5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
2-16-167 riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.XXXX(seaduslik esindaja XXXX) esitas 7. jaanuaril 2016 hagi XXXX(kostja) vastu elatise suurendamise nõudes. Harju Maakohtu 1. novembri 2010. a määrusega on kinnitatud XXXX ja XXXX vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt tasub XXXX alates 27. oktoobrist 2010 poolte ühise alaealise lapse XXXX ülalpidamiseks 2175 krooni (139 eurot) kuus Heli Tammerannale kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja palub suurendada elatist miinimummäärani.
2.Kostja vaidles 2. veebruari 2016. a vastuses hagile vastu. Kostja on korrapäraselt täitnud varasema lahendiga kindlaksmääratud elatise maksmise kohustust. Hageja elab märkimisväärse aja kostja juures ja on sel ajal kostja täielikult ülalpidamisel. Aastal 2015 näiteks oli hageja kostja juures 221 päeva, ema juures oli laps samal ajal 144 päeva. Kas 2016 jaanuaris on laps olnud kostja juures 19 päeva ja ema juures 12 päeva. Hageja esindaja toob hageja kostja juurde ka siis, kui hageja on haige. Neil kordadel on kõik ravimite ja ravimisega seotud kulud jäänud täielikult kostja kanda. Kostja viitab Riigikohtu lahendites toodud seisukohtadele, mille kohaselt peab vanem maksma elatist üksnes juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Ka on kohtul juhul, kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Kostja ostab lapsele vajalikud riided ja jalatsid, vajaliku spordivarustuse, annab raha sõprade sünnipäevakingitusteks, tasub hageja mobiiliarved, avas hageja nimele arvelduskonto ja andis hagejale raha kontole kandmiseks. Kui laps tuleb isa juurde, ei anna ema lapsele vahetusriideid kaasa, mis tingib sagedased kulutused lapsele riiete ostmiseks. Kostjal on veel üks alaealine laps, kes miinimumelatise väljamõistmisel osutub varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist nõudev laps. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja on valmis lahendama asja kompromissiga selliselt, et kumbki vanem kannab lapse ülalpidamiskulud sel ajal, mil laps on tema juures.
3.Kostja esitas 24. veebruaril 2016 XXXX seadusliku esindajana hageja seadusliku esindaja XXXX vastu vastuhagi elatise saamiseks miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja taotles esialgselt ka tagasiulatuva elatise väljamõistmist, kuid on sellest nõudest hiljem loobunud ning kohus on selle nõude osas menetluse lõpetanud. Kostja viitab ka sellele, et riiklik lastetoetus laekub hageja ema kontole ning tema otsustab selle kulutamise üle ainuisikuliselt.
4.Hageja 10. märtsi 2016. a vastuses vastuhagi ei tunnistanud. Lapse ülalpidamiskulud on võrreldes kompromissi kinnitamise ajaga suurenenud. Hageja ei elanud kostja juures kalendris märgitud kuupäevadel. Hageja käib XXXX Põhikoolis, mis asub ema elukoha läheduses ning viibib kõigil koolipäevadel ema juures. Kostja juures viibib laps vaid nädalavahetustel ja lühematel koolivaheaegadel. Suvisel koolivaheajal elab hageja umbes poole ajast ema juures ja teise poole kostja ja kostja vanemate juures. Seega ei viibi hageja kostja juures enamuse ajast. Viimasel ajal on kostja viinud hagejat ka esmaspäeval kooli. Teise poole esmaspäevast viibib laps ikkagi ema juures. Asjaolu, et laps viibis jaanuaris haiguste perioodist tingituna rohkem isa juures, et tähenda et selline ajajaotus on ka tavapärane. Kui laps jääb haigeks, siis ravib teda see vanem, kelle juures ta haigeks on jäänud ning haiget last ei viida teise vanema juurde. 2016 veebruaris viibis laps haigena 12 päeva järjest ema juures. Kuna isa lapsele riideid kaasa ei 2(8)
2-16-167 anna, peab ka ema ostma lapsele vajalikud riided ise. Ema on kandnud samuti kulutusi seoses lapse sõprade sünnipäevadega, samuti toidukulud, kooliga seonduvad kulud, tennise treeningute tasu 50 eurot kuus. Hageja esindaja ei ole kogunud ostuarveid ega märkinud üles täpseid lapse isa juures viibimise kuupäevi. Vastuhagi ei ole põhjendatud olukorras, kus lapse ema on täitnud oma kohustusi lapse ees täiel määral ning osalenud lapse elus ja kasvatamisel suurema aja. XXXX palub jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja palus 10. märtsi 2016. a taotluses kohtul välja mõista ka hageja kasuks tagasiulatuvalt hagi esitamisele jooksva aasta eest kahju summas 255 eurot.
