Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

viivitamatult

täidetavaks

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja on palunud menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 320 eurot + TsMS § 177 lg 4 järgsed viivised. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja leidis, et õigusabikulu pole põhjendatud, sest elatise nõude võinuks esitada ka maksekäsumenetluses; nõue ei nõua eriteadmisi, sest internetis on saadaval erinevad näidised ja blanketid, samuti ei pöördutud kordagi kostja poole kohtuväliselt, et õigusabikulusid vältida. Hageja on täiendavalt märkinud, et TsMS § 168 lg 6 järgi menetluskulud jäävad kostja kanda, kui kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Äärmiselt tähtis on märkida, et menetluskulud ei ole kuidagi võimalik jätta hageja kanda TsMS § 168 lg 6 mõttes juhul kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik TsMS § 162 lg 4 järgi. Hageja kirjeldas 06.12.2016 hagi punktis 1.5, et „hageja on pöördunud mitmekordselt kostja poole palvega pidevalt toetada last materiaalselt ning osaleda tema ülalpidamises, kuid pooled ei jõudnud teatud kokkuleppeni“. Kostja ei vaidlustanud seda asjaolu. E-toimikust nähtub, et kostja sai kätte 06.12.2016 hagi 15. detsembril 2016. Seega kostjal oli võimalus vastu vaielda hagi punktile 1,5 umbes kuu jooksul, mida tema aga ei teinud. Kohus leiab, et kostja poolt väljatoodud asjaolud, et nõude oleks võinud esitada maksekäsu kiirmenetluses, elatise nõue ei nõua eriteadmisi ning internetis on saadaval elatise nõude blanketid, ei võta hagejalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat. TsMS § 217 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seega oli hagejal õigus osaleda menetluses kas oma seadusliku esindaja või lepingulise esindaja kaudu. Samuti ei olnud hagejal kohustust eelnevalt esitada oma nõue maksekäsu kiirmenetluses, kuna tegemist ei ole kohustusliku menetlusega, mis tuleks läbida enne hagi kohtule esitamist. Kohus on seisukohal, et kuigi kostja võttis hagi kohe õigeks, esitas hageja hagi kohtule põhjusel, et kostja ei toetanud last regulaarselt. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hagi esitamise aja seisuga on hagejal tekkinud menetluskulud summas 240 eurot (koos käibemaksuga) asja materjalidega tutvumise, õigusnõustamise ja hagiavalduse koostamise eest. Peale 06.12.2016 kuni tänapäevani olid tehtud järgmised toimingud: • Kostja vastusega tutvumine- 10 min; • 10.01.2017 vastuse koostamine kohtu 04.01.2017 nõudele- 30 min. Kokku: 40 min. Kliendiga kokku lepitud tunnitasu on 100 eurot tunnis + 20% KM. Seega ajavahemikul 06.12.2016-11.01.2017 on hageja menetluskulud kokku 80 eurot. Seega menetluskulud kogu eelneva menetluse eest on 320 eurot. Hageja kinnitab, et need kulud on seotud just käimasolevas asjas esindamisega. Hageja kinnitab, et tema ei ole käibemaksukohustuslane. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas hageja kohtule hagiavalduse pikkusega 4 lehekülge (sisuline osa ca 2 lehekülge). Kohus leiab, et menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist. Kohtu hinnangul on põhjendatud konsultatsiooni ning hagiavalduse koostamise ajakulu kokku 2 tundi. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud kostja vastusega tutvumise ajakulu 0,17 tundi (10 minutit) ja hageja 11.01.2017 vastuse esitamise ajakulu 0,5 tundi. Võttes arvesse hageja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust ja käiku on õigusabi kokku 2,67 (2 + 0,17 + 0,5) tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 120 eurot (koos käibemaksuga). Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Kohus leiab, et hageja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (120 eurot/tund) ülemäära kõrge. TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et tema ei ole käibemaksukohustuslane. Tuginedes TsMS § 174 lõikele 10 ning hageja kinnitustele on hagejale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuga. Hageja lepingulise esindaja tasu suuruseks kujuneb 320,40 eurot (2,67 h x 120 eurot/h). Hageja on taotlenud kostjalt 320 euro väljamõistmist. Kohus leiab, et XXXX ́ilt tuleb välja mõista XXXX ́i kasuks menetluskulud summas 320 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.