Interfin Investments OÜ hagi Daxin Baltic OÜ vastu vahendusteenuse osutamisest tuleneva tasu saamiseks ja Daxin Baltic OÜ vastuhagi Interfin Investments OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. jaanuari 2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Interfin Investments OÜ apellatsioonkaebus 1 021 862,47 eurot Daxin Baltic OÜ apellatsioonkaebus 117 374,12 eurot
Kaebuste esitajad ja kaebuste liigid
Interfin Investments apellatsioonkaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Interfin Investments OÜ (registrikood 10526234), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janno Kuusk
OÜ
ja
Daxin
Baltic
OÜ
Kostja: Daxin Baltic OÜ (registrikood 11728911), lepinguline esindaja vandeadvokaat Neve Uudelt Kohtuistungi toimumise aeg
05. mai 2015, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 26.01.2015 otsus osas, millega kohus rahuldas osaliselt Interfin Investments OÜ hagi Daxin Baltic OÜ vastu ja mõistis Daxin Baltic OÜ-lt välja 62 222,39 eurot Interfin Investments OÜ kasuks ning jättis rahuldamata Daxin Baltic OÜ vastuhagi Interfin Investments OÜ vastu, samuti menetluskulude jaotuse osas.
2.Jätta maakohtu otsus muutmata osas, millega kohus jättis Interfin Investments OÜ hagi Daxin Baltic OÜ vastu osaliselt rahuldamata, s.t 1 021 862,47 eurot Daxin Baltic OÜ-lt välja mõistmata.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, rahuldada vastuhagi ja jaotada teisiti menetluskulud.
4.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
4.1.Jätta Interfin Investments OÜ hagi Daxin Baltic OÜ vastu vahendustasu 1 084 084,86 euro saamiseks täies ulatuses rahuldamata.
4.2.Rahuldada Daxin Baltic OÜ vastuhagi Interfin Investments OÜ vastu.
4.3.Välja mõista Interfin Investments OÜ-lt põhivõlg 50 000 eurot, intress 1026,73 eurot ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlalt 50 000 eurolt alates 24.07.2014 kuni põhivõla tasumiseni Daxin Baltic OÜ kasuks.
5.Interfin Investments OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
6.Daxin Baltic OÜ apellatsioonkaebus rahuldada.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta kõik maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud hageja Interfin Investments OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Interfin Investments OÜ esitas 27.02.2014 Harju Maakohtule hagi Daxin Baltic OÜ vastu vahendusteenuse osutamisest tuleneva tasu 1 084 084,86 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AL (hageja juhatuse liige), OK (kostja juhatuse liige) ja SM 2006.-2007.a mitmeid laenulepinguid, millega OK ja SM andsid AL-le laenu. Laenu tagastamise eesmärgil leppisid hageja ja kostja 2010.a kokku vahendusteenuse osutamises hageja poolt kostjale, st sõlmisid maaklerilepingu VÕS § 658 lg 1 mõttes. Lepingu põhiline sisu seisnes naftatoodete müügilepingu sõlmimise vahendamises kostjale või tema poolt osundatud isikule või sellise lepingu sõlmimise võimalusele osutamises Vene Föderatsiooni äriühingutega Tatneft ja Taif.
2.Hageja tegi ettevalmistava töö Tatnefti ja Taifi valduses olevate naftatoodete müügilepingu sõlmimise vahendamiseks või sellise lepingu sõlmimise võimalusele osutamiseks kostjale, kooskõlastas tehtud töö kostjaga, küsis juhtnööre ja vahendas talle kogu saadud informatsiooni. Lepingu sõlmimisel kasutati tellijana kostja pikaajalist partnerit Valgevene äriühingut Interservice. Vahendustasu suuruseks leppisid pooled kokku fikseeritud summa, mis on 10 dollarit (lisandub käibemaks) iga hageja poolt vahendatud naftatonni eest.
3.Naftatoodete müügileping Interservice ja Taifi vahel allkirjastati 18.08.2011, lepingu maht oli 100 000 000 dollarit ja lepingu tähtaeg oli 5 kalendrikuud. Pärast lepingu sõlmimist teatas kostja ootamatult, et hageja poolt saadav vahendustasu ei peaks olema 10 dollarit tonnilt, vaid võiks olla 5 dollarit tonnilt, millele lisandub seadusega ettenähtud käibemaks.
