lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-12558/13

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 18.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-12558/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1264
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Otsuse avaldamise aeg ja koht

18.01.2017, avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-16-12558

Tsiviilasi

Xxxx ́i hagi Xxxxvastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes

Hagihind

5 435 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: Xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Hageja seaduslik esindaja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Kaie Mandel (Familex OÜ, epost: [email protected]); Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx).

esindajad

Eelistungi toimumise aeg

23.11.2016.a., edasi kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1.Hagi rahuldada.
2.Lugeda tuvastatuks, et Xxxx01.12.2005 sündinud poeg Xxxx (isikukood xxxx) põlvneb Xxxx ́st (isikukood xxxx).
3.Mõista välja Xxxx ́lt Xxxx ́i kasuks Xxxx ́i ülalpidamiseks igakuine elatis summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (aastal 2016 215 eurot, aastal 2017 235 eurot), alates 18.08.2016 kuni Xxxx ́i täisealiseks saamiseni 01.12.2023.
4.Väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda Xxxx ́i arveldusarvele EExxxx Swedbank AS-is iga jooksva kuu 01. kuupäevaks, selgitusse märkida „Xxxx elatis“.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
5.Xxxxon õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks.
6.Jätta menetluskulud täies ulatuses Xxxxkanda.
7.Rahuldada Xxxx ́i menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
8.Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Xxxx ́lt välja Xxxx ́i kasuks menetluskulud 336 eurot (lepingulise esindaja kulud).
9.Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Xxxx ́l hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (336 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjaliku menetluses. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja seaduslik esindaja ja kostja on hageja vanemad. Nad ei ole olnud omavahel abielus, kuid on endised elukaaslased. Nende kooselu kestis ligikaudu 3,5 aastat - 2003. kevadest kuni 2006. sügiseni. Hageja põlvneb kostjast. Kostja ei ole hageja sünniakti isana kantud. Kostja on hagejale andnud ülalpidamist siis, kui see tal meelde tuleb või võimalik on. Hageja kulud on valdavas osas kandnud tema seaduslik esindaja. Rahaliselt ei ole kostja hagejat toetanud. Kõik hageja kulud on kandnud tema seaduslik esindaja, keda on viimased 6 aastat palju toetanud tema elukaaslane. Hageja palub tuvastada, et Xxxxon Xxxx ́i isa (ehk et Xxxx põlvneb Xxxx ́st) ning välja mõista Xxxx ́lt Xxxx ́i kasuks elatis alates 18.08.2016 summas 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni Xxxx ́i täisealiseks saamiseni. Hageja palus jätta mõlema poole menetluskulud Xxxxkanda. 12.09.2016 võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Kostja vastuväited 23.11.2016 toimunud eelistungil märkis kostja, et kui lapse põlvnemine kostjast on tuvastamist leidnud, on kostja nõus maksma lapsele elatist miinimummääras. Kostja ei olnud nõus kõigi hageja menetluskuludega. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud ning PKS § 94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest, st mees on lapse eostanud. Kohus saab tuvastada isaduse asjaolude alusel, millest saab järeldada, et laps põlvneb bioloogiliselt kindlasti või ülimalt suure tõenäosusega sellest mehest. Lapse isa kindlakstegemine on eelduslikult iga sündinud lapse huvides, et lapsel oleks mõlemad vanemad, kes tema eest hoolitseks ja teda kasvataks. 29.11.2016 määrusega määras kohus läbi viia DNA ekspertiisi Xxxx ́i põlvnemise tuvastamiseks Xxxxst ́t. Kohtule 06.01.2017 edastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) ekspertiisiaktist nr xxxxnähtuvalt saab Xxxx99,999991 % tõenäosusega olla Xxxx ́i bioloogiline isa. Seega on tõendamist leidnud Xxxx ́i põlvnemine Xxxx ́st ja hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostja tuleb lugeda lapse isaks, so esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates Xxxx ́i sünnist.

Vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused tulenevad mh lapse põlvnemisest, mis on tuvastatud kohtus (PKS § 82). PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 23.11.2016 eelistungil märkis kostja, et kui lapse põlvnemine kostjast on tuvastamist leidnud, on kostja nõus maksma lapsele elatist miinimummääras. Tuvastamist on leidnud, et Xxxxon 01.12.2005 sündinud Xxxx ́i isa. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses hagi esitamisest, so alates 18.08.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise miinimumsummas alates 18.08.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 11 esimese lause kohaselt kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja. Ekspertiisiaktiga tuvastati kostja isadus hageja suhtes. Eelistungil nõustus kostja tasuma hagejale elatist miinumumsummas, kui lapse põlvnemine kostjast on tuvastamist leidnud. Kohus leiab, et eeltoodud sätteid koos tõlgendades tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskulude suurus käesolevas menetlusstaadiumis on 336 eurot, see koosneb kulust õigusabile tunnihinnaga 96 eurot (hagiavalduse koostamise ajakulu 3,5 tundi, seega kokku 3,5 x 96 = 336 eurot, hind sisaldab käibemaksu kokku summas 56 eurot). Hageja taotleb käibemaksu summas 56 eurot hüvitamist, kuna hageja lepingulise esindaja tasu sisaldab käibemaksu. xxxxOÜ on käibemaksukohustuslane (registrinumber xxxx). Hageja kinnitab, et kõik käesolevas dokumendis nimetatud menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas hageja kohtule 18.08.2016 hagiavalduse pikkusega 6 lehekülge (sisuline osa ca 3 lehekülge). 07.09.2016 täpsustas hageja oma nõuet. Kohus leiab,

et menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist. Kohtu hinnangul on põhjendatud hagiavalduse koostamise ajakulu kokku 3,5 tundi, mille hulka loeb kohus ka konsultatsiooni ajakulu kliendiga. Võttes arvesse hageja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust ja käiku on õigusabi kokku 3,5 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 96 eurot (koos käibemaksuga). Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13;

9.detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Kohus leiab, et hageja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (96 eurot/tund) ülemäära kõrge. TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja taotleb käibemaksu summas 56 eurot hüvitamist, kuna hageja lepingulise esindaja tasu sisaldab käibemaksu. Tuginedes TsMS § 174 lõikele 10 ning hageja kinnitustele on hagejale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuga. Kokku tuleb Xxxx ́lt välja mõista Xxxx ́i kasuks menetluskulud summas 336 eurot (3,5 h x 96 eurot/h). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja