2-16-5408/16 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-16-5408 Hagiavalduses paluvad hagejad kostjalt välja mõista elatise kummalegi hagejale summas 215 eurot kuus alates 07.01.2016 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad elavad koos emaga ning kostja ei maksa elatist või maksab ebaregulaarselt. Hagejad täpsustasid nõuet 07.04.2016 ja teatasid kohtule e-kirjaga, et paluvad välja mõista elatise muutuvalt miinimumsummas, so mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga määrast, tasumisega ette eelmise kuu 10.kuupäevaks. Hagejad täpsustasid nõuet 29.06.2016 ja paluvad välja mõista kummalegi hagejale elatise tagasiulatuvalt alates 05.04.2015 summas 215 eurot kuus. 12.12.2016 menetlusdokumendis kinnitavad hagejad, et ei võta õigeks, et kostja on tasunud elatise hagejate seaduslikule esindajale 3,5 aastaks ette. Samuti ei tunnista hagejad kostja väidet, et XXXX sai 06.03.2015 kostjalt ühekordse makse sularahas 18 000 eurot, mis on ette nähtud hagejate ülalpidamiseks. XXXX ei võta õigeks, et ta oleks kostjalt 18 000 eurot sularahas lastele elatiseks saanud. Samuti ei vasta tõele kostja väide, et ta on maksnud hagejate seaduslikule esindajale 3 korda elatist, so 500 eurot, 550 eurot ja 500 eurot. Maksekorraldusest ei selgu, et tegemist on elatisega hagejatele. Tegemist oli kostja kingitustega perele, sh hagejate emale sünnipäevaks (23.augustil). Kostja vastus Kostja vaidleb 14.10.2016 esitatud vastuses hagile vastu. Kostja on tasunud hagejate elatise 3,5 aastaks ette. Hagejate seaduslik esindaja sai 06.03.2015 kostjalt ühekordse makse sularahas 18 000 eurot, mis on ette nähtud hagejate ülalpidamiseks. Hagiavalduses nõuavad hagejad igakuist väljamakset 215 eurot kummalegi hagejale, kokku 430 eurot kuus - kui jagada 18 000 eurot maksega 430 eurot kuus, on tulemuseks 41 kuud. Lisaks on kostja maksnud hagejate seaduslikule esindajale järgmised elatise maksed: 08.06.2015 – 500 eurot; 30.06.2015 – 550 eurot; 8.08.2015 – 500 eurot. Seega on kostja maksnud elatist ajavahemikuks 45 kuud ehk kuni 2018.a augustini. Kostja palub jätta hagi rahuldamata; alternatiivselt, kui kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, määrata alimentide maksmine alates 01.09.2016. Kohtuistung Kohtuistungil kinnitas hagejate seaduslik esindaja, et kostja on andnud temale raha 08.06.2015 500 eurot, 30.06.2015 550 eurot ja 18.08.2015 500 eurot. Hagejate seaduslik esindaja nõustus sellega, et kostja poolt 08.06.2015 ja 30.06.2015 tehtud maksed kokku 1050 eurot võib arvestada tasutud elatise makseteks, kuid 18.08.2015 tehtud makse 500 eurot oli kostja sünnipäevakingitus hagejate emale. Muus osas jäid hagejad oma nõude juurde. Hagejate seaduslikule esindajale ei ole kostja sularahas andnud hagejate elatise maksena 2015 märtsis 18 000 eurot ning hagejate ema ei kinnita kostja väidet, et kostja võttis seifist sularaha 18 000 eurot ja andis hagejate emale. 2015 kevadel toimunud puhkusereisid XXXX ja XXXX on tasutud varem pere vahenditest, mitte kostja poolt väidetavalt 2015 märtsis antud sularahast ning hagejad elasid koos emaga Bulgaarias äripinnal. Hagejate seaduslik esindaja nõustus sellega, et kostja on teinud hagejatele kingitusi, kuid need ei asenda elatisemakseid, mida on võimalik kulutada toidule. Kostja kinnitas, et andis hagejate emale 2015 märtsis sularahas 18 000 eurot laste ülalpidamiseks ning et ta on nõus hagejatele maksma elatist alates hagi esitamisest, kuid mitte tagasiulatuvalt. Samuti on kostja 08.06.2015, 30.06.2015 ja 18.08.2015 maksnud elatist kokku 1550 eurot. Hagejate vanemad ei ela koos alates 2015 märtsist. Pärast raha saamist reisis hagejate ema 4 korda XXXX, sellest 2 korda koos hagejatega ja ka XXXX ning kostjal tekib küsimus, mis raha eest reisid toimusid. Kostja väitel oli neil seif ja kostja võttis sealt sularaha ja andis hagejate emale. Kostjal oli suur palk ja 3 töökohta, ~6 aastat järjest ja tal oli raha. Lastele on kostja teinud ka kingitusi, kuid kingitus hagejate emale ei pea olema 500 eurot.

