Mõista XXXXlt välja XXXX kasuks alates 9. maist 2016 igakuiselt elatis 169 eurot. Elatise suurus muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
5.Väljamõistetud elatis vastab igakordsele elatise miinimummäärale, millest on maha arvestatud pool hageja igakordses asukohariigis tasutavast lapsetoetuse summast.
6.Elatis on välja mõistetud kuni XXXX täisealiseks saamiseni, s.o 11. aprillini 2028.
7.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb kanda XXXX arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXX iga kuu 10-ndaks kuupäevaks.
8.Jätta hagi rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude osas ajavahemiku eest 1. maist 2015 kuni 8. maini 2015 kogu ulatuses, samuti ajavahemiku eest 9. maist 2015 kuni
30.aprillini 2016 osaliselt, kokku summas 590 eurot 45 senti.
2-16-7336
9.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks elatise 925 euro 17 sendi ulatuses.
11.Mõista XXXXlt välja XXXX kasuks menetluskulu 250 eurot.
12.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue
1.Hageja XXXX esitas 9. mail 2016 hagi XXXX vastu miinimummääras elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti palus hageja välja mõista igakuise elatise tagasiulatuvalt 1. maist 2015 kuni 30. aprillini 2016 kokku 2420 eurot. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.
2.Hageja esitas 18. juunil 2016 täiendava seisukoha ning palus kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt 1785 eurot. Hageja märkis 5. septembril 2016 esitatud menetlusdokumendis, et pooled ei saavutanud kompromissi. Hageja märgib, et kostja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit elatise tasumise kohta. Nordea panga väljavõttest nähtub, et kostja on tasunud elatist 904 eurot 38 senti.
3.Hageja vähendab tagasiulatuva elatiseõude suurust 1515 eurot 62 sendini. Hageja palub tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks tagasiulatuva elatise suuruse osas. Hageja leiab, et tema vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus oli vahepeal 750 eurot kuus ja kulud erinevates riikides on ka erinevad. Seetõttu lapse vajadused ei või olla kaetud riiklike toetustega, mida hageja saab XXXX.
2(8)
2-16-7336 Hageja palub kindlaks määrata kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 500 eurot käibemaksuta. Vastavalt kokkulepitule on hageja seaduslikule esindajale osutatud õigusabi teenuse maksumuseks 100 eurot tunnis.
4.Hageja esitas 9. septembril 2016 vastuse kostja vastusele. Hageja selgitab, et kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta on elatist tasunud. Ka ei olnud pooltel kokkulepet selle kohta, et kostja annab ülalpidamist hagejale muul viisil. Samuti ei pea hageja tõendama, et ta on õigusteenuse eest tasunud. Menetluskulude väljamõistmise tingimuseks ei ole see, et menetlusosaline on need kulud kandnud. Kostja väited selle kohta, et hageja peab riigile hüvitama lapsetoetuse, on alusetud ja paljasõnalised.
5.Hageja teatas 16. detsembril 2016 kohtule, et ta jääb varem esitatud seisukohtade juurde. Kostja seisukoht
6.Kostja vastas hagile 6. juunil 2016. Kostja selgitas, et ta on nõus elatise tasumisega ametlikult, kuid ei ole nõus tagasiulatuva elatise suurusega, sest on selle aja kestel elatist tasunud. Aprillis 2016 ta ei maksnud, kuna ta oli haiguslehel ja tal ei olnud sissetulekut. Kostja märkis, et tal on sündinud teine laps.
7.Kostja leiab 11. juuli 2016. a menetlusdokumendis, et hageja seaduslik esindaja on sihipäraselt proovinud viia kohut eksitusse, kui väitis, et kostja on täielikult vältinud elatise tasumist. Kostja on regulaarselt elatist tasunud. Kostja on tasunud hagejale elatist XXXX arveldusarvele Nordea pangas, kuna hageja on elanud ka XXXXs ning on seda arvelduskontot kasutanud. Septembris 2015 kui kostja kolis XXXXst XXXX, on ta püüdnud välja selgitada hageja arveldusarve numbrit oma kohustuste täitmiseks, kuid hageja vältis oma kontonumbri esitamist, mistõttu ei saanud kostja oma kohustusi täita. Hageja arvele on laekunud viimase kahe aasta jooksul piisavalt raha lapse ülalpidamiseks. Samuti on kostja abistanud hagejat materiaalselt, siis kui hageja on reisinud XXXXt XXXXsse ja Eestisse. Samuti ei ole lapsevanemad sõlminud ei suuliselt ega kirjalikult kokkulepet lapse elukoha ning hooldusõiguse kohta. Seega on hageja omavoliliselt viinud lapse välismaale. Kostja on valmis leidma kompromissi.
8.Kostja 6. septembril 2016 esitatud menetlusdokumendis tunnistab, et pooled loobusid läbirääkimistest. Hageja on esitanud valed konto väljavõtted DNB pangast. Hageja seaduslik esindaja ei ole kunagi pöördunud kostja poole elatise küsimuses ei suuliselt ega kirjalikult. Kostja tugineb Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-35-16, mille järgi võib teatud juhtudel tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatus isik ei ole selles ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Hageja avaldus kohtusse on esitatud üksnes emotsionaalse stressiga, kuna kostjal sündis teine laps ning kostja on hageja seaduslikust esindajast lahutatud. Kostja on alati kulutanud oma lapsele piisava summa raha, et lapsel oleks kõik vajalik. Kostja pakub kompromissina välja tagasiulatuva elatise suuruseks 300 eurot. Kostja juhib tähelepanu, et hageja seaduslik esindaja saab oma elukohajärgses riigis üksikema toetust. Elatise saamine Eestis tähendab seda, et ta ei saa elukohajärgses riigis enam toetusi. Kuna tegemist on tagasiulatuva elatise nõudega, siis on hageja seaduslik esindaja kohustatud hüvitama riigile, kus ta elab, talle väljamakstud toetused.
3(8)
2-16-7336
9.Kostja on 8. septembril 2016 pakkunud kompromissina selliselt, et hageja hakkab elama tema juures ning hageja seaduslik esindaja loobub vanema õigustest.
10.Kostja 9. septembri 2016 kirjas kohtule leidis, et hageja ei ole tõendanud õigusabikulude tasumist maksekorraldusega, seega tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
11.Kostja 11. oktoobril 2016 esitatud menetlusdokumendis märgib, et ta on kulutanud lapsele rahalisi vahendeid ja ta täidab oma ülalpidamiskohustust pikemat aega regulaarselt. Kostja selgitab, et tal on üks ühine laps ja kaks alaealist last, tal puudub kinnisvara ning sissetulekust ta tasub elatist hagejale. Tal puudub võimalus tasuda lisaks veel 1500 eurot isegi graafiku alusel, sest sissetulekust ei jätku lisakulutusteks. Ta on nõus tasuma kompromissina tagasiulatuva elatisena 300 eurot.
12.Kostja 14. detsembri 2016. a seisukoha järgi ei ole ta elatise eest võlgu ja palub kohtul sellega arvestada. Eelmenetluse selgitused
13.Kohus selgitas 23. augusti 2016. a kirjaga menetluslikku olukorda ja soovis teada, kas pooled soovivad asja lõpetamist kompromissiga.
14.Kohus on 27. septembri 2016. a kirjas kohustanud hagejat täpsustama, kui suur on hageja elukohariigis makstav lapsetoetus. Samuti tuleb kostjal tõendada oma vastuväiteid. Kohus palus kostjal täpsustada, kas kostja on nõus kirjaliku menetlusega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Samuti palus kohus hagejal täpsustada arvestades tagasiulatuva elatise suuruse kahel korral vähendamist, kas hageja on osaliselt hagist loobunud (TsMS § 429 mõttes) või hagi osaliselt tagasi võtnud (TsMS § 424 mõttes).
