2-16-16127/14 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud XXXX esitas 26.10.2016 Harju Maakohtule hagi XXXX vastu ülalpidamise nõude piiramiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 26.10.2016 määrusega ja kohustas kostjat hagile vastama. Kostja esitas 10.11.2016 Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu hagile vastuse. XXXX esitas vastuse 14.11.2016. Hageja esitas 21.11.2016 seisukoha XXXXi vastuse osas. Kohtuistung toimus 14.12.2016. Hageja seisukoht Hagejalt on kostja kasuks mõistetud välja elatis Harju Maakohtu 06.04.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-19045 miinimumsummas, so 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. 2015 kolis hageja XXXX-sse alaliselt elama, kostja jäi elama koos Eestisse isaga. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 12.04.2016 teate nr 2.1-6/3734-1 all registreeriti juhtum abi vajava lapse kohta, põhjusel, et 11.04.2016 õhtusel ajal oli kostja isa olnud tütre vastu füüsiliselt vägivaldne. Sama teate kohaselt on 12.04.2016 alustatud kriminaalmenetlus nr 16230201828 KarS § 121 lg 2 p 2 alusel. Politsei viis 12.04.2016 kostja, kui hädas oleva lapse, XXXX. Noorsoopolitsei viis kostjaga läbi ka vestluse ja lapse sõnul ei taha ta koju minna, sest kardab isa. Tallinna linn on esitanud kohtusse avalduse esialgse õiguskaitse korras lapse perest eraldamiseks, hooldusõiguse peatamiseks ja ajutise eestkostja määramiseks ning hooldusõiguse peatamiseks ja eestkostja määramiseks ning lapse ja vanema vahelise suhtluskorra piiramiseks, mida Harju Maakohus lahendab tsiviilasjana nr 2-16-6008. Harju Maakohtu 21.04.2016 määrusega rahuldas kohus Tallinna linna esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse, peatas kostja vanemate hooldusõiguse lapse suhtes ja määras esialgse õiguskaitse korras eraldada kostja isast ja emast kuni tsiviilasjas nr 2-16-6008 tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Sama määrusega määras kohus kostja ajutiseks eestkostjaks Tallinna linna Põhja-Tallinna valitsuse kaudu kuni tsiviilasjas nr 2-16-6008 tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.10.2016. Harju Maakohtu 06.04.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-19045 on hagejalt mõistetud välja elatis

2-16-16127 kostja kasuks ja elatisraha käsutamist volitatud isikuks on XXXX. Faktiliselt alates 2016 märtsikuust ei teosta XXXX oma ülalpidamiskohustust kostja suhtes. Hageja on seisukohal, et elatise väljamõistmise hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on muutunud pärast asja arutamise lõpetamist ning et on ebaõiglane välja mõista hagejalt elatist perioodi eest, mille vältel kostja ei ela koos isaga. See ei vasta kostja enda huvidele. Hageja palub muuta Harju Maakohtu 06.04.2016 otsust tsiviilasjas nr 2-15-19045, piirata XXXX ülalpidamisnõuet ja vabastada XXXX ülalpidamiskohustusest XXXX suhtes alates käesoleva hagi esitamisest kuni lõpplahendi tsiviilasjas nr 2-16-6008 tegemiseni. Hageja esitas 21.11.2016 järgmised temal säilinud tõendid kostja suhtes ülalpidamiskohustuse täitmise kohta: -maksekorraldused elatise tasumise kohta (15.03.2016, 13.03.2016, 12.03.2016, 11.03.2016, 03.09.2015, 09.06.2015, 13.05.2015 kokku 1186 eurot); -2015.a maksed ujumistreeningute eest MTÜ-le XXXX; -liikmemaksu tasumine treeningute eest MTÜ-s XXXX; -maksekorraldused lapsele ostetud riiete, jalatsite, ravimite kohta jne; -kviitungid kulutuste kohta seoses kostja breketite ettevalmistamise ja fikseerimisega. Kostja seisukoht Põhja-Tallinna Valitsuse vastuse kohaselt täidab kostja eestkostja ülesandeid Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu. Tsiviilasja nr 2-16-6008 menetluse käik on seotud XXXXi vastu algatatud kriminaalasja nr 16.2301.01828 menetluse käiguga. Kriminaalasja menetleb Harju Maakohus. Hageja elab XXXX ja on algatanud loa taotluse menetluse lapse (kostja) elama asumiseks XXXX. Alates 12.04.2016 viibib kostja XXXX. Kuna kostja elab XXXX ja tema isa ei osale lapse ülalpidamises, ei ole põhjendatud kostjale väljamõistetud