2-16-5408 Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lastele on; PKS § 101 lg 1 sätetest, mille kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. PKS § 108 kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista igakuise elatis miinimumsummas. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hagejad olid õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hagejate seaduslik esindaja laste vajadusi tõendama. Hagejad on kostja lapsed, seega on nad õigustatud kostjalt elatist saama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad on alates 2015 märtsist elanud ainult koos emaga. Seega on kostjal kui lahus elaval vanemal PKS § 100 lg 2 tulenev kohustus hagejatele elatist maksta. PKS § 100 lg 1 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ta on 2015 märtsis andnud hagejate seaduslikule esindajale hagejate ülalpidamiseks 18 000 eurot, seega ei ole võimalik nimetatud summat arvestada tasutud elatiseks. Kostja on tõendanud maksekorraldustega, et ta on hagejate ema arvelduskontole teinud järgmised maksed: 08.06.2015 500 eurot selgitusega ülekanne; 30.06.2015 550 eurot selgitusega ülekanne; 17.08.2015 500 eurot selgitusega ülekanne. Nimetatud maksekorraldustest ei nähtu, et maksed on tehtud elatise tasumiseks, kuid hagejate seaduslik esindaja on nõustunud sellega, et maksetest 1050 eurot on tehtud elatise maksmiseks. Seega loeb kohus tõendatuks, et kostja on 08.06.2015 tasunud kummalegi hagejale elatist 250 eurot ja 30.06.2015 on tasunud kummalegi hagejale elatist 275 eurot, seega kummalegi hagejale kokku 525 eurot. Kohus leiab, et miinimummääras elatis ei ole kostjale ebamõistlikult koormav ja ei pane vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Kostja ei ole vastu vaielnud miinimummääras elatise maksmisele ja on kohtuistungil nõustunud hagejatele elatist maksma alates hagi esitamisest. Samuti ei ole kostja väitnud, et ta ei suuda majanduslikult hagejatele

2-16-5408 elatist maksta. Lähtudes eeltoodust ei analüüsi kohus kostja ülalpidamisvõimet. Kostja on vastu vaielnud tagasiulatuva elatise nõudele. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja hageja I ja hageja II kasuks kummalegi elatise alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni miinimumsummas. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2016 430 eurot kuus ja alates 01.01.2017 470 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt oli 2016.a elatise miinimummäär 215 eurot ja alates 01.01.2017 on elatise miinimummäär 235 eurot Hagejad paluvad kostjalt välja mõista vastavalt PKS § 108, elatise tagasiulatuvalt ühe aasta eest, so ajavahemiku 05.04.2015-04.04.2016 eest. 29.06.2016 esitatud hagiavalduse täpsustuses paluvad hagejad välja mõista elatise alates 05.04.2015 kummalegi hagejale summas 215 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 kohaselt oli töötasu alammäär ajavahemikul 01.01.2015-31.12.2015 390 eurot kuus ja seega oli elatise miinimummäär 2015.a 195 eurot kuus. Hagejad ei ole tõendanud, et nende ülalpidamiskulud 2015.a olid suuremad kui miinimummääras elatise nõude esitamise korral. Kohus leiab, et hagejate tagasiulatuva elatise nõue tuleb rahuldada osaliselt. Kohus jätab rahuldamata hagejate nõude mõista elatis välja ajavahemiku 05.04.201531.12.2015 eest summas 215 eurot kuus kummalegi hagejale ja mõistab elatise nimetatud ajavahemiku eest välja summas 195 eurot kuus, so 2015.a kehtinud miinimummääras. Käesolevas menetluses on tõendatud, et kostja on 2015 juunis maksnud kummalegi hagejale elatist 525 eurot. Kohtu hinnangul on ajavahemiku 05.04.2015-04.04.2016 eest arvestuslik elatise summa 2402,68 eurot. Arvutuskäik: 05-30.04.2015 26 päeva x 6,50€=169€; 01.05-31.12.2015 8 kuud x195€=1560€; 01.01-31.03.2016 3 kuud x 215€=645€; 01-04.04.2016 4 päeva x 7,17€=28,68€. Arvestades kostja poolt tasutud elatist 2015 juunis summas 525 eurot kummalegi hagejale, on hageja poolt nõutav arvestuslik tasumata elatis kummalegi hagejale 1877,68 eurot. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt, jättes rahuldamata osaliselt hagejate tagasiulatuva elatise nõude. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/