lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-15253/11

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 03.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-15253/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1144
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

03. jaanuar 2017 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi (number ja avaldus)

nr 2-16-15253; A. K. M. A. ja K. A. J. A hagi K. A. J. A vastu elatise nõudes Silvi Maiste

Kohtunik Hagejad Hagejate seaduslik esindja

alaealine A. K. M. A. (isikukood xxx; aadress xxx, xxx, xxx) alaealine K. A. J. A (isikukood xxx; aadress xxx, xxx, xxx) K. A. (isikukood: xxx; aadress: xxx, xxx, xxx; e-post: xxx)

Kostja

A. A. (isikukood xxx; aadress xxx, xxx, xxx; e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1 Rahuldada hagi. 2 Välja mõista K. A. J. A. K. A. M. A. kasuks elatis 235 eurot (kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär) igakuiselt alates 01.01.2017 kuni A. K. M. A. täisealiseks saamiseni (17.03.2021). 3 Välja mõista K. A. J. A K. A. J. A kasuks elatis 235 eurot (kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär) igakuiselt alates 01.01.2017 kuni K. A. J. A täisealiseks saamiseni (27.03.2024). 4 Välja mõista K. A. J. A A. K. M. A. kasuks ühekordne hüvitis perioodi eest 01.10.201631.12.2016 summas 60 eurot. 5 Välja mõista K. A. J. K. A. J. A kasuks ühekordne hüvitis perioodi eest 01.10.201631.12.2016 summas 255 eurot. 6 Kohtuotsusega väljamõistetud elatise rahasumma kuulub igakuise maksena ülekandmisele või üleandmisele A. K. ja K. A. J. A emale K. A. le (arveldusarve xxx xxx selgitusega laste elatisraha); 7 Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. 8 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel arvestada kohtuotsuse täitmisel väljamõistetud elatis lapse kohta ümber uuele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära poolele osale. 9 Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 10 Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi nõue Hagejad on 10. oktoobri 2016 miinimumsummas alates 01.10.2016.

avaldusega

nõudnud

kostjalt

elatise

väljamõistmist

Kostja vastus Kostja vastas hagile ja palus kompromissi sõlmimiseks kaks nädalat aega. Kostja on kohtule oma vastuses avaldanud, et juhul kui pooled ei saavuta kompromissi on hageja nõus tasuma kummalegi lapsele elatist 215 kuus. Kohtu põhjendused

1.PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 99 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2). PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2). Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (PKS § 101 lg 2). PKS § 97 lg 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigusi esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane PKS § 102 lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2).
2.Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib.
3.Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.
4.Hagejate esindaja taotles elatise väljamõistmist miinimumsummas lastele alates 01.10.2016. Kohus lähtub tõendite hindamisel esitatud tõenditest. Kohus arvestab hageja esitatud pangaväljavõtteid.
5.Kohus leiab, et on põhjendatud rahuldada hagejate taotlus elatise suurendamiseks ja kostjalt tuleb välja mõista elatis 235 eurot kuus alates 01.01.2017. Ajavahemiku 01.10.2016 - 31.12.2016 tuleb elatis välja mõista hagejate kasuks ühekordse summana 1290 ((215x3)x2) eurot. Tagasiulatuvalt välja mõistetavast summast tuleb maha arvestada kostja poolt tasutud elatis hagejatele kokku perioodil 01.10.2016-31-12-2016 975 eurot (oktoobris mõlemale lapsele 195 eurot, kokku 390 eurot, novembris mõlemale lapsele 195 eurot, kokku 390 eurot ja detsembris A. K. M. A. 195 eurot). Kostjalt tuleb ajavahemiku 01.10.2016 – 31.12.2016 välja mõista elatis ühekordse summana 255 eurot K. A. J. A kasuks ning 60 eurot A. K. M. A. kasuks, so kokku 315 eurot.
6.Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja