kohtuotsuse sundtäitmiseks. Laste vajaduste suurenemisel või asjaolude muutumisel on hagejate seaduslikul esindajal õigus nõuda kostjalt ja kostja keeldumise korral kohtult väljamõistetud elatise suurendamist. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kõnesoleval juhul tuleb
menetluskulud (kui neid pooltel on) jätta täielikult poolte endi kanda. Kumbki pool menetluskulude nimekirja esitanud ei ole.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.