2-15-17753
Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
5.jaanuar 2017.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-17753
Tsiviilasi
XXXX hagi XXXX vastu elatise suurendamise nõudes
Tsiviilasja hind
683,91 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Hageja seaduslik esindaja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX) Kostja: XXXX (isikukood XXXX, elu- ja viibimiskoht teadmata)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
2-15-17753 apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu põhjendused ja selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 2017.a on elatise alammääraks 235 eurot). Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hagejalt on kostja kasuks elatis välja mõistetud Harju Maakohtu 12.09.2011.a otsusega nr 2-1044831. Kohtuotsuse resolutsioon näeb ette, et XXXXilt mõistetakse välja igakuine elatis 139,01 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 01 senti) eurot pojale XXXX kasuks tema ülalpidamiseks alates 01.04.2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni elatise miinimummäära muutmiseni. Kuna 12.09.2011.a kohtuotsuse resolutsioon ei ütle sõnaselgelt, et igakuise elatise summa on 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ja elatise alammäär muutub koos kuupalga alammäära muutumisega, peab kohus võimalikuks õigusselguse huvides hagi rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis suurendatud määras käesolevas hagiavalduse esitamisest alates, s.o 25.11.2015.a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramise osas tsiviilasja toimiku materjalidest. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise muutmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Kohus on tsiviilasja toimiku põhjal tuvastanud, et menetluskulusid pooled kandnud ei ole. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
2-15-17753
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.