Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2015 Võru kohtumaja Tsiviilasja number
2-11-21978
Tsiviilasi
Saue Auto AS hagi Loodusmaja OÜ vastu võlgnevuse nõudes Menetluskulude kindlaksmääramine ja väljamõistmine
Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad
Hageja Saue Auto AS, registrikood xxxxxxxx, asukoht Tule 21 Saue Harjumaa, esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais; Kostja Loodusmaja OÜ, registrikood xxxxxxxx, asukoht Uus 1-10 Varstu alevik Varstu vald Võrumaa; Iseseisva nõudeta kolmas isik E. M. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Saue Auto AS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata tsiviilasjas nr 2-11-21978 Saue Auto AS menetluskulude rahaliseks suuruseks 2084,15 eurot.
3.Välja mõista Loodusmaja OÜ-lt Saue Auto AS kasuks menetluskuludest 94%, s.o summas 1959 (üks tuhat üheksasada viiskümmend üheksa) eurot ja 01 sent.
4.Välja mõista Loodusmaja OÜ-lt Saue Auto AS kasuks menetluskuludelt summas 1959,01 eurot viivis alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta rahuldamata E. M. avaldus menetluskulude kindaksmääramiseks.
6.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kui kaebuse hind ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2, § 661 lg 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.Tartu Ringkonnakohtu 25.04.2014 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 14.01.2013 otsus. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Tartu Ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 94% ulatuses Loodusmaja OÜ kanda ja 6% ulatuses Saue Auto AS-i kanda. Riigikohus jättis 30.09.2014 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud OÜ Loodusmaja kanda. Kohtuotsus jõustus 03.09.2014.
2.Hageja Saue Auto AS esitas 01.10.2014 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on hageja tsiviilasjas nr 2-11-21978 kandnud menetluskulusid kokku 3096,56 euro ulatuses (käibemaksuta), mis koosneb apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust 300 eurot ja õigusabikuludest summas 2796,56 eurot. Tartu Ringkonnakohus leidis tsiviilasjas nr 2-11-21978, et menetluskulud tuleb jätta 94% ulatuses kostja kanda ja 6% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb kostjal kanda hageja menetluskulusid summas 2910,77 eurot. Hageja kinnitab, et kõik avalduses loetletud kulutused on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-11-21978. Hageja taotleb, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise lahendis ära ka kostja kohustuse tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Iseseisva nõudeta kolmas isik E. M. esitas 03.10.2014 kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on E. M. seoses 04.02.2014 toimunud kohtuistungiga tsiviilasjas nr 2-11-21978 kandnud kulusid, ostes lennupiletid Norrast Eestisse ja Eestist Norrasse summas 1420 Norra Krooni ehk 174 eurot. E. Meriloo palub mõista välja Loodusmaja OÜ-lt menetluskulud 94% ulatuses ehk summas 163,56 eurot. E. Meriloo kinnitab, et lennupiletite ostmisel on kulutus kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-11-21978.
4.Kostja leiab oma 09.12.2014 vastuväites E. M. menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, et kolmanda isiku poolt tehtud kulutused ei kuulu hüvitamisele kahel põhjusel. Esiteks on kolmas isik kohtule avaldanud oma elukohad nii Eesti Vabariigis kui ka Norra Kuningriigis. Seega on E. M. olemas alaline elukoht ka Eesti Vabariigis ning põhjendatud ei ole sõidukulude hüvitamine Norra Kuningriigist Eesti Vabariiki. Teiseks on kulude tõendamiseks lisatud dokument norrakeelne, mistõttu puudub kostjal kui ka kohtul võimalus sellele mistahes sisulist hinnangut anda. Vastuväites Saue Auto AS menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele leiab kostja, et arve 130080 spetsifikatsioonis on õigusabi kuludena kajastatud 26,84 euro ulatuses õigusabi kulusid, mis on seotud Norras saadud trahviteate läbi vaatamisega, mille puutumus käesoleva vaidlusega on olematu, s.o mistahes trahviteade käesolevas vaidluses vaatluse all ei ole olnud. Seega tuleb hageja menetluskulude nõuet arve 130080 arvelt vähendada 26,84 euro ulatuses. Arve 130010 kohta märgib kostja, et põhjendatuks saab kulu osas pidada üksnes apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud 4,5 töötundi. Muus osas on menetluskulude väljanõudmine kostjalt põhjendamatu. Põhjendatuks ei saa pidada 10,7 töötunnist enamat kui 5,1 töötundi, mis kulus apellatsioonkaebuse koostamisele ja kliendiga nõupidamisele. Seega on aktsepteeritav üksnes 5,1 (ajakulu) x 95,87 (tunnihind) = 488,94 eurot. Muus osas on esindaja ajakulu põhjendamatu, kuivõrd kostja hinnangul ei saa õigusvaidluse keerukuse astet ja toimiku materjalide mahtu silmas pidades pidada põhjendatuks ainuüksi esmaseks nõupidamiseks, 2 (6)
tutvumiseks tsiviilasja materjalidega, apellatsioonkaebuse perspektiivide selgitamiseks kulunud 3,5 töötundi nagu ka kohtutoimikuga tutvumist ja analüüsimist apellatsioonmenetluses 2,1 töötunni ulatuses. Sellekohased kaks töölõiku on kostja hinnangul kaetavad apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud 4,5 töötunnise töölõiguga. Hageja on arvel nr 130010 näidanud ka 1,25 töötunni ulatuses õigusteenuse osutamist. TsMS § 174 lg 3 kohaselt peab menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele olema lisatud nimekiri menetluskuludest, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses ega sellele lisatud arvel nr 130010 ei ole detailselt näidatud kõikide menetluskulude koosseisu. Arvel on ühe reana vaid väga üldistavalt nimetatud õigusteenuse osutamist 1,25 töötunni ulatuses. Kostja ei pea sellist menetluskulude kajastamist seadusega kooskõlas olevaks ja seega ei tunnusta arvel nr 130010 märgitud õigusteenuse nimetuse all kantud menetluskulusid kokku summas 119,84 eurot. Seega tuleb hageja menetluskulude nõuet õigusteenuse arve 130010 arvelt vähendada 10,7 + 1,2 tundi – 4,5 = 7,4 töötunnile vastavalt õigusabi mahule, s.o. 7,4 x 95,8 eurot = 709,44 euro ulatuses. Arve 140028 kohta märgib kostja, et 04.02.2014 toimunud Tartu Ringkonnakohtu kohtuistungi protokolli alusel kestis nimetatud kohtuistung kokku 45 minutit. Seega, võttes arvesse hageja arvel 140028 viidatud selgituse sisu, kulus 5,92 tunnist 45 minutit kohtuistungile ning ülejäänud aeg seega kohtuistungiks ettevalmistamisele. Selline ajakulu (üle viie töötunni) ei saa kuidagi vastata tegelikule kohtuistungi ettevalmistamiseks kulunud ajale, mistõttu ei saa sellekohasele ajakulule vastav kulutus õigusabile olla ka mõistlik. Pigem vastab sellekohane ajakulu esindaja sõiduks kulunud ajale Tallinnast Tartusse ringkonnakohtu istungile ja tagasi, mis on aga vastuolus kohtupraktikaga, milles on leitud, et lepingulise esindaja sõiduks kulunud aja eest ei saa nõuda teiselt menetlusosaliselt hüvitist. Ettevalmistus kohtuistungiks võtab tavapäraselt aega umbes 15 minutit. Seega saaks osutatud õigusabi teenuse mahuks arvel nr 140028 nimetatud õigusabi teenuse eest olla maksimaalselt 1 tund, mitte aga 5,95 h. Aktsepteeritav on õigusabikulu üksnes 95,87 euro ulatuses. Samuti on põhjendamatud täiendavad kulud summas 44,13 eurot TsMS § 174 lg-le 3 tuginedes. Arvel nr 120028 ega menetluskulude kindaksmääramise avalduses ei nähtu, millest täpselt täiendavad kulud koosnevad. Seega ei ole täiendavad kulud summas 44,13 eurot aktsepteeritavad. Kokku tuleks menetluskulusid õigusabiarve 140028 arvelt vähendada seega 565,28 euro võrra. Kostja hinnangul on põhjendamatud arvel nr 140105 sisalduvad õigusabi kulud, kuivõrd kostja kassatsioonkaebust ei võetud Riigikohtu menetlusse ning seega puudus hagejal reaalne vajadus antud kaebusega tutvumiseks õigusabi kasutada. Riigikohus on vastavalt märkinud, et kassatsioonkaebusele vastamisega tekkinud kulusid ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus menetlusosaline ei olnud kohustatud kassatsioonkaebusele vastama. Seega tuleb hageja menetluskulude nõuet arve 140105 alusel vähendada 0,48 töötunni, s.o 45,98 euro ulatuses. Kokkuvõtvalt tuleb hageja poolt kohtule esitatud ja kindlaks määratavate menetluskulude suurust hageja poolt nimetatud 3099,56 eurolt vähendada järgmiselt: 3099,56 – 26,84 - 709,44 – 565,28 -45,98 = s.o. vähemalt 1752,02 euroni, millelt 94 protsenti on 1646,90 eurot. Kostja peab vajalikuks märkida, et võttes arvesse hageja poolt hagiga nõutud summa suurust ja asja keerukuse astet, peab kostja ka 1752,02 euro ulatuses menetluskulude kandmist üksnes apellatsioonmenetluses selgelt ebamõistlikuks.
KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED
5.Kohus leiab, et E. M. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata ning Saue Auto AS avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. 3 (6)
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. TsMS § 477 lg-test 5 ja 7 tulenevalt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Käesolevas asjas jõustus otsus 03.09.2014. Tartu Ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 94% ulatuses Loodusmaja OÜ kanda ja 6% ulatuses Saue Auto AS-i kanda. Riigikohus jättis 30.09.2014 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud OÜ Loodusmaja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud, p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega.
7.Järgnevalt analüüsib kohus Saue Auto AS avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv. Avalduse kohaselt on hageja kohtukuluks apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Asja materjalidest nähtub, et apellatsioonkaebuselt on riigilõivu tasutud summas 300 eurot (köide I, tl 128). Kohtu hinnangul on riigilõiv summas 300 eurot põhjendatud ja vajalik kulu, mis tuleb välja mõista 94% ulatuses Loodusmaja OÜ-lt Saue Auto AS kasuks.
8.Hagiavalduse esitamise ajal (12.05.2011) kehtinud TsMS 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule. Hagejat esindas TsMS § 218 nõuetele vastav lepinguline esindaja. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestas Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Riigikohus tunnistas määrusega nr 3-2-1-153-13 (resolutsiooni p-d 4, 5) põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks nii TsMS § 175 lg 4 kui Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“.
9.Eelnevast tulenevalt lähtub kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel üksnes TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt kulude põhjendatusest ning vajalikkusest. Kohtupraktika kohaselt (Riigikohtu määrused nr 3-2-1-143-11 p 14; 3-2-1-65-13 p 17; 3-2-1115-13 p 25) on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks eelkõige õigusteenuse osutamise tasu, lisaks tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Samuti tuleb esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat alates apellatsiooniastmest Rödl & Partner Advokaadibüroo vandeadvokaat Kaarel Kais, olles hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja esindaja kulud kokku summas 2796,56 eurot (ilma käibemaksuta). Arvetelt nähtub, et advokaadi tunnitasu on 4 (6)
95,87 eurot (ilma käibemaksuta), mis on kohtu hinnangul mõistlik tasu ja mida ei ole ka kostja vaidlustanud. Arvel nr 130010 märgitud õigusteenus tsiviilasjas nr 2-11-21978 hõlmas 1) esmane nõupidamine büroos, tutvumine tsiviilasja materjalidega, õigusliku hinnangu andmine apellatsioonkaebuse esitamise perspektiividele – 3,5 h; 2) kohtutoimiku analüüs ja seisukoha koostamine – 2,1 h; 3) apellatsioonkaebuse koostamine ja Tartu Ringkonnakohtule esitamine – 4,5 h; 4) nõupidamine büroos (U.Müürsepp, K.Kais) – 0,6 h, s.o. kokku 10,7 tunni ulatuses. Kohus nõustub kostja seisukohaga ning peab põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks õigusabi osutamist kohtutoimikuga tutvumisel, analüüsil, apellatsioonkaebuse koostamisel ja esitamisel kokku 6 tunni ulatuses. Samuti nõustub kohus kostjaga, et kuivõrd ei ole kirjeldatud, milles seisnes arvel nr 130010 märgitud õigusteenuse osutamine 1,25 tunni ulatuses, ei ole põhjendatud selle kulu seos käesoleva tsiviilasjaga. Arve nr 130079 kohaselt osutati hagejale õigusteenust 1,36 tundi, mis sisaldas nõupidamist 0,83 tundi ning hageja (apellandi) seisukoha koostamist kolmanda isiku taotluse suhtes 0,25 tundi, Norras saadud trahviteate läbi vaatamist 0,28 tundi. Kohus nõustub kostjaga, et arvel kajastatud Norras saadud trahviteate läbivaatamisel puudub puutumus tsiviilasja nr 2-11-21978 lahendamisega. Seega loeb kohus põhjendatud ajakuluks arve nr 130079 alusel 1,08 tundi. Arve nr 140028 hõlmab õigusteenust 6,44 tundi ning muud kulud summas 44,13 eurot. Kohus nõustub kostjapoolse hinnanguga kohtuistungiks valmistumiseks kulunud ajale. Arve spetsifikatsioonis on märgitud kohtuistungil osalemise ja ettevalmistuse hulgas ka sõit TallinnTartu-Tallinn 50% tasumääraga. Riigikohus on määruse nr 3-2-1-65-13 p-s 17 märkinud, et lisaks õigusabiteenuse osutamise tasule võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, nt bussipileti või autokütuse maksumus. Riigikohtu hinnangul ei kuulu väljamõistmisele hüvitis teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Ka juhul, kui poole ja esindaja vahel sõlmitud leping sisaldab kokkulepet sõidule kulunud aja eest 50% ulatuses tunnihinnast, ei tähenda see, et need kulud on põhjendatud välja mõista teiselt menetlusosaliselt. Eelnevast tulenevalt loeb kohus põhjendatud kuluks arve nr 140028 alusel ettevalmistuse kohtuistungiks ja osalemise istungil 1 tund, tutvumine kohtuistungi protokolliga ning kohtumääruse analüüs 0,52 tundi, seega kokku 1,52 tundi. Kohtu hinnangul ei saa lugeda põhjendatud ja vajalikuks arvel märgitud täiendavaid kulusid seoses istungiga summas 44,13 eurot, kuna ei nähtu nende täiendavate kulude seos käesoleva tsiviilasjaga. Eelnevast tulenevalt loeb kohus arve nr 140028 alusel põhjendatud ja vajaliküks ajakuluks 1,52 tundi. Kohtu hinnangul on arvetel nr 140046 ja 140086 kajastatud õigusabi osutamine täies mahus põhjendatud (s.o 10,01 tundi). Arve nr 140105 alusel osutati õigusteenust 0,48 tundi, mille sisuks oli tutvumine Loodusmaja OÜ kassatsioonkaebusega, info ja kommentaarid kliendile. Kostja hinnangul on põhjendamatud arvel nr 140105 sisalduvad õigusabi kulud, kuivõrd kostja kassatsioonkaebust ei võetud Riigikohtus menetlusse ning seega puudus hagejal reaalne vajadus antud kaebusega tutvumiseks õigusabi kasutada. Riigikohus on määruse 3-2-1-158-12 p-s 12 juhtinud tähelepanu asjaolule, et TsMS § 677 lg 2 p 2 ja § 678 lg 1 koostoimes tekib vastustajal kohustus kassatsioonkaebusele vastata alles siis, kui Riigikohus teda selleks kohustab. TsMS § 679 lg 2 võimaldab Riigikohtul otsustada kaebuse menetlusse võtmise ka ilma vastustajalt sellele vastust küsimata. Kuivõrd käesolevas asjas jättis Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning ei ole hagejalt selleks vastust küsinud, nõustub kohus kostjaga, et käesolevas asjas ei saa pidada kassatsioonkaebusega tutvumis aega lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille peaks vastaspool hüvitama. 5 (6)
Seega on kokku vajalik ja põhjendatud hageja esindaja poolt osutatud õigusabi 6+1,08+1,52+10,01= 18,61tundi, so summas 1784,15 eurot.
10.Iseseisva nõudeta kolmas isik Elar Merilo taotleb menetluskuluna TsMS § 144 p 2 järgi sõidukulude kindlaksmääramist summas 174 eurot. Kostja vaidleb taotlusele vastu muuhulgas seetõttu, et kolmanda isiku poolt esitatud dokument on norrakeelne. Kuivõrd esitatud tõend oli võõrkeelne, kohustas kohus 16.04.2015 kirjaga E. M. esitama dokumendi eestikeelne tõlge hiljemalt 30.04.2015. Kolmas isik on kohtunõude kätte saanud 26.aprillil 2015.a. ega ei ole taotlenud esitamise tähtaja pikendamist. Kuna E. M. ei esitanud kohtule määratud tähtajaks tõendi eestikeelset tõlget, jätab kohus TsMS § 33 lg 3 alusel tõendi tähelepanuta. Kohus nõustub kostja vastuväidetega E. M. avalduse kohta ning leiab, et tema sõidukulud ei ole tõendatud.
11.Eelnevast tulenevalt jätab kohus rahuldamata E. M. avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning rahuldab Saue Auto AS avalduse osaliselt. Kohus määrab tsiviilasjas nr 2-11-21978 menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2084,15 eurot (riigilõiv 300 eurot, õigusabikulud 1784,15 eurot). Menetluskulud jäeti 94% ulatuses Loodusmaja OÜ kanda, seega tuleb Loodusmaja OÜ-lt välja mõista 1959,01 eurot. Vastavalt Saue Auto AS taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.