2.Mõista XXXXlt välja hageja XXXX kasuks alates 2. augustist 2016 igakuiselt elatis 125 eurot.
3.Elatis on välja mõistetud kuni XXXX täisealiseks saamiseni, s.o 7. augustini 2021.
4.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb kanda hageja venna XXXX arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXX selgitusega „XXXX elatisraha“.
5.Jätta menetluskulud kostja XXXX kanda. Kuna toimikumaterjalide järgi ei saanud hagejal tekkida menetluskulusid, siis kohus ei määra kindlaks menetluskulude suurust.
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
2-16-11685 Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja esitas 2. augustil 2016 hagiavalduse elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja XXXXe ja XXXX ühine laps XXXX sündinud XXXX. Hageja põlvnemine kostjast on tuvastatud 19. septembri 2005. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2165/2005. Kostja ei ole vabatahtlikult hakanud tasuma temalt väljamõistetud elatist. Hageja palub mõista välja elatis 200 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. 18. augustil 2016 täpsustas hageja, et soovib elatise välja mõistmist alates 2. augustist 2016. Hageja seaduslik esindaja palub kanda elatis oma poja (hageja venna) arvelduskontole seetõttu, et hagejal puudub arvelduskonto. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Tal ei ole võimalik nõutavat summat maksta, sest ta on 2005. aastast invaliidsuspensionil ja invaliidsuspension on tema ainukeseks sissetulekuks. Tema pensioni suurus on 250 eurot ja 50 eurot lisakulude toetus. Kostja elab koos emaga ja aitab emal korteri üüri maksta 100 eurot kuus. Söögile kulub veel 100 eurot, 50 eurot olmekulutustele ning 50 eurot kulub ravimitele ja arsti külastamisele. Kui kostja ei tarbi regulaarselt ravimeid, võib ta oma haiguse tõttu jääda ratastooli ja voodihaigeks. Selle haiguse tõttu ei ole ta saanud tööd teha 2005. aastast. Kahjuks on see ravimatu haigus ja ainus võimalus seda kontrollida on haigust lihtsalt pidurdada ravimitega. Lisaks nõuab kohtutäitur ka 4369 euro suurust võlga, mis on eelnevalt jäänud maksmata, kuna tervis ei lase kostjal tööd teha. Samuti soovis kostja teada, miks on hagiavalduses märgitud kellegi kolmanda isiku pangakonto number.
Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 139 järgi on 1. jaanuarist 2016 töötasu alammäär 430 eurot kuus, millest 1/2 on 215 eurot
2-16-11685
4.Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et XXXX on XXXX isa. Hageja seadusliku esindaja XXXXe ja kostja XXXX ühine laps XXXX on sündinud XXXX. Hageja põlvnemine kostjast on tuvastatud 19. septembri 2005. a otsusega tsiviilasjas nr 2-165/2005 (tl 4). Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 200 eurot alates 2. augustist 2016. Kostja leiab, et tal ei ole võimalik nõutavat summat maksta, sest ta on 2005. aastast invaliidsuspensionil ja see on tema ainukeseks sissetulekuks. Tema pensioni suurus on 250 eurot ja 50 eurot lisakulude toetus. Kostja elab koos emaga ja aitab emal korteri üüri maksta 100 eurot kuus. Söögile kulub teine 100 eurot, 50 eurot olmekulutustele ning 50 eurot kulub ravimitele ja arsti külastamisele. Kui kostja ei tarbi regulaarselt ravimeid, võib ta oma haiguse tõttu jääda ratastooli ja voodihaigeks. Selle haiguse tõttu ei ole ta saanud tööd teha 2005. aastast. Kahjuks on see ravimatu haigus ja ainus võimalus seda kontrollida on haigust lihtsalt pidurdada ravimitega. Lisaks nõuab kohtutäitur ka 4369 euro suurust võlga, mis on eelnevalt jäänud maksmata, kuna tervis ei lase kostjal tööd teha. Vastuseks kohtunõudele vastas kostja, et tema ainus sissetulek on invaliidsuspension ja selle summa eest ei ole võimalik kinnisvara või varandust kokku ajada. Varalist seisu lihtsalt ei ole (tl 46). Hageja leidis vastuses kostja vastusele, et ta jääb hagis esitatu juurde ja kui kostja hoolib siiski oma ainsast pojast, kelle vastu ta pole huvi tundnud juba 13 aastat, siis ta leiab võimaluse oma poja toetamiseks (tl 39).
5.Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on saada elatist 200 eurot kuus, mis on väiksem kui seadusega ettenähtud elatise suuruse alammäär. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
29.aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Praeguses asjas on kostja toonud esile, et ta on töövõimetu. Kostja esitatud otsusest nr XXXX nähtuvalt, on kostja osaliselt töövõimetu ning tema töövõimekaotuse protsent on 80%, põhjus XXXX (tl 25). Samuti on kostja esitanud kohtule 25. augustil 2016 väljastatud täitmisteate võlgnikule, millest nähtub, et kostjal on kogunenud elatise tasumata jätmise eest võlga 3416 eurot 24 senti (tl 27). Lisaks tuleb kostjal tasuda kohtutäituri tasu 622 eurot 80 senti (tl 28).