5.Kostja leidis 24. märtsi 2016. vastuses, et lisaks muule hoolitseb ta lapse hügieeni eest ja käib temaga juuksuris.
6.28. märtsi 2016 istungil kinnitas kostja, et tavapäraselt võtab ta lapse pärast reedest koolipäeva koolist ning toob tagasi esmaspäeva hommikuks. Koolivaheajad on laps isa juures. Kostja kinnitusel on tema töötasu 600 eurot kuus. Hageja sissetulek on 800 eurot kuus (netosumma). Poolte kinnitusel on kummagi vanema juures kapis olemas lapsele kõik vajalikud riided ning laps ei liigu vanemate vahet vahetusriietega. Kostja kinnitas, et maksis 2015. aastal lapsele elatist 195 eurot. XXXX kinnitas, et laps on temaga esmaspäeva lõunast kuni reede hommikuni, ülejäänud aja isaga, kuid kostja tasutud summad ei kata lapse tegelikke ülalpidamiskulusid.
7.Kohus andis pooltele lõpliku tähtaja 18. aprill 2016 kirjalike seisukohtade esitamiseks. Hageja palus 18. aprilli 2016. a seisukohas rahuldada hagi esitatud ulatuses. Kostja leidis
18.aprilli 2016. a seisukohas, et arvestades seda, et hageja viibib olulise aja kostja juures ning kostja täidab sel ajal hageja ülalpidamiskohustust, on põhjendatud, et elatist ei mõisteta välja kummaltki osapoolelt. Hageja ei ole tõendanud, et tema poolt lapsele tehtavad kulutused on suuremad, kui miinimumsumma.
8.Kohus uuendas 19. aprilli 2016. a määrusega asja arutamise, kuna leidis, et mõlemal lapsevanemal tuleb täpsustada, kui suured on tema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps viibib tema juures.
9.Hageja 3. mai 2016 menetlusdokumendi kohaselt on ema kulutused lapse ülalpidamisele kuus 446 eurot 27 senti (aluseks on võetud aprillis 2016 tehtud kulutused).
10.Kostja kulud lapsele on 3. mai 2016. a seisukoha järgi ühes kuus keskmiselt 309 eurot 17 senti, millele lisandub igakuine elatise makse 195 eurot, seega olid kostja kulud 2015. aastal keskmiselt 504 eurot 17 senti kuus. Kostja selgitab ka, et esitatud kuludele on lisandunud kostja ja lapse reisikulud, kostja on lapsega korduvalt reisinud mitmel pool Eestis erinevatel üritustel. Kostja ostetud on ka lapse mobiiltelefon ja jalgratas. Kostja tugineb ka sellele, et hageja seadusliku esindaja kontole laekub riiklik lapsetoetus.