4.Vahendusteenuse osutamise kokkuleppe sõlmimine ja selle olulised tingimused nähtuvad eelkõige kostja 14.02.2012 e-kirjast hagejale. Hageja on seisukohal, et vahendusteenuse
saab Taifi osas lugeda osutatuks sõlmitud naftatoodete ostu-müügi lepingu osas selle allkirjastamise momendist. Kostjal tekkis alates sellest hetkest kohustus maksta hagejale kokkulepitud vahendustasu.
5.Pooled suhtlesid samal ajal ka vahendustasu teenuse osutamise küsimuse osas. Kostja kirjutas, et ta formuleerib hetkel kirjalikku lepingut ja selle peaks allkirjastama enne makset. 25.08.2011 küsis hageja järjekordselt kostjalt vahendustasu maksmise kohta ja kostja saatis hagejale kaks vahendusteenuse osutamise lepingu projekti, millest ühes oli märgitud tellijaks Daxin Petroleum PTE Ltd. 26.08.2011 saatis ka Daxin Baltic OÜ töötaja MS lepingu projekti Daxin Petroleum PTE Ltd.-ga. 06.09.2011 küsis hageja kostjalt veelkord, kas formaalse lepingu hageja ja kostja vahel jõuab enne planeeritud reisi (16.09.2011) sõlmida ning kostja vastas, et ta ootab parajasti naftatoodete mahalaadimist.
6.Ajavahemikul 16.08.2011-31.01.2012 maksis kostja hagejale vahendusteenuse osutamise eest kokku 50 000 eurot. Kuigi kostja on vastavaid ülekandeid tehes märkinud makse selgitusse „laenuleping nr. 2011/16/08“, siis sellist laenulepingut ei ole pooled kunagi sõlminud. Tehingu tegelik sisu oli vahendustasu maksmine. Seda kinnitab muuhulgas ka kostja esindaja 14.02.2012 hagejale saadetud e-kirjas märgitu.
7.Kostja on kinnitanud, et poolte vahel on sõlmitud vahendusteenuse osutamise leping. Vahendusteenuse lepingu alusel oli kostja esindaja arvates hagejal õigus saada vahendustasu 147 348,29 dollarit, kusjuures aluseks võttis kostja esindaja juba vahendatud naftatooted koguses 29 469,658 tonni x 5 dollarit. Vahendustasust 50 000 eurot oli hageja juba kostjalt saanud.
8.Kuigi hageja nõustus 14.02.2012 e-kirjas toodud põhimõtteliste kokkulepetega, oli üllatuslik kostja nägemus vahendustasu suurusest ja sellest, et kostja „ei mäletanud“ enam ühtegi varasemat kokkulepet ja distantseerus ennast täielikult juba sõlmitud kokkulepete täitmisest.
9.Vene Föderatsiooni vandeadvokaat Tatjana Bogoslovskajalt saadud informatsiooni kohaselt on naftatoodete müügilepingu nr 100-1003/2011 alusel alates 2011.a augustist kuni 2013.a lõpuni müüdud Interservicele (st kostja poolt osundatud isikule) OAO Taif poolt naftatooteid kokku 261 347,118 tonni.
10.Arvestades eeltoodut ja lähtudes kostja enda poolt 14.02.2012 e-kirjas märgitud vahendustasu suurusest 5 USD naftatoodete müügilepingu nr 100-1003/2011 alusel vahendatud naftatoodete tonni kohta, on kostja kohustatud tasuma hagejale vahendustasu kokku 1 306 735,59 USD (5x261 347,118) ehk 953 404,05 eurot (lisandub käibemaks 20%). Arvestades maha kostja poolt juba tasutud 50 000 eurot, on hageja lõplikuks vahendustasu nõude suurus koos käibemaksuga 1 084 084,86 eurot. Kostja vastuväited
11.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on 05.10.2009 asutatud ekspedeerimisteenuseid, majandus- ja finantskonsultatsioone ning muid äritegevust toetavaid teenuseid osutav ettevõte, mis ise ei tegele naftatoodete ostu ega müügiga. Kostja vahendab lepinguliste suhete alusel tehinguid muu hulgas Singapuri äriühingule Daxin Petroleum PTE Ltd-le Eestis ja Lätis asuvate tolliladude kaudu. Daxin Petroleum PTE Ltd tegeleb naftatoodete hulgimüügiga. Kostja tegutseb komisjoni põhimõttel.
12.Kostjal puuduvad lepingulised suhted hagejaga, Venemaa äriühingutega Tatneft ja Taif ning Valgevene äriühinguga Interservice. Kostjale teadaolevalt ei ole ka Daxin Petroleum PTE Ltd sõlminud hagejaga ühtegi lepingut. Valgevene äriühingu Interservice ärilised või
lepingulised suhted ei ole kostjale teada. Ühegi maaklerlepingu sõlmimist ei ole pooled kunagi arutanud ning ühtegi maaklerlepingut ei ole hageja ja kostja vahel ka sõlmitud. Seda kinnitavad hageja enda esitatud dokumendid. Hageja ei ole kostjale väidetavalt osutatud vahendusteenuse eest kunagi ühtegi arvet esitanud. Äriliste võimaluste leidmisel tegutsesid AL ja hageja kostjast ja OK eraldi ning iseseisvalt. Kostjale teadaolevalt tegi hageja ettepaneku teenuste osutamiseks Daxin Petroleum PTE Ltd-le, kuid lepingu sõlmimiseni see ei viinud.
13.Tsiviilasjas nr 2-12-22695 analüüsis ringkonnakohus sama 14.02.2012 e-kirja, mis käesolevas menetluses on esitatud hagi lisana 55 ja leidis, et e-kirja sõnastus viitab sellele, et kirja kirjutamise ajal puudusid kirjas nimetatud isikute vahel lepingulised suhted. Kohus märkis e-kirja analüüsides, et kiri viitab selgesti lepingute puudumisele, mitte lepingute olemasolule.
14.Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks maaklerilepingu sõlmimist poolte vahel. Kostja on ise vahendusteenust osutav ettevõte, millel ei oleks olnud mingit vajadust sõlmida lepingut hagejalt vahendusteenuse saamiseks. Kuna hageja ja kostja vahel puudub leping, puudub hagejal lepingulise tasu nõue hageja vastu. Vastuhagi nõue ja selle põhjendused
15.Daxin Baltic OÜ esitas 23.05.2014 kohtule vastuhagi Interfin Investments OÜ vastu laenulepingu alusel 50 000 euro, intressi 1026,73 euro ja viivise väljamõistmiseks seaduses sätestatud määras laenu põhisummalt 50 000 eurolt alates 24.07.2014 kuni põhivõla tasumiseni või alternatiivselt 50 000 euro, intressi 1005,60 euro ja viivise väljamõistmiseks põhivõlalt 50 000 eurolt alates 23.05.2014 alusetu rikastumise sätete alusel.
16.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise laenulepingu, millega kostja laenas hagejale seitsme osamaksega kokku 50 000 eurot. Hageja pidi laenu tagastama ühe aasta jooksul selle saamisest. Laenulepingu sõlmimist tõendab kostja konto väljavõte, millest nähtuvate ülekannete selgituseks on märgitud „laenuleping nr 2011/16/08“. Muud õiguslikku alust hagejal kostjalt raha saamiseks ei olnud. Kostja valmistas ette ka laenulepingu projekti 16.08.2011 kuupäevaga ja andis selle allkirjastamiseks üle hageja juhatuse liikmele AL-le. Hageja laenulepingut allkirjastatud kujul kostjale ei tagastanud ja laenusummat ei ole ta samuti tagastanud.
17.Hageja ei ole millegagi tõendanud pooltevahelise komisjonilepingu sõlmimist ja kostjal mingite maksekohustuste tekkimist. Kostja konto väljavõte tõendab, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping. Kuna laenuleping sõlmiti suuliselt ja kostjal ei ole võimalik laenulepingu tähtaega muul viisil tõendada, lähtub kostja nõude esitamisel tähtajatut laenulepingut käsitlevatest õigusnormidest.
18.Kostja ütleb hagejaga sõlmitud laenulepingu üles ja laenusumma muutub seega sissenõutavaks kahe kuu möödumisel vastuhagi esitamisest (s.o 24.07.2014). Kuna pooled vaidlevad selle üle, mis alusel kostja raha hagejale üle kandis ning hageja ei tunnista poolte vahel sõlmitud laenulepingut, on piisav alus eeldada, et hageja laenusummat vabatahtlikult ei tagasta. Seega on täidetud tulevikus tekkiva nõude esitamise eeldus.
