Perekonnaõigus › Abielulahutus

Asjaolud ja menetluse käik Xxxxon esitanud kohtule hagi Xxxxi vastu abielulahutuse nõudes ja avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks poolte ühiste alaealiste laste suhtes. Kohus kuulas hageja ja kostja abielulahutuse nõudes ära 19. jaanuaril 2017 Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajas toimunud kohtuistungil. Hageja ja kostja on abiellunud 24. märtsil 2000. Abielu on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis, abielukanne nr xxxx. Hageja kinnitusel on poolte abielusuhted lõppenud kaks aastat tagasi lõplikult ja sellest ajast alates elavad pooled küll ühises elukohas, kuid nende vahel puuduvad abikaasasuhted. Hageja kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde ja palub abielu lahutada. Kostja kinnitas ärakuulamisel, et on hagi rahuldamisega nõus, võtab nõude õigeks ning soovib abielu lahutada. Hageja ja kostja ei soovi leppida või abielusuhet jätkata. Seega on abielusuhted lõppenud nende taastamise perspektiivita või kavatsuseta, st pöördumatult. Pooled avaldasid kohtule, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikohtus vaidlustada. Hageja palus taastada lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi „Xxxx“.

2-15-9854

Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja on võtnud haginõude õigeks. Kohus on pooled isiklikult ära kuulanud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevas haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on lõppenud pöördumatult ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 kohaselt, taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Pooled avaldasid kohtule, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikorras vaidlustada. See on lubatud vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja TsMS § 630 lg 2, samuti TsMS § 632 lg 4). Käesolev kohtuotsus on osaotsus. Ülejäänud nõuetes, millised on esitatud kohtuasja 2-16-14760 raames, jätkab kohus menetlust kuni kohtulahendi tegemiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.