Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas 06.09.2016 Harju Maakohtusse hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks elatise miinimumsuuruses alates 01.09.2016. Hagiavalduse kohaselt proovis hageja seaduslik esindaja läbi rääkida kostjaga, aga kostja ei ole nõus maksma hagejale miinimumelatist. Augusti lõpuni maksis kostja lasteaia arve ja jalgpallitrenni eest, septembrist kostja ei ole nõus maksma lapsele miinimumelatist. Hagi täpsustuses palus hageja mõista kostjalt välja elatis alates 06.09.2016. Elatis tuleb tasuda iga kuu 10-ndaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja pangakontole kuni hageja täisealiseks saamiseni 13.01.2027. Kohtuistungil oli hageja seaduslik esindaja nõus arvestama ülalpidamiskohustuse täitmisena kostja poolt 15.09.2016 tasutud jalgpallitrenni eest 25,75 eurot. Hageja seaduslik esindaja soovib elatist rahana ja tasub kõik lapse kulud ise. Kostja vastuväited Vastuses hagile kostja hagiga nõus ei olnud. Kohtuistungil kostja sõnul ta elatist alates 06.09.2016 tasunud ei ole, kostja tasus jalgpallitrenni eest. Jalgpallitrennide eest on kostja maksnud kõik need aastad. Lisaks on kostja maksnud seitsme aasta jooksul lasteaiakulud, tantsutrennid, lapse telefoni eest. Lapse ema ei maksa lapse eest midagi. Lapse ema otsustab kõik ainuisikuliselt ilma kostja nõusolekuta. Kostja hoolitseb lapse eest ja aitab ka lapse ema. Kostja arvates ei ole hagi põhjendatud. Lapse ema ei ole kostjale esitanud mingeid kohustusi. Kohtuotsuse põhjendused Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi: PKS) § 96 ja § 97 lg 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma pojale Xxxx ́ile on, PKS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid, PKS § 100 lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). PKS § 100 lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja nõuab igakuist elatist PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) alates hagi esitamisest, s.o alates 06.09.2016. Kehtiv kohtupraktika on seisukohal, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ja selles ulatuses ei ole lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses vaja tõendada. Vanem on täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Vaidlust ei ole, et alates hagi

esitamisest kostja hageja ülalpidamiseks igakuiselt elatist maksnud ei ole. Kostja tasus 15.09.2016 hageja jalgpallitreeningute eest 25,76 eurot. PKS § 100 lg lg 3 sätestab, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Hageja seaduslik esindaja soovib, et ülalpidamist antaks raha perioodilise maksmisega. Hageja seaduslik esindaja nõustus ülalpidamiskohustuse täitmisena arvestama kostja poolt kohtumenetluse ajal (15.09.2016) tasutud 25,76 eurot hageja jalgpallitreeningute eest. Seega kuulub hageja igakuise elatise nõue alates hagi esitamisest rahuldamisele. Elatise maksmisel tuleb arvestada ülalpidamiskohustuse täitmisena kostja poolt 15.09.2016 hageja jalgpallitreeningute eest tasutud 25,76 eurot. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda lapse ema Xxxxarveldusarvele iga jooksva kuu 10-ndaks kuupäevaks, selgitusse märkida „elatis“. Menetluskulude jaotus Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad kõik menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Hageja kohtule menetluskulude nimekirja menetluskulude rahaline suurus on 0 eurot.

ei

esitanud,

seega kostjalt

väljamõistetavate

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.