2-16-11685
Tuvastamaks kostja varalist seisu on kohus esitanud järelepärimise Maksu- ja Tolliametile. Maksu- ja Tolliameti 24. oktoobri 2016. a teatisest (tl 48 ) tuleneb, et 1. oktoobrist 2015 kuni
30.septembrini 2016 on kostjale tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 2977 eurot 62 senti. See teeb ühes kuus sissetulekuks 248 eurot 13 senti. Sotsiaalkindlustusameti vastusest kohtu järelepärimisele nähtub, et kostja igakuine töövõimetuspension on 254 eurot 98 senti ja sotsiaaltoetused 49 eurot 61 senti, kokku 304 eurot 59 senti. Kohus leiab, et sellises suuruses sissetulek ei võimalda hagi rahuldada täies ulatuses. Küll on kohtupraktikas leitud, et suurema sissetuleku hankimine, mille arvelt saab kostja täita vajaliku ülalpidamiskohtuse oma alaealise lapse suhtes, on kostja kohustus ning ainuüksi sissetuleku väiksus ei vabasta ülalpidamiskohustuse täitmisest. Alla seaduses sätestatud miinimummäära saab kohus elatise välja mõista mõjuval põhjusel, muu hulgas võib selleks olla vanema töövõimetus (PKS § 102 lg 2). Kostja on tuginenud oma töövõimetusele ning esitanud kohtule seda tõendavad dokumendid. Kohtu nõudmisele esitada oma vara kohta teavet, teatas kostja, et tema temal vara ei ole (tl 46). Kohus ei pidanud vajalikuks kontrollida kostja sissetulekut tema pangakontode kaudu, kuivõrd kohus on teinud järelepärimise füüsilise isiku vastu algatatud täitemenetluse kohta (tl 53), millest nähtub, et kostjal on elatise tasumisest tekkinud võlg 3085 eurot 68 senti, millele lisandub täituri tasu 622 eurot 80 senti ning seda võlga nõuab sisse kohtutäitur Rannar Liitmaa. Seetõttu on kohus veendumusel, et arvestades sissenõutava võla suurust on eluliselt usutav, et kostjal puudub pangakontol olev raha, sest raha olemasolul, oleks kohtutäitur ka võlga asunud sisse nõudma.
6.Kohus leiab, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada sellega, et kostja on töövõimetu ning samuti ei nähtu, et ta suudaks ülalpidamiskohustust täita muu vara arvelt. Kohus peab usutavaks, et kostjal kulub kuus 50 eurot ravimiteks ja arsti visiitide jaoks. Samuti peab kohus usutavaks, et 100 eurot kuus kulub kostjal toidule. Ka on kostja märkinud, et korteri eest tuleb tal tasuda 100 eurot (aitab emal üüri maksta). Kohus leiab, et kuna PKS § 102 lg 1 alusel peab kostja kasutama tema käsutava olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, siis leiab kohus, et kostja kinnitus, et ta tasub 100 eurot korteri eest, võib küll õige olla, kuid arvestades, et kostjal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ja ta peab oma vahendeid kasutama nii enda kui oma lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, siis loeb kohus põhjendatuks suuruseks kuus 30 eurot korteri eest tasumisel. Kostja on ise kinnitanud, et elab koos emaga ning seetõttu leiab kohus, et kuigi kohus mõistab kostja kohustust tasuda eluruumi eest, kus ta elab, on siiski kohtu hinnangul suurem ja olulisem kostja kohustus ülal pidada oma alaealist last. Seega peab kohus usutavaks, et kostjal kulub igas kuus enda vajaduste rahuldamiseks 180 eurot (50 eurot ravimiteks, 100 eurot toidule ja 30 eurot korteri eest). Kuna kostja pension koos sotsiaaltoetusega kokku on 304 eurot 59 senti, millest kohus arvestab maha kostjale kuluva vajaliku osa, on osa, mida kostja peab suutma tasuda hageja ülalpidamiseks 125 eurot
7.Hageja seaduslik esindaja on palunud elatise kanda oma poja XXXX arveldusarvele AS-s Swedbank. Kostja on 1. septembri 2016. a menetlusdokumendis märkinud, et selleks kontoks peaks olema hageja seadusliku esindaja kontonumber või siis hageja enda oma. Hageja seaduslik esindaja on kohtule selgitanud, et kuna hagejal endal puudub pangakonto ning XXXX käib tööl Tallinnas ja lähikonnas puudub võimalus sularaha väljavõtmiseks, on põhjendatud elatise kandmine XXXX kontole. Kohus nõustub hageja seisukohaga ja leiab, et hageja saab ise määrata, millisele pangakontole talle makstav elatis laekub. Kuivõrd XXXX on hageja vend ja sellise elukorralduse on sisse seadnud hageja seaduslik esindaja, siis ei ole kohtul alust arvata, et kostja tasutud elatis ei jõua hagejani tema ülalpidamiseks.
2-16-11685
8.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
9.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Toimiku materjalide põhjal on alust arvata, et hagejal ei saa hüvitatavaid menetluskulusid olla, hageja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
10.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.