2-16-16007
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel, kohtujurist Sandri Laurand
Määruse tegemise aeg ja koht
12. jaanuar 2017.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-16007
Tsiviilasi
Xxxxja Xxxxhagi Xxxxvastu elatise ja tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3870 eurot
Menetlustoiming
Hagist loobumise lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx) Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht XXXX) Hagejate seaduslik esindaja: Xxxx(isikukood elukoht Xxxx, e-post XXXX) Kostja: Xxxx(isikukood XXXX elukoht XXXX)
Asja läbivaatamine
vastuvõtmine
ja
asjas
menetluse
xxxx,
Kirjalik menetlus
2-16-16007 Hagejate seaduslik esindaja on 11.01.2017.a kohtule esitanud avalduse hagist loobumiseks. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Antud juhul on hagejad esitanud kohtule taotluse hagist loobumiseks. Tulenevalt TsMS § 4 lg-st 2 määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Sama paragrahvi kolmanda lõike teise lause kohaselt võib hageja esitatud nõudest loobuda. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd hagi esitamine esitamine ja sellest loobumine on menetlusosalise õigus, mida kohus ei saa piirata, siis tuleb hagist loobumine vastu võtta. Hageja on hagist loobumise taotluse esitanud kohtule enne 08.12.2016.a tagaseljaotsuse jõustumist. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul on hagejatel menetluskulude kandmise kohustus. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalide põhjal asub kohus seisukohale, et kostjal menetluskulud puuduvad. Hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleksid menetluses kulusid kandnud. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille jaotamise viisi peaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.