11.Hageja leidis 10. juuni 2016. a menetlusdokumendis, et nõustuda ei saa kostja välja toodud kuludega, mida ta teeb lapse ülalpidamiseks perioodil, mil laps on tema juures. Vale on arvestada 1⁄4 eluasemekuludest lapse ülalpidamiskuludeks, kuna laps viibib kostja juures üldjuhul vaid nädalavahetustel. Kokku viibib laps kostja sõnul tema juures kuus keskmiselt 13 kalendripäeva kuus, mis on vähem kui pool kuud. Lisaks tuleb arvestada ka seda asjaolu, et mitte kõik eluaseme kulud kostja elukohas ei ole eluasemekulud, kuna samale aadressile on registreeritud ka toimiv kostjale kuuluv äriühing Pinnase OÜ. Mis puudutab kostja kulutusi riietele, siis see on kostja vaba valik osta lapsele topelt riideid. Samas ei vähenda see kuidagi 3(8)
2-16-167 hageja seadusliku esindaja kulusid lapsele, kuna lapsele on riideid vaja iga päev koolis käimiseks. Lapsega väljas söömise kulud ei ole hädavajalikud kulud. Kostja väitel on lapsele tehtavad kulud kuus 309 eurot 17 senti, kuigi kostja enda väitel on tema keskmine sissetulek 600 eurot kuus. Lisaks on kostjal veel üks laps ning ka isiklikud kulud. Sellest võib järeldada, et kostja kas valetab enda sissetuleku kohta või esitab teadlikult suuremaid kulusid lapse ülalpidamiseks, kui ta tegelikult teeb. Lapse ülalpidamisega seotud kuludeks ei saa pidada kulutusi lapse telefonile, telefoniarvele ja jalgrattale. Lapsevanematel on ühine hooldusõigus ning sellised otsused tuleb teha ühiselt ning selliseid kulutusi saab teha pärast seda, kui lapse esmased vajadused on rahuldatud. Ka erinevatel vabaõhu üritustel saab käia siis, kui lapse esmased vajadused on rahuldatud. Ülalpidamiskohustus tuleb täita reeglina mitte alaealisele lapsele vaid teisele vanemale, kes lapse heaolu eest tegelikult vastutab. Menetluse käik
12.Kohus suunas 3. veebruaril 2016 poole kirjaga kompromissile. Kohtuistung toimus
28.märtsil 2016. Kohus uuendas 19. aprillil 2016 asjas menetluse. Kohus tegi 29. septembril 2016 lapsevanemate sissetuleku kohta järelepärimise Maksu- ja Tolliametile ning samuti kohustas pooli esitama enda sissetulekute kohta tõeseid andmeid. Kohus andis pooltele 14. detsembril 2016 tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks. Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et nii hagi kui ka vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. 14 Esmalt märgib kohus, et hageja on 10. märtsi 2016 menetlusdokumendis (I kd, tl 82) taotlenud lisaks elatise suurendamisele ka tagasiulatuvalt kahju hüvitamist kogusummas 255 eurot. Hageja oma nõuet millegagi põhjendanud ei ole ning hilisemates menetlusdokumentides selle nõude juurde jäänud ei ole. Kohus leiab, et elatise suurendamise hagi korral ei saa mõista elatist välja tagasiulatuvalt. Riigikohus on 16. oktoobri 2013. a lahendis nr 3-2-1-69-13 (p-s 15) märkinud, et TsMS § 459 lg 2 alusel ei saa nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu 27. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-09, p 12; 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Seega saab nõuda elatise suurendamist alates hagi esitamisest ning tagasiulatuva elatise nõue on käesoleval juhul perspektiivitu. Kohus keeldub TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel selle nõude menetlusse võtmisest.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 139 järgi on 1. jaanuarist 2016 töötasu alammäär 430 eurot kuus, millest 1/2 on 215 eurot. 4(8)
2-16-167
16.Pooled ei vaidle, et XXXX on XXXX ja XXXX laps. Harju Maakohtu 1. novembri 2010. a kohtumäärusega on kinnitatud kompromiss, millega lasub hagejal kohustus tasuda elatist 2175 krooni (139 eurot). Hageja on esitanud hagi sooviga suurendada kostjalt väljamõistetavat elatist miinimummäärani. Kostja on esitanud vastuhagi, milles soovib samuti saada elatist miinimummääras, kuivõrd hageja XXXX viibib tema juures olulise osa ajast.
