Tsiviiltoimik 2-16-15757
Kohus
Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtunik
Raivo Einula
Otsuse kuupäev
21. detsember 2016
Tsiviiltoimik
2-16-15757
Nõue
XXXXversus XXXXabielulahutuse nõudes
Menetlustoiming
Lõpplahend
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXXX, Eesti Vabariigi isikukood XXXX, Eesti kodanik Kostja XXXX, Eesti Vabariigi Vabariigi kodanik
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
isikukood XXXX, Läti
8. detsember 2016 Tallinn,Tartu maantee kohtumaja avalik istung
Tsiviiltoimik 2-16-15757
milline on sõlmitud
XXXXEesti Vabariigi Tallinna
Perekonnaseisuametis XXXX(Eesti Vabariigi isikukood XXXX) ja XXXX (Eesti Vabariigi isikukood XXXX) vahel ja mille kohta on koostatud abieluakt, kanne nr XXXX.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Asjaolud
Tsiviiltoimik 2-16-15757
Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada ja seega haginõue rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja seletusega kohtus ja kostja kirjaliku seisukohaga on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine abielu vormis on võimatu. Kostja on õigeks võtnud haginõude, kuna kinnitas kohtule edastatud vastuses, et poolte abielusuhted on tõepoolest lõppenud. TsMS sätestest tulenevalt võib kohus ärakuulamiseks lugeda ka poole kirjaliku seletuse. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Hageja on veendunult kinnitanud, et ta ei taha temaga koos abielus olla, vaid soovib kindlalt lahutust. Kedagi ei saa sundida abielusuhet jätkama. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks sügavamalt analüüsida abielulahutuse põhjusi ega asjaolusid, mis põhjusel poolte abielusidemed katkesid või mis olid need indikaatorid, mis poolte erimeelsusi süvendasid või mille ajel hageja kohtusse pöördus. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. /digitaalallkiri/
Raivo Einula, Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.