Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ivika Sillaots
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
30. detsember 2016, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-16-15248
Tsiviilasi
A.’a, B.’a ja väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5805 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1: A., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx Hageja 2: B., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx Hageja 3: C., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx Hagejate seaduslik esindaja D., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx Kostja: E., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
C.’a
hagi
E.’a
vastu
elatise
Tsiviilasi nr 2-16-15248 xxxxxxxxxxx. a.
Tsiviilasi nr 2-16-15248 lapsevanema kanda. Hagejate seaduslik esindaja ei pea mõistlikuks eraldi jagatud konto loomist ja sellist kulude jagamist, sest see teeb igapäevase kuluarvestuse küllatki keeruliseks (näiteks poest igapäevaselt ostetavast toidust tuleb välja arvata 1/4 osa ja see eraldi teiselt kontolt maksta, sama ka eluaseme ja autokütuse kuludega). Hagejate seaduslik esindaja on nõus, et kostja võtab kaheks nädalavahetuseks kuus kaks nooremat last enda juurde, kuid 16aastase A.a puhul on vajalik ka tema enda nõusolek. Nädalavahetuste osas on vajalik eelnev kokkulepe ja paindlik graafik, sest sageli on lastel nädalavahetustel sünnipäevakutsed vmt üritused. D. on nõus käesoleva hagi lahendist sõltuvalt ka iga kord eraldi kompenseerima laste toidukulud isaga viibitaval nädalavahetusel summas 7.20 EUR iga lapse kohta päevas. Arvestuse käik: ühe lapse elatismiinimum on 430 EUR kuus (30 päeva), arvestuslikult pool sellest kulub toidule, mis teeb ööpäeva toidurahaks 7.17 EUR. Nii, et kui 3 last lähevad 2 ööpäevaks isa juurde, siis hagejate seaduslik esindaja kompenseerib toidukulusid 3*2*7.20=43.20 euro ulatuses. Mugavuskulutused jääksid isa kanda. Hagejate seaduslik esindaja on kokkuleppega ajaliste vahekordade osas nõus, kuid ta on seisukohal, et elatisnõude miinimumsumma nõudmisel ei ole seaduse järgi vajalik kulude tõestamine. Kohus määrusega 01.12.2016.a. andis menetlusosalistele tähtaja kõikide täienduste , taotluste ja tõendite esitamiseks, määras eelmenetluse lõpptähtaja ja kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kostja 12.12.2016 kirjalikus vastuses on endiselt seisukohal, et hagejate seadusliku esindaja huvi ei ole mitte laste heaolu tagamine, vaid leida lisafinantseeringuid oma kinnisvaralaenu rahastamiseks. Kostja pole keeldunud rahastamast lastega seotud kulusid ja on seda teinud ka omal initsiatiivil. Kostja avaldab, et ta tahab olla ise seotud oma laste kasvatamisega. Andes kõikide finantsiliste vahendite otsustamise hagejate seaduslikule esindajale jäetaks kostja laste kasvatamise protsessist lihtsalt kõrvale. Kostja on seni ja plaanib ka edaspidi lapsi igakuiselt toetada. Vaidlus saab olla ainult selles, kuidas see toetamine toimub – kas hagejate seadusliku esindaja kaudu või lastega seotud kulude otsese tasumise kaudu. Kuna varasematele kogemustele toetudes puudub kostjal usaldus hagejate seadusliku esindaja suhtes, siis kostja eelistab laste toetamist lastega seotud kulude otsese tasumise kaudu. Hagejate seaduslik esindaja 13.12.2016 esitatud vastuses kostja seisukohale avaldab, et kostja ei ole hagejatele ajavahemikus 01.11.2016-12.12.2016 ühtegi summat üle kandnud (ei A.a ega D.a pangakontodele, sularahas D. selliseid makseid saada ei soovi, kostja pole ka pakkunud). Küll aga on kostja ostnud B.ale novembris talvesaapad maksumusega ligikaudu 40 eurot (ostutšekk oli kaasas). Kostja tegi 03.12.2016 e-posti teel kompromissettepaneku (igakuiselt 200 eurot ilma nõudmisteta ja kuni 200 eurot konkreetseteks lastega seotud kuludeks), mis oli hagejate seaduslikule esindajale vastuvõetamatu. Hagejate seaduslik esindaja jääb hagejate huvides oma nõudmise juurde, et kostja peab maksma miinimumelatist ja mitte vähem. Kohtumisi lastega ei ole hagejate seaduslik esindaja kostjale kunagi keelanud, ainus tingimus on olnud, et tuleb arvestada laste sotsiaalsete suhetega ehk erinevate ürituste ja sünnipäevakutsetega, kui see on võimalik. Hagejate seaduslik esindaja avaldab, et tal ei ole menetluskulusid, mida saaks tõendada kuludokumentidega. Hagejate seaduslik esindaja kinnitab, et ei soovi elatist enda tarbeks, vaid laste kulude ja sellega kaasneva vastutuse jagamiseks. Vastutus laste ülalpidamiseks (nii finantsiliselt kui isikliku panusena) on hetkel suuresti ühe lapsevanema (ema) õlul, kes võtab võimalusel lisatöid (koolilastele järeleaitamise tunnid, erialane lisatöö), et igapäevaste kulutustega hakkama saada. Isa küll tegeleb lastega teatud määral ja teeb neile endale sobival hulgal ja sagedusel kulutusi (kingitusteks, väljas söömine ja vaba aja veetmine), aga kindlus igapäevase toimetuleku osas puudub. Seetõttu