15.Hageja esitas 14. oktoobril 2016 selgituse kohtunõudele. Hageja märgib, et ta on TsMS § 424 lg 1 alusel hagi osaliselt tagasi võtnud, st 904 euro 38 sendi suuruses summas. Hageja kinnitab, et hageja elukohariigis hagejale makstav riiklik lapsetoetus on 82,80 £ kuus (92,09 eurot). Hageja palub tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks 1515 eurot 62 sendi osas, sest kostja ei ole täitnud korralikult oma ülalpidamise kohustust hageja ees, tekitades hagejale sellega kahju, Kui kohus ei nõustu, et lahend tuleb tunnistada viivitamatult täidetavaks hädavajalikus ulatuses (1515 eurot 62 senti), palub hageja tunnistada lahend viivitamata tagatiseta täidetavaks omal algatusel võttes arvesse TsMS § 468 lg 3.
Kohtuotsuse põhjendused
16.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 139 järgi on 1. jaanuarist 2016 töötasu alammäär 430 eurot kuus, millest 1/2 on 215 4(8)
2-16-7336 eurot. Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (PKS § 108).
18.Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et XXXX (endise nimega XXXX) on XXXX isa (XXXX Kuningriigi sünnitunnistus, tl 6, eestikeelne tõlge, tl 9) XXXX on esitanud 9. mail 2016 hagi elatise saamiseks miinimummääras alates hagi esitamisest. Samuti palub hageja viimase täpsustuse kohaselt välja mõista tagasiulatuva elatise eest 1515 eurot 62 senti.
19.Kostja ei ole vastu vaielnud igakuisele elatise suurusele, ta on vaid märkinud, et ta on alati kulutanud oma lapsele piisava summa raha, et lapsel oleks kõik vajalik, ostnud kalleid kingitusi lapsele ning olnud lapsele hooliv isa (tl 104). 11. oktoobri 2016. a menetlusdokumendis märkis kostja, et perekonnas saab ta ainsana sissetulekut, tal puudub kinnisvara ning oma sissetulekust tasub ta elatist hageja esindajale. Tal puudub võimalus tasuda lisaks veel 1500 eurot isegi graafiku alusel (tl 113). Selliselt on kostja kohtule kinnitanud, et ta ei vaidle vastu igakuisele elatise suurusele, sest tasub seda juba ning sellele lisaks ei ole tal võimalik tasuda elatist tagasiulatuva aja eest. Kuigi kostja ei vaidle vastu elatise suurusele, märgib kohus, et elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
29.aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14).
20.Küll arvestab kohus aga, et hageja saab lapsetoetust oma elukohariigis. Kostja on esitanud väite, et hagejale makstakse tema elukohariigis toetusi. Eesti Vabariigis kehtiva riiklike peretoetuste eesmärk on riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1 järgi tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Riigikohus on praktikas leidnud, et elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (Riigikohtu 25. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16; 7. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). Kohus selgitas hagejale 27. septembri 2016. a määruses ülaltoodud seisukohta ning andis hagejale tähtaja täpsustamaks, kui suur on hageja elukohariigis hagejale makstav riiklik lapsetoetus. Hageja esindaja selgitas 14. oktoobri 2016. a menetlusdokumendis, et hagejale tema elukohariigis makstav lapsetoetus on 92 eurot 9 senti (tl 118). Hageja 14. oktoobri 2016. a menetlusdokumendist nähtub, et hageja elukohariigis makstav riiklik lapsetoetus on 92 eurot 9 senti (tl 118). Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks mõeldud toetuse ulatuses saab lugeda lapse vajadused rahuldatuks ning see võib olla mõjuvaks põhjuseks vähendada vanemalt väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära või jätta elatis välja mõistmata, kui toetus katab kõik lapse eluvajadused (Riigikohtu 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 16). Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema 5(8)
2-16-7336 kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Kuivõrd hageja igakuised vajadused on osaliselt kaetud tema asukohariigis makstava riikliku peretoetusega, leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista 169 eurot kuus (430 eurot – 46 eurot (92 / 2)).