19.Kostja andis hagejale laenu majandustegevuses. Pooled ei ole leppinud kokku seadusest erinevas intressimääras. Kokku on kostja intressinõue 183,88 + 203,85 + 248,4 + 190,05 + 128,8 + 71,75 = 1026,73 eurot. Kostja palub mõista hagejalt välja viivise põhinõudelt alates selle sissenõutavaks muutumisest (24. juulil 2014) kuni põhinõude täitmiseni.
20.Kui kohus leiab, et laenulepingu sõlmimine poolte vahel ei ole piisavalt tõendatud, palub kostja hagejalt välja mõista alusetu rikastumise sätete alusel alusetult saadud 50 000 eurot koos intressiga seadusjärgses määras - summas 1025,68 eurot (eelduslikult saadud kasutuseelise suurus), samuti viivise põhinõudelt alates vastuhagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja vastuväited vastuhagile
21.Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Kuigi kostja väidab, et laenuleping sõlmiti suuliselt, on ta oma väite tõendamiseks ja usaldusväärsemaks muutmiseks esitanud kohtule väidetavalt 16.08.2011 hageja juhatuse liikmele allkirjastamiseks üle antud laenulepingu projekti koopia. Kuna poolte vahel ei ole peetud läbirääkimisi mis tahes laenulepingu sõlmimiseks ja poolte vahel ei ole laenulepinguid sõlmitud, on laenulepingu projekt tagantjärele vormistatud fiktiivne dokument, mille eesmärgiks on anda kostja poolt maaklerlepingu alusel hagejale tasutud summadele tegelikkusele mittevastav tähendus ja vältida seeläbi maaklerilepingust tulenevate kohustuste täitmist ning kostja suhtes negatiivse otsuse tegemist.
22.Kostja ei ole hagejale kunagi mis tahes laenu üle kandnud. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja tegi hagejale ajavahemikul 16.08.2011-31.01.2012 ülekandeid kokku 50 000 euro ulatuses. Kuigi kostja märkis makse selgitusse „laenuleping nr. 2011/16/08“, ei ole pooled sellist laenulepingut kunagi sõlminud. Maksete tegelik sisu oli kostja poolt hagejale vahendustasu maksmine. Nimetatut kinnitab üheselt kostja esindaja poolt 14.02.2012 hagejale saadetud e-kiri.
23.Kohtule on esitatud suur kogus pooltevahelist kirjavahetust. Seega on mõistlik eeldada, et mis tahes lepingutingimusi arutasid pooled omavahel e-kirja teel. Kostja ei ole esitanud ühtegi e-kirja, milles kasvõi kaudselt oleks mainitud kostja poolt hagejale antavat laenu või hageja soovi saada kostjalt laenu vms. Arvestades pooltevahelise suhtluse iseloomu (valdavad e-kirja teel), ei ole eluliselt usutav, et kostja ei esitanud väidetava laenulepingu projekti hagejale tutvumiseks e-kirja teel, vaid andis selle allkirjastamiseks üle hageja juhatuse liikmele AL-le. On ebausutav, et kaks äriühingut sõlmivad omavahel laenulepingu suuliselt ja kostja kandis hagejale laenu üle enne lepingule allkirja saamist. Esimese astme kohtu otsus
24.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 62 222,39 eurot. Vastuhagi jättis kohus rahuldamata.