17.Kohtul tuleb esitatud hagi läbivaatamisel tuvastada, kas hagejal on õigus nõuda maakohtu
1.novembri 2010. a kohtumäärusega kinnitatud kompromissi muutmist. Õiguse nõuda väljamõistetud elatise muutmist sätestab TsMS § 459. TsMS § 459 lg 1 alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 497 alusel võib kumbki poole nõuda elatise muutmist hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad. Riigikohus on 28. oktoobri 2015. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15 jõudnud seisukohale, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Hageja tugineb sellele, et tema vajadused on suurenenud. Kohus nõustub hageja esiletooduga, et tema vajadused on suurenenud. Kohus arvestab seda, et elatise kompromissi sõlmimise ajal oli hageja 4-aastane ning praeguseks on hageja 10-aastane. Kuivõrd mõlemad vanemad soovivad teineteiselt elatist saada miinimummääras, siis leiab kohus, et mõlemad vanemad on kinnitanud, et lapse vajadused on suurenenud ja tema ülalpidamiseks kulub kuus summa, mis vastab kehtivale miinimumpalgale. Seetõttu leiab kohus, et hagejal on õigus taotleda elatise suuruse muutmist.
18.Lapsevanemad ei vaidle selle üle, et lapse põhielukoht on hageja seadusliku esindaja XXXX juures. Kostja on esile toonud, et laps viibib olulise aja tema juures. Lapsevanematel on vaidlus selles, kes peab hüvitama lapse ülalpidamiskulud olukorras, kus laps elab ühe vanema juures ning viibib samuti olulise osa ajast lahus elava vanema juures.
19.Riigikohus on 25. mai 2011. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 asunud seisukohale et alaealise lapse vanem peab PKS § 100 lg 2 järgi täitma lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätte juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamiseks. Samas asjas on Riigikohus väljendanud ka seisukohta, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Seejuures võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista.
20.Esmalt käsitleb kohus vastuhagiga seonduvat. Kostja soovib vastuhagis miinimummääras elatise välja mõistmist tema kasuks, kuivõrd hageja XXXX viibib olulise aja tema juures. Kostja kinnitusel on hageja viibinud 1. jaanuarist 2016 kuni 14. detsembrini 2016 kostja juures 195 päeva (II kd, tl 95). Hageja seaduslik esindaja sellele vastu vaielnud ei ole. Kohtuistungil selgitas kostja, et esmaspäevast reedeni elab laps ema juures ja reede pärastlõunal võtab kostja lapse koolist ja viib enda juurde koju ning viib lapse esmaspäeval enda juurest kooli (I kd, tl 88). 5(8)
2-16-167 Hageja seaduslik esindaja ei selgitanud kohtule, et lapse elukorraldus oleks korraldatud teisiti, kui kostja seda kohtule esile tõi. Seetõttu leiab kohus, et asjas on tõendatud, et hageja XXXX viibib olulise osa ajast oma isa (kostja) juures.
21.Riigikohus on 3. juuni 2015. a otsuses nr 3-2-1-56-15 kinnitanud, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks sel ajal ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Sõltumata sellest, kui palju aega viibib laps kummagi vanema juures, võivad ühe vanema tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks olla suuremad, kui see vanem katab suurema osa lapse vajadusest (kulutused riietele, huviringidele, kooli- ja lasteaiakulud jne). Seega peab kohus elatise suuruse määramisel tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, kui laps viibib tema juures. Seejuures saab kohus ülalpidamiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p-d 12-13). Kohus on andnud lapsevanematele võimaluse näidata lapsele tehtavate kulude suurust ja omi väiteid tõendada (I kd, tl 98). Kohus märgib, et lapse vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse hindamine on kohtu kaalutlusotsustus, mille puhul võtab kohus arvesse nii esitatud tõendeid tegelikkuses tehtud kulutuste kohta, vanemate sissetulekuid ja varalist seisundit üldiselt, hindab lapse tavalist elulaadi ja selle säilitamise võimalusi, kaaludes seejuures ka vanemate endi hinnanguid kulutuste vajalikkuse ja põhjendatuse kohta.
22.Hageja seaduslik esindaja on leidnud, et lapsele tehtavad kulud igas kuus on 446 eurot 27 senti (I kd, tl 101). Kulud koosnevad eluasemele tehtavatest kuludest 62 eurot 90 senti, kuludest toidule 156 eurot 13 senti, riietele 108 eurot 94 senti, koolivormile 32 eurot 50 senti, tennisetrennile 50 eurot, I-padi kuumakse 29 eurot 90 senti ja I-padi sim kaart 5 eurot 90 senti.