21.Hageja on taotlenud elatise välja mõistmist ka tagasiulatuvalt. Pooltel on vaidlus tagasiulatuva elatise suuruse osas. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõue tagasiulatuva aja eest elatise saamiseks, pärast seda kui ta võttis kahel korral osaliselt hagi tagasi TsMS § 424 lg 1 mõttes, on 1515 eurot 62 senti (tl 117). Kostja on teinud ettepaneku kompromissiks selliselt, et ta tasub tagasiulatuva elatise eest 300 eurot (tl 104, tl 113).
22.Kostja on 11. juuli 2016. a menetlusdokumendis (tl 58-60) märkinud, et ebaõige on hageja väide, et kostja ei ole tasunud elatist 1. maist 2015 kuni 30. aprill 2016. Kostja selgitas, et ta on regulaarselt kandnud hagejale rahalisi vahendeid ning selle kaudu abistanud teda materiaalselt. Kostja on tasunud hagejale elatist XXXX arveldusarvele Nordea pangas. Septembrist 2015, on ta püüdnud välja selgitada hageja arveldusarve numbrit oma kohustuse täitmiseks, kuid hageja esindaja on pidevalt vältinud oma arveldusarve numbri esitamist. Kostja märkis samuti, et hageja esindaja arvele on laekunud viimase kahe aasta jooksul piisavaid rahalisi vahendeid hageja ülalpidamiseks. 6. septembri 2016. a menetlusdokumendis (tl 97-99) selgitab aga kostja, et kuivõrd hageja ei ole nõudnud elatist varasema aja eest, ei ole põhjendatud välja mõista elatist tagasiulatuva aja eest. Kohtupraktikas on leitud, et teatud juhtudel võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud (Riigikohtu 25. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 19 ja Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1136-13, p 12). Kohus leiab, et praeguses asjas ei ole alust tugineda eelviidatud lahendile. Kostja on ise kohtule selgitanud, et ta oli teadlik oma ülalpidamikohustusest ning on ka elatist pidevalt tasunud. Tema väitel on ta viimase kahe aasta jooksul piisavas ulatuses hagejat ülal pidanud. Seetõttu jätab kohus arvestamata kostja sellekohase vastuväitega. Kohus selgitab kostjale, et ta ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et hageja esindaja kontole oleks kantud hageja ülalpidamiseks elatist piisaval määral. Pärast kostja vastuväidet, et ta on elatist tasunud enne hagi esitamist, on hageja esindaja kahel korral hagi osaliselt tagasi võtnud ja arvestanud summaga, mida kostja on tasunud. Kostja ei ole kohtule usutavalt näidanud ega esitanud selle kohta tõendeid, et ta tasus elatist hageja esindaja kontole. Seetõttu on hagi tagasiulatuva elatise saamiseks osaliselt põhjendatud Hageja on arvestanud elatist tagasiulatuvalt perioodi eest 1. maist 2015 kuni 30. aprillini ning edasi alates 9. maist 2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kuivõrd perekonnaseaduse § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist ning hagi on esitatud 9. mail 2016, mõistab kohus tagasiulatuvalt elatise välja alates
9.maist 2015, mitte hagiavalduses taotletud 1. maist 2015. See asjaolu mõjutab ka tagasiulatuva 6(8)
2-16-7336 elatise arvestust, kuivõrd mai 2015 eest kuulub tagasiulatuv elatis väljamõistmisele mitte 31 päeva vaid 23 päeva eest. Kohus märgib et ajavahemiku eest 1. maist 2016 kuni 8. maini 2016 ei ole hageja elatise nõuet esitanud.
23.Riigikohus on leidnud, et kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades mh ka kohustatud isiku varalist seisundit PKS § 102 ja § 105 lg 3 mõttes. (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13 Kohus pidas võimalikuks mõista elatis välja selliselt, et arvestas hageja asukohariigis makstava riikliku peretoetusega ning vähendas väljamõistetavat miinimumelatist poole peretoetuse võrra. Kohtu hinnangul tuleb samamoodi käsitleda ka tagasiulatuva elatise nõuet, s.o vähendada igakuiselt tasumisele kuulunud miinimumsummat poole peretoetuse võrra. Kohtu hinnangul on põhjendatud seega tagasiulatuva elatise nõue summas 925 eurot 17 senti ning vastavas ulatuses kohus hagi ka rahuldab. Ülejäänud osas, s.o tagasiulatuva elatise 590 euro 45 sendi nõudes jätab kohus hagi rahuldamata.
