lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-15000/38

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 05.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-15000/38
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1848
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Kohtuotsuse tegemise aeg ja 05.01.2017, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number

2-16-15000

Tsiviilasi

XXXX hagi XXXX vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

1 935 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja XXXX (isikukood XXXX, viibimiskoht XXXX), seaduslik esindaja XXXX Vallavalitsus esindajad Kostja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista XXXXilt hageja kasuks alates 01.11.2016 elatis summas 50 eurot kuus kuni XXXX ́i täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt 10. kuupäevaks XXXX ́i pangakontole nr EEXXXXXXXXXX.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsusest tulenevate elatise maksete tasumisega viivitamise korral viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui sissenõutavaks muutunud elatise summa.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (05.01.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1.XXXX (hageja) esitas 05.10.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse XXXX ́e ja XXXX ́i vastu elatise nõudes. Harju Maakohtu 11.11.2016 kohtumäärusega lõpetas kohus käesolev tsiviilasja menetluse osaliselt seoses kompromissi saavutamisega XXXX ́i hagis XXXX ́e vastu elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja isa XXXX ́i vanemaõigused ära võetud Harju Maakohtu 29.04.2004 otsusega nr 2/1-853/02/04. Hageja eestkostjaks määrati XXXX Vallavalitsus, kes korraldas edasiselt lapse elu. Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-12-47095 on jätkuvalt lapse eestkostjaks kuni tema täisealiseks saamiseni XXXX Vallavalitsus. Alates lapse eraldamisest tema vanematest 19.02.2001 ei ole kumbki lapse vanematest lapse elus osalenud määral, mis lubaks eeldada nende huvi ja soovi last toetada. Lapse isa ei ole XXXX Vallavalitsusele teadaolevalt lapse toetamiseks midagi teinud. Hagiavalduse kohaselt on lapse isa XXXX töövõimekaotusega ja keskmise puudega toimetulekuraskustega isik, kes elab oma raske puudega ema juures XXXX valla poolt viimasele antud sotsiaalelamispinnal. Regulaarset sissetulekut hageja isa ei oma, ta elatub töövõimetuspensionist ja erinevatest sotsiaaltoetustest. XXXX Vallavalitsuse hinnangul oleks mõistlik, kui kohus arvestaks lapse vanemate tegeliku võimekusega elatisraha maksmisel selliselt, et oleks tagatud ka nende enda toimetulek. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimummääras alates 01.11.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 14.11.2016 seisukohast nähtuvalt on XXXX Vallavalitsuse hinnangul kostja võimeline maksma oma lapse ülalpidamiseks elatist summas 50 eurot kuus alates 01.11.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja on nõus kostjalt elatise väljamõistmisega summas 50 eurot kuus.

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja 27.10.2016. a vastuse kohaselt on ta invaliidsuspensionil ja elatub ainult oma pensionist. Kostja toob välja, et tema sissetulekuks on pension summas 203 eurot, millest 23 eurot läheb telefoni ja TV maksmiseks, 25-30 eurot läheb ravimite ostmiseks. Kostjale jääb elamiseks 130140 eurot, mistõttu on kostja seisukohal, et tema sissetulekust ei ole midagi ära anda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3.Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
4.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa. Harju Maakohtu 29.04.2004 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2/1-853/02/04 võeti kostjalt vanemaõigused ära ning hageja eestkostjaks määrati XXXX Vallvalitsus. Hageja elab kostjast lahus. Pooled ei vaidle, et kostja ei ole seni hagejale elatist maksnud ega muul viisil ülalpidamist andnud. Kostja väidab, et temal ei ole võimalik hagejale ülalpidamist anda, kuna ta on invaliidsuspensionil ja tema sissetulekuks on ainult pension. Hageja on seisukohal, et kuigi kostja on töövõimekaotusega (töövõimetus 80%) ja keskmise puudega toimetulekuraskustega isik, kes elab koos oma emaga sotsiaalpinnal, on kostjale jõukohane maksta hagejale elatist vähemalt 50 eurot kuus alates 01.11.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
5.Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (PKS § 100 lg 1). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei pea hageja oma vajaduste rahuldamise kulusid tõendama. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ei ole hagejale elatist maksnud ega muul viisil lapsele ülalpidamist andnud. Seega on kostja rikkunud hageja ülalpidamise kohustust, mis annab aluse hagiavalduse rahuldamiseks ja kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks. Hooldusõiguse äravõtmine vanemalt ei vabasta teda lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest.
6.Kostja vastuväite kohaselt on ta töövõimetuspensionär ja ta ei ole ta võimeline hagejale elatist miinimummääras maksma. Alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra näeb ette PKS § 102. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama sätte lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesolevas tsiviilasjas on tuvastamist leidnud, et kostja on 80% töövõimetu, mis annab aluse kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suuruse vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel.

Samas ei pea kohus hageja suhtes õiglaseks vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist nullini. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-s 15 avaldanud seisukohta, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kuivõrd vanem ei vabane PKS § 102 lg 2 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, tuleb kohtul hinnata kui suures ulatuses on kostja võimeline andma hagejale ülalpidamist kahjustamata seejuures enese ülalpidamist. Kohus nõudis välja kostja pangakontode väljavõtted. Päringute vastustest nähtuvalt omab kostja Swedbank AS-is arvelduskontot, mille saldo on null, viimase kuue kuu jooksul toimingud puuduvad ja kontole on arvutatud viivis 20,51 eurot. Kohus nõudis Sotsiaalkindlustusametilt teavet kostjale makstavate sotsiaaltoetuste kohta. Sotsiaalkindlustusameti 15.11.2016 teatise kohaselt (lk 111) on kostja seisuga 15.11.2016 arvel riikliku töövõimetuspensioni ja puudega inimese sotsiaaltoetuse saajana. Väljamakstavad summad laekuvad XXXX (isikukood XXXX) Swedbank pangakontole. Sotsiaalkindlustuse vastusest nähtub, et alates aprillist 2016 makstakse kostjale pensionit summas 203,99 eurot, millest peetakse kohtutäitur Risto Sepp ettekirjutuse alusel kinni igakuiselt 50,99 eurot. Lisaks saab kostja puude toetust summas 42,19 eurot. Kostjale ei kuulu kinnisvara ja kostja ei ole seotud ühegi äriühinguga. Kostjale kuulub sõiduauto Opel Rekord (registreerimismärk XXXX, esmane registreerimise kuupäev 01.01.1982), millele on seatud keelumärked. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjale ei kuulu vara, mille võõrandamisest saadud vahendite arvel saaks kostja anda hagejale ülalpidamist. Kohtu hinnangul ei nähtu kohtule esitatud tõenditest ja kohtu poolt kogutud dokumentidest, et kostja on oma tegelikke tulusid varjanud. Tuvastamist on leidnud, et kostjal töövõimetus 80%, mis piirab tema võimet saada täiendavat sissetulekut. Samuti arvestades kostja majanduslikku seisu käesoleval hetkel asub kohus seisukohale, et kostja ei ole võimeline andma hagejale ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus arvestab ka asjaolu, et hageja arvates oleks mõistlik, kui kohus arvestaks lapse vanemate tegeliku võimekusega elatisraha maksmisel selliselt, et oleks tagatud ka nende enda toimetulek ning hageja hinnangul on kostja võimeline maksma oma lapse ülalpidamiseks elatist summas 50 eurot kuus. Kohus märgib, et kostja peab tegema kõik endast sõltuva, et teenida sissetulekut ning anda lapsele ülalpidamist. Kohus leiab, et arvestades kostja varalist seisundit käesoleval hetkel on ta võimeline maksma hagejale elatist summas 50 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PKS § 96, § 97 p 1, § 100, § 102 lg 2 alusel hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 50 eurot kuus alates 01.11.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Asjaolude muutumisel, st kostja varalise olukorra paranemisel on hagejal võimalik nõuda väljamõistetud elatise suurendamist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 kohaselt.

7.TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise maksmisega viivitamisel viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus on seisukohal, et lisaks lepingulistele ja lepinguvälistele kohustustele saab võlaõigusseadust kohaldada ka muudele seaduse alusel tekkinud rahalistele kohustustele, seega ka ülalpidamiskohustusest tuleneva rahalise kohustuse osas ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista rahalise kohustuse täitmisega ehk elatise maksmisega viivitamise korral viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui sissenõutavaks muutunud elatise summa.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

8.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja