Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine isikust pärast tema surma

Avalduse sisu XXXX esitas 19.12.2016.a kohtule avalduse, milles palub tuvastada, et tema poeg XXXX põlvneb XXXXist. Avalduse kohaselt suri XXXX isa XXXX XXXX ehk kolm kuud enne lapse sündi. Põlvnemise tuvastamiseks on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut koostanud uuringuakti. Avaldaja palub kanda XXXX XXXX isana lapse sünniakti. Uuritud tõendid Kohus kuulas kohtuistungil ära avaldaja XXXX ja puudutatud isikud XXXX ja XXXX. Avaldaja XXXX seletas, et lapse isaga koos ei elanud. Avaldaja elas oma ema juures ja elab praegu ka. XXXX on 4-kuune. Puudutatud isik XXXX on XXXXi isa. XXXX seletas, et ei ole poega XXXX aastaid näinud. On nõus sellega, et tema poeg XXXX kantakse XXXX sünniakti lapse isana. Puudutatud isik XXXX on XXXXi ema. XXXX seletas, et XXXX on tema lapselaps. Kohtub XXXX iga palju ja aitab lapse ema. On väga huvitatud XXXXi käekäigust. Poeg XXXX ja lapse ema XXXX pidid hakkama korteris koos elama 17.06.2016.a, aga XXXX XXXX hukkus. XXXX elas ema juures ja XXXX oma ema juures. XXXX tundis XXXXt ja teadis, et XXXXil ja XXXXl sünnib laps. Eestkosteasutus Tallinna linn Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu andis arvamuse selles, et alaealise huvides on avalduse rahuldamine ja tema põlvnemise tuvastamine XXXXist. XXXX isa suri kolm kuud enne poja sündi. Lapse põlvnemine isast on tuvastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt. XXXX elab praegu oma vanemate juures. Lapse kasvades soovib taotleda munitsipaalkorterit, et alustada pojaga iseseisvat elu. XXXX soovib taotleda lapsele toitjakaotuspensioni. Kohtu põhjendused ja järeldused TsMS § 579 lg 1 kohaselt kohus lahendab põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud üksnes avalduse alusel. TsMS § 579 lg 2 kohaselt avalduse isiku põlvnemise tuvastamiseks või sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamiseks isikust, kes on surnud, võib esitada isik, kelle põlvnemise tuvastamist taotletakse või kelle põlvnemist vaidlustatakse, tema eestkostja või valla- või linnavalitsus. TsMS § 580 lg 1 sätestab, et kohus kuulab ära lapse teise vanema ning surnud isiku vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed, samuti muud isikud, kelle ärakuulamist peab kohus vajalikuks. TsMS § 582 lg 1 põlvnemise tuvastamise määruses märgitakse selle isiku nimi, kelle põlvnemine on tuvastatud, ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, samuti selle isiku nimi ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, kellest põlvnemine on tuvastatud. TsMS § 582 lg 3 kohaselt määrus, millega kohus lahendab põlvnemise tuvastamise või sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamise avalduse, jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega. TsMS § 582 lg 4 kehtestab kohtu kohustuse saata põlvnemise tuvastamise määruse pärast selle jõustumist perekonnaseisuasutusele. Perekonnaseaduse (PkS) § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PkS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isaks mees, kes on ta eostanud. PkS § 84 lg 1 p 3 kohaselt loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. XXXX on esitanud avalduse, milles palub tuvastada oma lapse XXXX põlvnemine XXXXist. Avaldaja õiguslik huvi lapse põlvnemise tuvastamiseks on lapsele toitjakaotuspensioni taotlemine ja seeläbi lapsele parema elu tagamine. XXXX sündis XXXX.a, tema sünniakti on vanemana kantud ema XXXX. Lapse isa XXXX suri

XXXX.

PkS § 94 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Käesoleval juhul esinevad asjaolud, mis võimaldavad pidada XXXX isaks XXXXi. Avalduse rahuldamise aluseks on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA uuringuakt akt 14.11.2016.a, milles ekspert on jõudnud järeldusele, et XXXXi bioloogiline isadus XXXX suhtes ei ole välistatud, XXXX saab 99,999998% tõenäosusega olla XXXX bioloogiline isa. Nimetatud tõenäosus on piisav tõendamaks, et XXXX põlvneb XXXXist. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus XXXX põlvnemise XXXXist ja XXXX kantakse XXXX sünniakti tema isana. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 3 kohaselt võib kohus hagita perekonnaasja menetluse kulud jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab menetluskulud riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.