Tsiviilasi nr 2-16-15248 leiab hagejate seaduslik esindaja, et on laste huvides, kui igapäevane majanduslik vastutus jaguneks võrdselt mõlema lapsevanema vahel. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks. PKS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PKS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 2016. a 215,00 EUR). PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (PKS § 102 lg 2). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist alates 01.11.2016. a. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd elatist nõutakse antud juhul miinimummääras, ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt üldse vajalik tõendada lapse vajaduste loetelu. Sellisel juhul saab muus ehk väiksemas summas elatist välja mõista vaid ülalmärgitud PKS § 102 lg 2 nimetatud juhtudel. Antud asjas on kohus veendumusel, et asjaolusid lastele elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära ei esine. Kostja ei ole töövõimetu, ta käib tööl ja tal on kindel sissetulek. Seega on kostjal olemas vahendid lastele elatise maksmiseks. Kostjal ei ole ka teisi alaealisi lapsi, kes elatise väljamõistmisel taotletud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Kohus selgitab, et vanem peab tegema kõik endast oleneva oma alaealiste laste ülalpidamiseks, isegi töötust ei ole kohtupraktikas peetud PKS § 102 lõikes 2 nimetatud mõjuvaks põhjuseks. Seaduses sätestatud miinimummäär peaks eelduslikult katma lapse minimaalsed vajadused. Kohus on teinud kindlaks, et Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt oli perioodil 01.12.2015 kuni 30.11.2016 kostja keskmine netosissetulek 1264,98 eurot kuus. Vastavalt kinnistusregistri andmebaasile kuulub kostjale korteriomand Xxxxxxxxxxx ning vastavalt autoregistri andmebaasile kuulub kostjale mopeed Xxxxxxxxxxx, ehitusaasta 2007. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimummääras. Kostja on avaldanud, et ta soovib laste toetamist lastega seotud kulude otsese tasumise kaudu, samuti soovib ta kindlaks määrata , millal kumbki vanem peab lastega tegelema. Kohus siinkohal selgitab, et PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning vaid mõjuval põhjusel võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks ülalpidamist anda muul viisil. Mõjuvaid põhjusi ülalpidamise andmiseks muul viisil kohtule esitatud ei ole. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 100 lg 3 kohaselt vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa
Tsiviilasi nr 2-16-15248 tuleb ülalpidamist anda. Sellist kokkulepet pooled kohtule esitanud ei ole. Seega on kohus seisukohal, et elatis tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista raha perioodilise maksmise viisil. Seaduses sätestatud miinimummäär peaks eelduslikult katma lapse minimaalsed vajadused. Kohus on pooltele 01.12.2016. a määruses selgitanud, et kui pooled lastega suhtlemiskorras kokkuleppele ei jõua, siis lastega suhtlemiskorra määramiseks peab kohtule esitama avalduse hagita menetluses või pöörduma eestkosteasutuse poole. Käesolevas menetluses kohus lastega suhtlemise korda kindlaks ei määra. Kohus on seisukohal, et elatis hagejate kasuks tuleb välja mõista seaduses sätestatud miinimummääras ja elatise vähendamist alla miinimumi põhistavaid asjaolusid ei ole. Kostja ei ole töövõimetu, tal on olemas piisav sissetulek töökohast, temal ei ole teisi alaealisi lapsi. Kui kostja leiab, et tema sissetulekud ei võimalda tal pärast elatise maksmist enda tavalist ülalpidamist ja toimetulekut, tuleb kostjal astuda samme oma sissetulekute suurendamiseks või piirata enda kulutusi, olemasolevate sissetulekute jagamisel ei saa kostja eelistada enda vajadusi hagejate vajadustele. Kuivõrd haginõue on 01. novembrist 2016. a, siis tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 peab kohus kuni kohtuotsuse tegemiseni elatist tagasiulatuvalt välja mõistes arvama kostjalt väljamõistetavast elatisest maha summad, mille ulatuses oli kostja lapse ülalpidamiskohustust sel perioodil täitnud. Hagejate seaduslik esindaja on kinnitanud, et kostja on 2016. a novembris ostnud B.’ale talvesaapad hinnaga 40 eurot. Kohus leiab, et tegemist on vajaliku kulutusega ja see tuleb elatise võlgnevusest maha arvata. Teistele lastele kostja ajavahemikus 01.11.2016-12.12.2016 elatist tasunud ei ole. Hagejatele tuleb maksta elatist alates 01.11.2016. a PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2016. a on 215 eurot ja alates 01.01.2017.a 235 eurot) kuni laste täisealiseks saamiseni. Arvesse võttes 2016. a novembris kostja poolt B.’ale tehtud kulutust tuleb kostjalt välja mõista B.’a kasuks elatise võlgnevus 2016. a novembri eest 175 eurot ja alates 01.12.2016. a PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2016. a on 215 eurot, alates 01.01.2017. a 235 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni; A.’a kasuks ja C.’a kasuks alates 01.11.2016. a PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2016. a on 215 eurot, alates 01.01.2017. a 235 eurot) kuni laste täisealiseks saamiseni. Menetluskulud Kuna hagi kuulub rahuldamisele siis vastavalt TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud jätta kostja E.’a kanda. Hagejad ei ole menetluskulude nõuet kohtu määratud tähtajaks esitanud ja menetluskulude kindlaksmääramise nõuet ei saa enam esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.