Täitmine › Muud täitmisasjad

2 (11)

Hagiavalduses esitatud nõude täpsustuses palub hageja, et kohus kohustaks kostjaid III ja III andma nõusolek Loodusmaja OÜ sissekandmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr xxxxxxx Juuru vallas, Juuru alevikus asuva Libliku kinnistu omanikuna ja T. T. ning E. T.1 kohta käiva omanikukande kustutamiseks samas registriosas ning asendama kostjate vastavad tahteavaldused käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega (I kd tl 163). Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse. Harju Maakohtu 05.03.2015 määrusega rahuldati Saue Auto AS-i taotlus hagi tagamiseks ja arestiti T. T. le ja E. T. le kuuluv kinnisasi (registriosa nr xxxxxxx) ning kanti kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge Saue Auto AS-i kasuks (I kd, tl 77 – 78). Harju Maakohtu 17.märtsi 2015 kohtumäärusega saadeti tsiviilasi Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (I kd, tl 86).

3 (11)

Loodusmaja OÜ on kohtulahendi täitmise vältimiseks võõrandanud oma vara endaga seotud isikule ja hagejal on õigus esitada hagi täitemenetluses võlgnikule kuulunud vara tagasivõtmiseks. TMS § 187 lg 1 järgi võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu, seega on hagi esitatud ka T. T. ja E. T. vastu. Antud juhul on täitedokumendiks Tartu Ringkonnakohtu lahend, nõue on Loodusmaja OÜ suhtes muutnud sissenõutavaks, ligemale viie kuu jooksul ei ole hageja nõuet õnnestunud isegi osaliselt rahuldada ja kohtutäitur on seisukohal, et ainus viis nõude rahuldamiseks on Loodusmaja OÜ-le kuulunud kinnisvara tagasivõitmine. TMS § 188 lg 2 järgi tuleb eeldada, et kuna kinnisasja võõrandamise tehing tehti 1 kuu ja 3 päeva enne täitemenetluse alustamist ja 28 päeva enne hageja poolt täitemenetluse alustamist, tehing tehti üks päev pärast Riigikohtu lahendit. Tehingu teinud poole esindaja, Loodusmaja OÜ esindaja M. L. oli T. T. klassivend, seega ei saa välistada ka nende lähikondlust vastavalt TMS § 188 lg 3 ja PankrS § 117 lg 3. Kinnistu on müüdud alla selle turuhinna ja müügihind on tasutud ebatavalisel viisil sularahas. Täitemenetluse käigus ei ole õnnestunud välja selgitada müügist saadud sularaha edasist kasutamist ja miks Loodusmaja OÜ ei ole seda kasutanud võlgnevuse kustutamiseks. Müügileping on hageja huve kahjustav ja hagejal on õigus nõuda müügileping ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamist. Kehtetuks tunnistamise tulemusena saab Loodusmaja OÜ uuesti kinnistu omanikuks. TsÜS § 68 lg 5 alusel palub hageja asendada T. T. ja E. T. tahteavaldused kinnistusraamatu kannete muutmiseks omandiõiguse suhtes ja kostja Loodusmaja OÜ omanikuõiguse kohta. Loodusmaja OÜ (kostja I) vastus

4 (11)

Kinnistul asuva tootmishoone katus ja seinad vajusid 3-4 aastat tagasi lume raskuse all kokku, järele jäid rusud, pärast kokkuvarisemist ei ole tootmishoonet kasutatud. Hageja ei põhjenda oma väidet, et kinnistu müügihinna tasumine sularahas on tavapäratu. Kostjate arvates on sularahas tehingu tegemine täiesti tavapärane, Eesti Vabariigis ei ole sularaha toimingud keelatud ja notar ei ole müügilepingu tõestamisel teinud etteheiteid müügihinna sularahas tasumise kohta ega viidanud õigusnormile, mis seda keelaks. T. T. ja E. T.1 poolt sularahas müügihinna tasumist tõendab Loodusmaja OÜ poolt 03.09.2014 antud kassa sissetuleku order-kviitung. Asjaolu, et Loodusmaja OÜ ei kasutanud saadu raha võlgnevuse eest tasumiseks, ei oska T. T. ja E. T. omapoolselt selgitada, sest ei käsuta Loodusmaja OÜ rahalisi vahendeid. Viidatud väide ei saa olla müügilepingu kehtetuks tunnistamise aluseks. Võlausaldaja huve ei saa kahjustada asjaolu, et müügist saadud raha ei kasutata võlausaldaja kasuks väljamõistetud summa hüvitamiseks. Müügitehingu tulemusena Loodusmaja OÜ varaline olukord ei muutnud, sest ta sai kinnistu asemel samas väärtuses raha. Kostja T. T. ei ole Loodusmaja OÜ juhatuse liikme M. L. ́e lähikondlane ja ei teadnud midagi tema võlgadest. Lähikondlase aluse hindamisel peab olema ühine majanduslik huvi sedavõrd suur, et üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et võlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks. Hageja poolt ei ole tõendatud müügilepingu poolte majandusliku huvi esinemist ega ka selle ulatust. Asjaolu, et isikud olid klassivennad, ei tee neid isikuid automaatselt lähikondlasteks. T. T. ei ostnud kinnistut teades, et Loodusmaja OÜ soovib kahjustada hageja huve, väljamõistetud summast ei teadnud ta midagi. T. T. l puudub Loodusmaja OÜ-ga ühine majanduslik huvi. Kuna müügilepingu pooli ei saa lugeda lähikondlasteks, ei saa ka eeldada, et T. T. teadis hageja huvide võimalikust kahjustamisest. T. T. teadis, et Loodusmaja OÜ-l on kinnistu ja ta soovib seda müüa. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus Loodusmaja OÜ ei teatanud, et soovib kinnistut võõrandada võlausaldajate huvide kahjustamise eesmärgil. Loodusmaja OÜ teatas, et lõpetab majandustegevuse ja seoses sellega soovib ka kinnistu võõrandada. Loodusmaja OÜ on oma majandustegevuse lõpetamist kinnitanud ka hagejale. Ka kinnistu müügihind ei viidanud kuidagi võlausaldajate huvide kahjustamise soovile, kinnistusregistris puudus kinnistu võõrandamiskeelule viitav märge. Tarvi ja E. T. l oli kinnistu omandamiseks äriline huvi, kuna alustasid tegevust tootmissektoris ja vajab kinnistut oma äritegevuses. T. T. sõlmis müügilepingu heauskselt. Hageja ei ole tõendanud, et OÜ Arca Nova erihuvi arvestades oleks saanud kinnistu müüa tunduvalt kõrgema hinnaga. Hageja ei ole tõendanud, et OÜ Arca Nova ja kostja vahel oleks olnud kokkulepe kinnistu ostmiseks kõrgema hinnaga. Selline eelleping puudub. Kohtu põhjendused

5 (11)

kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. Viidatud sätte lg 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et TMS § 188 on üldsäte kõigi tehingute tagasivõitmiseks (vt RKTKo 3-2-1-41-13 pd 6, 13). Hagejal tuleb TMS § 188 järgi tõendada: 1) tehing kahjustab sissenõudja huvisid; 2) sissenõudjal on olemas täitedokument; 3) nõue on muutunud sissenõutavaks; 4) sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist või on alus eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni; 5) tehing on tehtud kolme aasta jooksul enne hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks ja teine pool teadis või pidi teadma sellest tehingust, võlgniku lähikondlase korral eeldatakse võlausaldaja huvide kahjustamisest teadmist (vt. samas). 6.1 Hageja on täitedokumendina esitanud Tartu Ringkonnakohtu 25.04.2014 otsuse tsiviilasjas nr 2-11-21978, millega rahuldati osaliselt Saue Auto AS-i hagi Loodusmaja OÜ vastu ja mõisteti Saue Auto AS-i kasuks välja põhivõlgnevus summas 2 747,18 eurot, viivis summas 664,62 eurot ning sellele lisanduv viivis alates 26.04.2014 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jäid 94% ulatuse Loodusmaja OÜ kanda ja 6 % ulatuses Saue Auto AS-i kanda. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.09.2014 määrusega jäi Loodusmaja OÜ kassatsioonkaebus menetlusse võtmata (tl 9-24, 27). Hagiavaldusele lisatud täitmisavaldusest nähtuvalt on Saue Auto AS-i poolt esitatud kohtutäitur Taive Peedosaarele avaldus täitemenetluse läbiviimiseks (I kd, tl 28-30). Täitmisteatest nähtuvalt on kohtutäitur alustanud täitemenetlust (I kd, tl 53-54). TMS § 24 lg 2 järgi loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. Kohtutäitur on esildises sissenõudjale selgitanud, et täitmisteade toimetati võlgnikule kätte avalikult teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade on avaldatud 20.11.2014 ( I kd tl 62), teade loetakse kättetoimetatuks 10 päeva möödumisel, seega on täitemenetlust alustatud 01.12.2014, tehing on tehtud 04.09.2014, seega ca 3 kuud enne täitemenetluse alustamist. Kohtutäituri esildisest selgub, et kohtutäitur on 02.03.2015 sissenõudjale teatanud, et 20.11.2014 avaldati täitmisteade väljaandes Ametlikud Teaadaanded, 15.12.2014 arestitud võlgniku arvetele laekumised puuduvad, võlgniku juhatuse liige M. L. on kinnitanud, et äriühing on maksevõimetu ning kohtulahendit ei ole võimalik täita (I kd, tl 51-52). Samuti teatab kohtutäitur sissenõudjale, et võlgnikule Loodusmaja OÜ-le kuulus kuni 04.09.2014 kinnisasi registriosa nr xxxxxxx, aadressiga Liblika, Juuru alevik, Juuru vald, mis on 04.09.2014 võõrandatud hinnaga 4000 eurot. Kohtutäitur teatab, et täitemenetluse käigus tarvitusele võetud abinõud ei vii nõude rahuldamiseni ja võib järeldada, et võlgnik on oma tegevusega kahjustanud sissenõudja huvisid. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et hagejal on olemas täitedokument ja nõue on muutunud sissenõutavaks. Kohtutäituri poolt on alustatud täitemenetlust ja esitatud esildisest nähtuvalt puudub Loodusmaja OÜ-l vara ning täitemenetluse käigus ei ole nõuet võimalik rahuldada. 6.2 Hagejal tuleb tõendada, et tehing kahjustab hageja (sissenõudja) huvisid. Tallinna notari L. M. ́e poolt 04.09.2014 koostatud ja tõestatud kinnistu müügilepingu, asjaõiguslepingu ja

6 (11)