24.Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale ja kostjale, et kui edaspidi muutuvad elulised asjaolud, nt kostja tasub hageja rohkemate vajalike väljaminekute eest või vastupidi, jätab täitmata kohustuse, mida kohus otsuse tegemisel käsitles, saavad pooled ise kokkuleppel kindlaks määrata elatise suuruse. Samuti on pooltel võimalik TsMS § 459 alusel nõuda käesolevas kohtuotsuses kindlaks määratud elatise suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud.
25.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
26.Hageja on võtnud hagi tagasi 904 euro 38 sendi tagasiulatuva elatise nõude osas. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg-s 1 on sätestatud, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Tulenevalt asjaolust, et hageja on võtnud hagi osaliselt tagasi, asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta 904 euro 38 sendi tagasiulatuva elatise nõude osas läbi vaatamata. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1).
27.Hageja on palunud tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks 1515 euro 62 sendi osas või alternatiivselt tunnistada lahend viivitamata tagatiseta täidetavaks omal algatusel võttes arvesse TsMS § 468 lg-s 3 sätestatut. TsMS § 468 lg-s 3 on sätestatud, et elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks asunud elatist pärast elatise nõude esitamisest teadasaamist vähemalt mingis ulatuses tasuma. Lapse ülalpidamiseks on elatise tasumine kui selline hädavajalik, kuivõrd elatist vajab laps eelkõige esmavajaduste rahuldamiseks. Kulutused esmavajaduste rahuldamiseks on edasilükkamatud ning ei ole põhjendatud, et need peab olenemata oma 7(8)
2-16-7336 majanduslikust olukorrast kandma alati ainult see vanem, kelle juures laps elab. Kohtu hinnangul on põhjendatud pidada hageja ülalpidamiseks hädavajalikuks summat 925 eurot 17 senti, s.o tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise summat. Menetluskulude jaotus
28.Hageja on taotlenud mõista menetluskuluna kostjalt välja õigusabikulu 500 eurot. Kostja menetluskulude kandmine asja toimikust ei nähtu ning kostja ei ole esitanud ka menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Kohus on hagi rahuldanud osaliselt ning jätnud osaliselt ka läbi vaatamata hagi osalise tagasivõtmise tõttu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta TsMS § 168 lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hagi võeti tagasi 904 euro 38 sendi suuruses summas. Hagihind asjas oli pärast selle nõude läbi vaatamata jätmist: 1935 eurot (nõudesumma 215x9, TsMS § 129 lg 2) + 1515,62 eurot = 3450,62 eurot. Hagi rahuldati tagasiulatuvas elatise nõudes 925,17 eurot ning edasiulatuvalt igakuises elatise summas 169 eurot. Kohus leiab, võttes arvesse nii hagi rahuldamise ulatust, kui ka hagi osalist läbi vaatamata jätmist, et menetluskulud tuleb jätta poolte kanda võrdsetes osades (vt selle kohta Riigikohtu 26. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-120-14, p 16). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koos menetluskulude nimekirjaga. Hageja palub mõista kostjalt välja õigusabikulu kokku 5 tunni eest tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja ei ole hageja menetluskulude suuruse ja koosseisu osas vastuväiteid esitanud. Kostja on viidanud vaid sellele, et hageja ei ole tõendanud õigusabikulude tasumist maksekorraldustega, mistõttu tuleks jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab kostjale, et Riigikohus on korduvalt leidnud, et õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (vt nt Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kohus leiab, et hageja õigusabikulu on põhjendatud ja vajaliku menetluskulu, mõistlikus suuruses on ka õigusabi osutaja tunnihind ning õigusabile kulunud aeg. Hageja taotlus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks on seega põhjendatud kogu ulatuses ja tuleb rahuldada. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hagejale tasuda menetluskulud 250 eurot. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.