elatise maksmine kostja isa arveldusarvele. Põhja-Tallinna Valitsus leiab, et hageja on kohustatud jätkama ülalpidamiskohustuse täitmist ning kandma elatise lapse (kostja), arvele või osalema lapse ülalpidamiskohustuse täitmises muul moel. Käesoleval hetkel tasub hageja kostjaga seotud huvitegevuse- ja hammaste ortodontilise korrigeerimisega seotud kulutused. Tasub lapse riiete ja jalanõude eest ning maksab igakuiselt taskuraha. Kohtuistung Hageja lepinguline esindaja vastas kohtule, et kohtuasja 2-15-19045 menetluse ajal viibis hageja välisriigis ning elatise osas tehti kohtuotsus tagaselja. Hageja soovib peatada elatise tasumise kohustuse kuni teistes menetlustes kohtuotsuste tegemiseni. Elatise tasumise osas on kehtiv 06.04.2016 kohtuotsus, tegelikult viibib kostja aprillikuust alates XXXX ja sisuliselt on asjaolud muutunud. Isal kui lapse seaduslikul esindajal ei ole õigust elatise saamiseks, ta ei hoolitse hetkel lapse heaolu eest. Samuti ei ole lapse huvides, kui isal on selle aja vältel elatise saamise õigus, mil laps temaga ei ela. Ühine hooldusõigus on hetkel lõpetamata ja isa ei anna nõusolekut lapse välisriiki viimiseks. Tallinna linna seisukohas linn on sisuliselt toetanud hageja avaldust, sest on kinnitatud, et ema toetab last. Pole kinnitatud isa panustamine lapse ülalpidamisse, kuid vaidlusaluse ja muutmist vajava otsuse alusel on elatise kasutamise õigus hetkel isal. Lapse ema on nõus oma ülalpidamiskohustust täitma, kuid ei soovi seda maksta isa arvelduskontole. Ta on nõus tasuma elatist Tallinna linnale või panustama muud moodi. Ema ei vaidle vastu sellele, et tal on lapse suhtes elatise tasumise kohustus. Hageja jääb oma soovi juurde, hageja soovib muuta kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-15-19045 06.04.2016. Tallinna linnal on õigus elatist nõuda, kui nad

2-16-16127 seda soovivad, siis peaksid nad eraldi selle osas kohtusse pöörduma. Hageja tasub lapse väljaminekuid. Sisuliselt on hageja pidevas ühenduses Tallinna linnaga ja kui lapsel on midagi vaja, on ema nõus selle eest tasuma. Kostja seaduslik esindaja Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu vastas kohtule, et kostja isa suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, laps eraldati perest ning ta viibib hetkel XXXX. Eestkosteasutus taotles hooldusõiguse peatamist mõlema vanema suhtes, sest teine vanematest viibib välisriigis. Kohus rahuldas selle ja määras ajutise eestkoste. Kriminaalasjas on istungid 45-6. jaanuaril, samuti on lapsele tehtud viisataotlus XXXX kolimiseks. Kui lapsel ei ole eestkostjat, siis täidab eestkostja ülesandeid omavalitsus. Teoreetiliselt võiks linn elatist nõuda ka lapse isalt. Vanemad peavad lapsele elatist maksma, sest kumbki neist otseselt last ei kasvata. Eestkosteasutuse arvates saavad vanemad elatist tasuda ka seadusliku nõudeta. Senini on ema lapse kulusid vabatahtlikult katnud ja Põhja-Tallinna Valitsus usub, et ka isa on nõus vajadusel seda tegema. Põhja-Tallinna Valitsus ei ole esitanud elatise tasumise nõuet kohtule. Kui hakata hetkel täiendavaid elatise nõudeid esitama, teeb see protsessi veelgi keerukamaks. Eeskosteasutus võib vajadusel lihtsalt vanematega läbi rääkida, kui on tarvis kulutusi kanda. XXXX vastas kohtule, et temalt on kohtuotsusega laps ajutiselt ära võetud, 2016 kevadest alates. Laps on riiklikul ülalpidamisel. Kostja isa kohta oli kriminaalsüüdistus, selle osas on kohus jaanuari alguses, eelistung on olnud. XXXX on nõus, et temal ei ole hetkel elatisrahale õigust. Tütar on isaga elanud alates 2014.a ja isa ei ole kunagi saanud mingit elatisraha. XXXX ei pretendeeri mingile elatisele, ta saab aru, et temal elatist saada õigust ei ole ja on loomulikult nõus lapse kulusid kandma. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 102 lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. TsMS § 459 lg 1 kohaselt, pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt, otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kohus leiab, et lähtudes eeltoodust on menetlusosalisel õigus esitada hagi ka elatise maksmise viisi ja korra muutmiseks. Hageja XXXX on kostja XXXX ema. Harju Maakohtu 06.04.2016 otsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-15-19045 on hagejalt kostja kasuks mõistetud välja elatis miinimumsummas, so 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Sama otsuse resolutsiooni punkti 4

2-16-16127 kohaselt tuleb elatis tasuda kostja isa XXXXi arvelduskontole. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et elatise väljamõistmise ajal elas kostja koos isaga. Harju Maakohtu 21.04.2016 määrusega määras kohus kuni tsiviilasjas nr 2-16-6008 tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni eraldada kostja isast ja emast ja peatas kostja vanemate hooldusõiguse lapse suhtes. Sama määrusega määras kohus kostja ajutiseks eestkostjaks Tallinna linna Põhja-Tallinna valitsuse kaudu kuni tsiviilasjas nr 2-16-6008 tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.10.2016. PKS § 176 lg 1 kohaselt, kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on valla- või linnavalitsusel käesolevast seadusest tulenevad eestkostja õigused ja kohustused. Lähtudes eeltoodust on kostja seaduslikuks esindajaks jätkuvalt Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu). Kohus kuulas kohtuistungil ära ka kostja isa XXXXi. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, seega on kohus mõistnud hagejalt elatise välja kostja, so lapse kasuks. Lähtudes eeltoodust on käesolevas menetluses kostjaks laps. Asjaolu, et vastavalt kohtuotsusele tuleb elatis tasuda lapsega koos elava vanema arvelduskontole, ei muuda elatise saajaks vanemat. Käesolevas menetluses on tõendatud, et kostja on oma vanematest kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-6008 eraldatud ja viibib alates 2016 aprillist käesoleva ajani XXXX. Kohus nõustub hagejaga selles, et lähtudes eeltoodust ei ole põhjendatud olukord, mil hageja maksab elatist teise vanema arvelduskontole ja see vanem oma hooldusõigust ei teosta, kuna tema hooldusõigus on peatatud. Kuna lapsele on juba elatis välja mõistetud, siis seadusliku esindaja, kes on õigustatud lapse ülalpidamiseks elatist käsutama, muutumisel, ei pea elatise välja mõistmiseks uuesti kohtusse pöörduma, vaid on võimalik muuta kohtuotsuse täitmise korda, so muuta arvelduskontot, kuhu elatisemaksed edaspidi teha tuleb. Seega ei pea ajutine eestkostja esitama hagi lapse emalt elatise välja mõistmiseks. Kohtuistungil on hageja nõustunud sellega, et temal on kostja ülalpidamiskohustus ja ta on nõus lapse väljaminekud tasuma. Hageja on esitanud kohtule maksekorraldused, millest nähtub, et hageja on maksnud elatist kostja arvelduskontole ning on tasunud kostja trenni-, huvitegevuse- ja ravikulusid ning on ostnud kostjale riideid, jalatseid jm vajalikku. Kostja seaduslik esindaja Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) on vastuses hagile nõustunud sellega, et kuna kostja elab XXXX ja tema isa ei osale lapse ülalpidamises, ei ole põhjendatud kostjale väljamõistetud elatise maksmine kostja isa arveldusarvele. Samuti leiab Põhja-Tallinna Valitsus, et hageja on kohustatud jätkama ülalpidamiskohustuse täitmist ning kandma elatise lapse (kostja), arvele või osalema lapse ülalpidamiskohustuse täitmises muul moel. Kostja seaduslik esindaja kinnitas, et senini on hageja lapse kulusid vabatahtlikult katnud. Kohus on ära kuulanud kostja isa, kes nõustus sellega, et tal ei ole käesoleval ajal õigust käsutada kostjale välja mõistetud elatist, kuid märkis ühtlasi, et tema arvelduskontole ei ole elatisemakseid laekunudki. PKS § 100 lg 1 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Käesolevaks ajaks on välja kujunenud olukord, mil hageja on maksnud kostjale elatist tema arvelduskontole ning on tasunud kostja tegelike kulude eest vahetult. Nimetatud viisil elatise maksmisega on käesolevas menetluses nõustunud kõik menetlusosalised ning kohtu hinnangul on põhjendatud senist praktikat jätkata vähemalt kuni tsiviilasjas nr 2-16-6008 tehtava lahendi jõustumiseni.