Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.detsembril 2016.a. Paide kohtumajas
Tsiviilasja number
2-16-13707
Tsiviilasi
MRi ja MR`i hagi IR`i vastu elatise suurendamise nõudes
Menetlusosalised ja nende Hagejad: esindajad 1.MR, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxx xxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx 2.MR, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx Hagejate seaduslik esindaja RM, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxx xxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx, e-post:x Kostja: IR, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx, e-post: x Hagihind
1367,82 eurot
Kohtuistungi aeg
19.12.2016
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
2-16-13707
Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Pärnu Maakohtu 04.12.2008 määrusega kinnitas kohus IR ja hagejate seadusliku esindaja vahel sõlmitud kompromissi, mille alusel kohustus IR tasuma kummagi lapse ülalpidamiseks elatist 2175 Eesti krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Hagejad leiavad, et kompromissiga kinnitatud elatise suurus ei vasta laste vajadustele, mistõttu nõuavad hagejad kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja vastuväited (tl 24-28) Kostja leiab, et ei ole majanduslikult suuteline nõutud elatist tasuma arvestades tema töötasu 550 eurot kuus netos ning peab võimalikuks maksta elatist mitte rohkem kui 160 eurot lapse kohta. Kostjale kuulub küll lisaks oma elukohale kinnisasi – xxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxx, kuid kinnistul asuval ehitisel lasub tähtajatu kasutusõigus kostja emaga. Muu väärtuslik likviidne vara kostjal puudub. Saadavast töötasust tuleb kanda nii transpordikulud kui ka igakuised kulud eluasemele ja toidule. Kostja viitab perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg-le 1 leides, et ei ole võimeline andma lastele ülalpidamist nõutud ulatuses, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Ka on ta leidnud, et hagis märgitud kulutused lastele on osalt põhjendamatud ja ülepaisutatud. Kohtu seisukoht ja põhjendused
2-16-13707
PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel alla alammäära võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on väitnud, et tema poolt saadavast töötasust ei piisa hagejatele elatise maksmiseks nõutud ulatuses (tl 30). Samas on kostja töövõimeline ning ei esine olukorda, kus tal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1-118-12 (p 15) on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustustest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ja kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
/allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.