Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Kostja XXXX vaidles elatise nõudele vastu. Kostja vastuse kohaselt ei oleks kohus pidanud õigusliku perspektiivituse tõttu hagiavaldust menetlusse võtma. Kostja on seisukohal, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata ja menetlus lõpetada, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kui kohus otsustab hagi menetleda, tuleks hagiavaldus jätta rahuldamata ja kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõuet. Hagiavalduse kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isik kostja poeg XXXX, kes on käesolevaks ajaks surnud. Elatise tasumine on kohustus, mis on lahutamatult seotud kohustatud isikuga. Ülalpidamiskohustus lõpeb õigustatud isiku või kohustatud isiku surmaga. Kuna sugulusest tulenev ülalpidamisõigus on rangelt isikliku iseloomuga, siis ei lähe ei õigus ega kohustus üle asjaomase isiku õigusjärglastele, vaid lõpeb selle isiku surmaga. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 105 lg 2 kohaselt alanejate sugulaste ja ülenejate sugulaste puhul annab lähema astme sugulane ülalpidamist enne kaugema astme sugulast. Nimetatud sätte kohaselt on alaealise lapse ülalpidamise kohustus eelkõige tema vanematel. Kuna elatise nõue on esitatud summas alla riikliku elatise alammääras, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. XXXX on hageja teise astme üleneja sugulane, hageja isa XXXXi ema. XXXX on hageja kasuks elatis välja mõistetud Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2009.a määrusega nr 2-08-19832, millega kinnitati vanematevaheline kompromiss. Elatis on välja mõistetud summas 2500 krooni (160 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni 16.05.2017.a. Kohtumääruse täitmiseks on algatatud täitemenetlus. 19.08.2016.a seisuga on täitetoimiku nr 031/2010/303 andmetel elatise võlg 16995.27 eurot. XXXX suri 08.08.2016.a. Kohtutäitur Katrin Vellet on 19.08.2016.a otsusega lõpetanud menetluse täitetoimikus nr 031/2010/303 seoses XXXXi surmaga. Kohus nõustub kostja väitega, et vanemalt lapsele ülalpidamise andmine on vahetult isiklik kohustus ning kohustus lõppeb isiku surmaga. Perekonnaseadusest ega perekonnaseaduse seletuskirjast ei tulene otseselt, et vanavanema ülalpidamiskohustus ei teki, kui vanem on surnud ja kui on juba tekkinud, siis lõppeb vanema surmaga. PkS § 110 lg 1 esimese lause kohaselt ülalpidamiskohustus lõpeb õigustatud isiku või kohustatud isiku surmaga. PkS § 106 lg 2 sätestab: Ka sel juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Esimeses lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle

õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega. Nimetatud sätte tõlgendamisel nähtub, et ülalpidamiskohustus saab üle minna juhul, kui on olemas isik, kes oli esimesena kohustatud ülalpidamist andma ning kelle vastu teisena ülalpidamist andma kohustatud isik saab oma nõude hiljem suunata. Kuna käesoleval juhul on esimesena ülalpidamist andma kohustatud isik s.o lapse vanem surnud, siis § 106 teise lõike tekstist tulenevalt ei teki surnud vanema vanemal kohustust ülalpidamist saama õigustatud isikule ülalpidamist anda. Eeltoodust tulenevalt on kohtu seisukoht, et kuna ülalpidamist andma kohustatud isik on surnud, ei teki vanavanemal asenduskohustust ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Kostja on taotlenud jätta menetluskulud 200 eurot hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus ei jäta menetluskulusid hageja kanda, kuigi hagi jääb rahuldamata. Põhjendus on see, et hageja ei ole elatist saanud, vanema võlg lapse ees on ligi 17000 eurot ning laps vajab ülalpidamist iga päev. Samuti on põhjendus see, et vanavanemal lapse suhtes ülalpidamiskohustuse puudumine vanema surma korral on vaieldav ja hageja ei pidanud olema võimeline andma hinnangut vanavanema ülalpidamiskohustuse puudumisele enne hagi esitamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.