23.Kostja on leidnud, et tema teeb kulutusi lapsele vähemalt 309 eurot 17 sendi eest järgmiselt (I kd, tl 128-129): elektri eest 23 eurot 57 senti, eluaseme küttekulu 8 eurot 33 senti, TV, internet 9 eurot 66 senti, kütus, mis on seotud lapse transportimisega 41 eurot 25 senti, lapse mobiiltelefoni arve 8 eurot 44 senti, kulud hügieenile ja tervisele 15 eurot kuus, meelelahutus 30 eurot kuus, riided (sh treeningriided ja treeningvahendid) 85 eurot kuus, toidule 69 eurot 91 senti kuus, kulutused lapse toidule väljas söömas käies 18 eurot kuus. Kostja lisas ka, et ta on koos lapsega reisinud mitmel pool Eestis, samuti on ta ostnud mobiiltelefoni ja jalgratta ning tegi 2014. aastal lapse toas põhjaliku remondi ja ostis koolilapse vajadustele vastava sisustuse.
24.Kohus leiab, et arvestades, et hageja XXXX viibib kostja juures reede lõunast esmaspäeva hommikuni, on mõlemal vanemal lapse ülalpidamisega seotud kuludeks lapse eluasemega seotud kulud. Kohus leiab, et kostja toodud arvestus, et elektri eest 23 eurot 57 senti, eluaseme küttekulu 8 eurot 33 senti, TV, internet 9 eurot 66 senti, on eluliselt usutav ja ei ole ülepaisutatud. Kostja täidab seda osa oma ülalpidamiskohustusest vahetult. Ka on põhjendatud kostja osundatu, et hügieenile kulub kuus 15 eurot.
25.Ülalpidamiskohustuse täitmine osas, mis puudutab toidukulusid, on hageja seaduslik esindaja märkinud et toidule kulub 156 eurot kuus ja kostja on leidnud, et toidule kulub 69 eurot 91 senti. Seega kulub lapsevanemate väidetel lapsele kuus toidule kokku 225 eurot 91 senti. Kohus leiab, et toidukulu lapsele summas 225 eurot on põhjendatud, kuid kohus lähtub sellest, 6(8)
2-16-167 et seda kannavad mõlemad vanemad võrdses osas, ehk siis kummagi vanema kanda jääb 112 eurot 50 senti.
26.Mõlemad vanemad ostavad lapsele riideid. Kostja juures on lapsel omad riided, mida laps ei võta ema juurde kaasa. Kohus leiab, et arvestades lapse sellist elukorraldust, kus ta läheb reedel pärast kooli isa juurde ja esmaspäeva hommikul kooli isa juurest, on mõlema vanema juures eraldi riiete kasutamine otstarbekas ja mõistlik. Sellisel juhul ei pea laps endaga kooli kaasa võtma riideid, mida tal nädalavahetusel isa juures vaja läheb. Küll aga ei pea kohus mõistlikuks, et 10-aastasele lapsele kulub kuus kokku 194 euro eest riideid (ema näidatu 108 eurot 94 senti ja isa näidatu 85 eurot kuus). Kohus leiab, et mõistlikuks kuluks riietele on 100 eurot kuus, millest mõlema vanema kanda jääb pool sellest summast ehk 50 eurot.
27.Kohus arvestab sellega, et hageja seaduslik esindaja kanda on lapse koolivormiga seotud väljaminekud, kuid kohus ei arvesta sellega, et koolivormile kulub kuus 32 eurot 50 senti. Kohus leiab, et mõistlik on arvestada koolivormi peale aastas 75 eurot (mis teeb aasta peale igas kuus 6 eurot 25 senti).