kinnistamisavaldusest (müügileping) nähtuvalt on OÜ Loodusmaja juhatuse liige M. L. müünud T. T. ́le Liblika kinnistu. Kinnistu asub Juuru alevikus, Juuru vallas, Rapla maakonnas, katastritunnus 24005:002:0591, pindalaga 1,0 ha, registriosa nr xxxxxxx, maa sihtotstarve tootmismaa koos selle oluliste osadega ja päraldistega (I kd, tl 64-68). Müügilepingu punkti 2.1 kohaselt on müüja müünud lepingu eseme ostjale hinnaga 4000 eurot. Hageja väidete kohaselt on kostja I müünud Liblika kinnistu alla turuhinna ning sellega kahjustanud tema kui võlausaldaja huvisid. Riigikohus on selgitanud, et hageja huvide kahjustamisega võib olla tegemist siis, kui kinnisasi müüdi alla turuhinna (vt RKTKo nr 3-2-1-120-10, p 9). Kostjate II ja III vastuväidete kohaselt on tehing toimunud turuhinda arvestades. Kostjad esitasid oma väite tõendamiseks 28.04.2015 koostatud ERI Kinnisvara eksperthinnangu nr 396232-15, milles on asutud seisukohale, et Liblika kinnistu turuväärtus 27.04.2015 on 4000 eurot (I kd, tl 107-117). Kostja I esitas Arca Nova Element OÜ poolt tellitud ja DTZ Baltic poolt 10.07.2012 koostatud turuväärtuse konsultatsiooni, mille kohaselt on nimetatud kinnistu turuväärtus 6000 eurot (I kd tl 155-158). Loodusmaja OÜ juhatuse liige R. L. ́e poolt kohtuistungil vande all antud ütlustest nähtuvalt 2010 aastal hävines Liblika kinnistul asuv tootmishoone, kõrval kinnistul tegutsev ettevõte, mida esindas M. J. , tundis huvi kinnistu ostu vastu juhul, kui hind on soodne. 2012 aastal lasi M. J. teha omal algatusel kinnistuile hindamisakti, kuid selle hinnaga polnud nõus kinnistut müüma, sest varisenud hoonest jäid maha materjalid, metall, puit ja tekkis mõte see realiseerida ettevõttega seotud kulude katmiseks. Saatis M. J. ́le 2014 aastal omapoolse hinnapakkumise, selleks oli 17 000 eurot. M. J. tahtis hinda alla kaubelda ja helistas pidevalt, sellise hinna eest müümiseks kokkulepet ei saavutatud. M. J. ei öelnud aastatel 2010 – 2014 millise hinnaga ta on nõus kinnistu ostma, sõlmitud ei ole ühtegi kokkulepet, käis vaatamas, omapoolset hinnapakkumist ei teinud. 2014 aastal M. J. ga müügi osas läbirääkimis ei pidanud, temapoolset pakkumist ei tulnud, seega polnud milles läbi rääkida. Saadetud pakkumisele ei järgnenud ühtegi arutlust, M. J. kordas pidevalt, et kinnistut vaja ei ole, aga kui saab hea hinnaga, siis ostab ära (I kd, tl 197-198). Tunnistajana üle kuulatud M. J. ütlustest nähtuvalt on Arca Nova OÜ sõlminud Saue Auto OÜ-ga eellepingu, et kui nemad saavad kinnistu enda valdusse, siis nad nõustuvad selle müüma ja hinnaks on 10 000 või 12 000 eurot. Liblika kinnistu osas küsiti 2013 aastal kõrget hinda, oli vist 30 000 eurot, võtsid hindamisakti, kus hind oli madalam, kuid ei oldud nõus sellise hinnaga müüma. Saatis oma ettevõte Norra poolele kirja, et kinnistu on saadaval hinnaga 17 000 eurot, sealt vastati, et otsusta ise, kui ettevõttele on see vajalik, siis oli õigus osta. Suuliselt arutati läbi, et hind on 15 000 eurot ja muud asjad juurde. Ostmise osas suhtles R. L. ga, kes tegi kirjaliku pakkumise, ei tea miks pakkumisele ise kirjalikult ei vastanud. S. R. telefoni kaudu ja andis teada, et lähevad tehingusse ja pangu Rain notari aeg kinni. Läbirääkimiste tulemusena oli kompromissi hind kokku 17 000 eurot, 15 000 eurot kinnistu eest ja 2 000 eurot sinna jäänud asjade eest. Müügi osas toimusid kohtumised alates 2011 aastast. Müüjad arvasid, et kinnistu hind aja jooksul tõuseb. Tahtis kinnistut osta ka mõnele teisele enda firmale, aga see jäi uitmõtteks. On nõus ka tänase seisuga ostma kinnistu 17 000 euro eest. R. L. poolt M. J. ́le 28.mai 2014 saadetud e- kirjast nähtuvalt teatatakse, et kinnistu on võimalik realiseerida hinnaga 15 000 eurot, taristu saaks realiseerida ca 5000 euro eest, kompromisshind oleks 17 000 eurot + käibemaks (I kd, tl 133). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud väidet, et Liblika kinnistu müügihind so 4000 eurot on alla turuhinna. Kostja väiteid kinnitavad nii juhatuse liikme R. L. ́e poolt kohtuistungil vande all antud ütlused kui ka 28.04.2015 koostatud ERI Kinnisvara eksperthinnangu nr 396232-15 aga ka DTZ Baltic poolt seisuga 10.07.2012 antud arvamus. Kohus möönab, et kuigi Liblika kinnistu

7 (11)

müügitehing on toimunud 04.09.2014, ei ole kohtule esitatud tõendeid, millest kohus saaks järeldada, et müügi toimumise hetkel oleks Liblika kinnistu turuväärtus olnud märgatavalt suurem kui 4000 eurot. Kohus leiab, et M. J. ütlused väidetava kokkuleppe kohta osta kinnistu kokku 17 000 euro eest, ei ole usaldusväärsed. Kuna M. J. kui Arca Nova OÜ esindaja ja hageja Saue Auto AS vahel on sõlmitud eelleping Liblika kinnistu osas, on ilmselgelt M. J. huvi suunatud sellele, et Saue Auto AS saaks Liblika kinnistu omanikuks. Kostja ja M. J. vahel kestsid läbirääkimised poolte poolt esiletoodud asjaoludest lähtuvalt alates 2010 aastast, kinnistu müüdi 2014 aastal. Kohtu arvates oleks nii pika aja jooksul tõsise ostusoovi korral olnud võimalik sõlmida eelleping, mis oleks kindlustanud tulevikus tehingu toimumise vastavalt kokkulepitud tingimustele. M. J. soovile saada Liblika kinnistu võimalikult soodsa hinnaga viitabki omapoolse pakkumise ja ostusoovi tegemisega viivitamine. M. J. avaldas ütlustes, et tema uitmõtteks oli osta Liblika kinnistu enda mõne teise firma nimele. Hinnates asjaolusid kogumis so M. J. käitumist, väidetavad läbirääkimised kestsid 4 aastat, kostja I poolsele pakkumisele kirjalikult mittevastamist ja soovi osta Liblika kinnistu hoopis mõne teise enda firma nimele, leiab kohus, et M. J. erinevate äriühingute esindajana ei väljendanud kindlat soovi kinnistu ostmiseks. Ilmselgelt on M. J. huvides olnud osta Liblika kinnistu võimalikult odavalt ja sellest tingitud ka omapoolse seisukoha avaldamisega venitamine. Kohus nõustub ka Loodusmaja OÜ seisukohaga, et eluliselt usutavaks ei saa lugeda M. J. soovi osta kinnistu 17 000 euro eest, sest Arca Nova OÜ poolt 2012 tellitud ja DTZ Baltic poolt koostatud hindamisakti kohaselt oli Liblika kinnistu turuväärtus 6000 eurot. Kohus leiab, et Liblika kinnistu tegelik müügihind võiski 2014 aastal võiski olla 4000 eurot, hinnangud, mis on antud 2012 aastal ja 2015 aastal on ligilähedased müügilepingus märgitud hinnale. 6.2.1 Hageja on lõplikes kirjalikes seisukohtades viitega Riigikohtu lahendile esile toonud asjaolu, et tehinguga kahjustatakse sissenõudja huvisid ka siis, kui tehingu tagajärjel muutub sissenõudja nõuete rahuldamine võimatuks, st on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (vt RKTKo nr 3-2-1-120-10 p 12 kolmas lõik). Kostjad II ja III on selgitanud, et tehingu tulemusena kostja I, Loodusmaja OÜ varaline olukord ei muutunud, st Loodusmaja OÜ sai vara eest raha. Hageja poolt viidatud lahendis on selgitatud sedagi, et võlausaldaja huve ei saa kahjustada see, kui kinnisasi müüakse turuhinnaga, samuti asjaolu, et müügist saadud raha ei kasutata võlausaldaja kasuks väljamõistetud summa hüvitamiseks (vt samas p 12 teine lõik). Kohus nõustub kostjate II ja III seisukohaga, et kostja I poolt Liblika kinnistu müümisega kostjatele II ja III ei muutnud kostja I varatuks, kostja I varaline seis tehingu tulemusena ei muutunud, sest ta sai kinnistu eest rahasumma so 4000 eurot.

8 (11)

et Liblika kinnistul asuvad tootmishooned on lagunenud ja neid ei saagi kasutada. Hageja on lõplikes kirjalikes seisukohtades viidanud asjaolule, et eluliselt ei ole usutav, et kostjad II ja III ostavad enda elukohast kaugel asuva kinnistu. Kostjad II ja III on selgitanud, et kinnistu on ostetud sooviga seal tootmist alustada. Kohus märgib, et tähtsust ei oma, mis eesmärgil uued omanikud kinnistu on ostnud, tähtsust omab asjaolu, et tehing on toimunud turuhinnaga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja väide, et tehingu pooled on lähikondlased Pankrotiseaduse § 117 mõttes, ei ole tõendatud.

9 (11)

Menetluskulude jaotus

10 (11)

menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus (vt RKTKm nr 3-2-1-64-13 p 13). Kohus leiab, et kostja I esindaja menetluskulude hüvitamise nõue autokütuse maksumuse osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et kostjate II ja III esindaja menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Kohus rahuldab kostjate II ja III menetluskulude taotluse täies ulatuses ja mõistab hagejalt kostjate II ja III kasuks välja menetluskuluna esindaja tasu koos käibemaksuga summas 2106 eurot. Kostjad on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjate taotlusel tuleb hagejalt välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui menetluskulud kokku.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.