28.Kohus ei arvesta kostja näidatud kuludega, mida kostja kulutab meelelahutusele (30 eurot) ning lapsega väljas söömisele (18 eurot). Samuti ei arvesta kohus kostja väidetega, et ta lapsega Eestis reisinud. Kohus peab lapse ülalpidamisega seotud vaidluses arvestama lapsele kuluvat vajalikus ja mõistlikus määras. Kohtu hinnangul on kostja sellised kulutused toreduslikud, arvestades, et ta ise on kohtule selgitanud, et tema sissetulek on 700 eurot ja tema ülalpidamisel on veel teine laps. Kohus leiab ka, et mobiiltelefoni ja jalgrattaost ei ole selliseks kuluks, mida saab arvestada ülalpidamiskohustuse täitmisel, pigem tuleb need kulud lapsevanematel kooskõlastada ja kanda ühiselt. Kostja märgitud kuludest peab kohus põhjendatuks elektri, küttekulu ja TV (interneti) eest kokku 41 eurot 56 senti, lapse mobiiltelefonikulu 8 eurot 44 senti, kulud hügieenile ja tervisele 15 eurot, toidule 112 eurot 50 senti, riietele 50 eurot ning lapsega seotud auto kütusekuluks 41 eurot 25 senti. Kokku 227 eurot 50 senti. Sellises ulatuses lapse ülalpidamine vastab ka kostja enda sissetuleku suurusele.
29.Kohus leiab, et hageja seadusliku esindaja näidatud kuludest on vajalikud ja põhjendatud eluasemele tehtavad kulud 62 eurot 90 senti, kulud riietele 50 eurot, kulu toidule 112 eurot 50 senti, koolivormile aastas 75 eurot (igakuine osa seega 6 eurot 25 senti), tennisetrennile 50 eurot. Kokku 281 eurot 65 senti. Kohus leiab, et I-padi kuumakse ja I-padi sim-kaart ei ole lapse ülalpidamise vajalikuks kuluks.
30.Kokku on seega hageja XXXX ülalpidamiseks kuluv igas kuus 509 eurot, mis on suurem kui seaduses sätestatud elatise miinimummäär. Küll aga arvestab kohus kostja esiletoodut, et riiklik lapsetoetus laekub hageja seadusliku esindaja pangakontole. Riiklike peretoetuste eesmärk on riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1 järgi tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (Riigikohtu 25. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16; 7. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). RPTS § 5 lg 4 esimese lause kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 2016. aastal 50 eurot.
31.Kohus võtab arvesse selle, et hageja XXXX viibib kostja juures olulise osa ajast. Kostja kinnitusel 1. jaanuarist 2016 kuni 14. detsembrini 2016 kokku 195 päeva (II kd, tl 95). Hageja seaduslik esindaja sellele vastu vaielnud ei ole. Seega on laps hageja seadusliku esindaja juures viibinud sel ajavahemikul 155 päeva. Arvestades, et lapse vajadustest kannab lapse ema 281 eurot 65 senti ning lapse isa 227 eurot 50 senti, on osa, milles lapse ema kannab rohkem kulusid 54 eurot 15 senti. Kuivõrd riiklik lapsetoetus laekub hageja seadusliku esindaja kontole, siis 7(8)
2-16-167 leiab kohus, et lapse ema kannab 29 euro 15 sendi võrra rohkem ülalpidamiskohustusega seonduvat.
32.Kohus leiab, et kostja XXXX kannab vahetult lapsega koos viibides ülalpidamiskulusid üksnes 29 euro 15 sendi võrra vähem, kui hageja seaduslik esindaja XXXX. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hagi elatise suurendamiseks, kuna kostja kannab ülalpidamiskulu vahetult ajal, mil hageja XXXX tema juures viibib.
33.Kohus jätab rahuldamata kostja vastuhagi elatise saamiseks hageja seaduslikult esindajalt, kuna asjas leidis tuvastamist, et lapse põhielukoht on oma ema juures, kes teeb lapsele ka suuremaid kulutusi, eelkõige koolivormi ostmisega ning ülejäänud kulud on jagunenud lapsevanemate vahel peaaegu võrdselt. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
34.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
35.Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Praeguses vaidluses on alaealine laps esitanud hagi ülalpidamise saamiseks nii oma ema kui ka oma isa vastu. Kohus jättis rahuldamata nii hagi kui vastuhagi. Kohus leiab, et õiglane on jätta menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.