25.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja arvele perioodil 16.08.2011-31.01.2012 kandnud kokku 50 000 eurot. Hageja esindaja saatis 14.02.2014 kostja esindajale e-kirja, milles küsis muuhulgas, kas Daxin kavatseb hageja esindajale anda hagejaga allkirjastatud lepingu või ei. Võttes arvesse, et hageja esindaja pöördus nimetatud küsimusega kostja seadusliku esindaja poole, peab hageja Daxini all ilmselt silmas just kostjat, mitte Daxin Petroleum PTE Ltd-d. Olukorras, kus hageja sooviks saada lepingut Daxin Petroleum PTE Ltd-ga pöörduks hageja just nimetatud ettevõtte, mitte kostja poole. Seda, et poolte vahel on juttu just kostjaga sõlmitavast lepingust, kinnitab asjaolu, et ka kostja esindaja on oma vastuskirjas asunud käsitlema lepingut Daxiniga. Juhul, kui tegemist oleks Daxin Petroleum PTE Ltd-ga sõlmitava lepinguga, ei oleks kostja esindajal põhjust asuda vastava lepingu tingimusi kirjeldama. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et kostja on käesolevas menetluses
korduvalt rõhutanud, et kostja ja Daxin Petroleum PTE Ltd näol on tegemist erinevate äriühingutega ning kostjal puudub alus Daxin Petroleum PTE Ltd nimel seisukohti esitada.
26.Samuti nähtub kostja esindaja 25.08.2011 e-kirjast, et kostja esindaja nimetab Daxiniks just kostjat ning Daxin Petroleum PTE Ltd-d nimetab kostja esindaja Daxin Petroleumiks. Asjaolu, et poolte vahel oli vormistamisel ka kirjalik leping, nähtub samuti hageja ja kostja esindajate 24.08.2011 e-kirjavahetusest, kus hageja küsib, kas ta võib esitada kostjale arve ja kostja esindaja kinnitas, et ta on lepingu koostamise protsessis. Poolte esindajate 14.02.2012 e-kirjades on käsitletud just pooltevahelisi lepingulisi suhteid ning mõlemad osapooled on seda selliselt ka mõistnud.
27.Nähtuvalt 14.02.2012 e-kirjast on kostja mõistnud pooltevahelist kokkulepet selliselt, et kolmandate isikutega sõlmitud lepingute alusel on ära saadetud 29 469,658 mt naftasaadusi ja selle eest hagejale ettenähtav tasu on 147 348,29 dollarit. Kostja on sellest hagejale juba tasunud 50 000 eurot, s.o 65 650 dollarit, mis tähendab, et hageja teenustasu jääk on 62 222,39 eurot. Kostja on sellest summast teinud 34 300 euro ulatuses tasaarvestuse, mis hõlmab laenulepingu intresse. Pärast nimetatud mahaarvamisi on kostja hinnangul hagejale täiendavalt tasumata 27 922,39 eurot, mille kostja on otsustanud jätta enda valdusesse.
28.Samas e-kirjas on kostja väljendanud VÕS § 9 mõttes oma tahteavaldust ja kinnitust selle kohta, et poolte vahel oli sõlmitud leping, mille alusel oli hagejal õigus kostjalt saada teenuslepingu tasu. Võttes arvesse, et kostja on mõistnud poolte kokkulepet selliselt, et hageja osutab kostjale teenust, kohalduvad käesoleval juhul käsunduslepingut reguleerivad sätted. Asjaolu, et hageja on kostjale osutanud teenust, on tõendatud ka hageja esitatud e-kirjadega, millest ilmneb, et hageja on kostja huvides suhelnud Vene Föderatsiooni ettevõtete Taif ja Taftnet esindajatega naftatoodete ostmise vahendamiseks ning kostja on selle heaks kiitnud. Seda, et hageja on tegutsenud kostja huvides ja heakskiidul, tõendavad mitmed e-kirjad. Hageja on osutanud kostjale teenust ja kostja 14.02.2012 e-kirjast tulenevalt on pooled sõlminud sellise kokkuleppe, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda osutatud teenuse eest ka tasu.
29.Tõendatud on, et hageja ja kostja vahel oli tulenevalt 14.02.2012 e-kirjast ühene mõistmine selles, et hagejal oli õigus saada teenustasu vähemalt summas 147 348,29 dollarit, s.o 112 222,61 eurot, millest kostja on hagejale juba tasunud 50 000 eurot, mis on tõendatud hageja konto väljavõttega. Kuigi kostja kirjutas ülekannete selgitusse „Laenuleping nr 2011/16/08“, on tegelikkuses tegemist hagejale makstava tasuga. Nimelt nähtub poolte esindajate 24.08.2011 e-kirjavahetusest, et hageja küsis, kas ta võib oma teenuse osutamise eest esitada kostjale esimese arve. Kostja esindaja vastas, et on lepingu koostamise protsessis ja tegeleb veel kooskõlastustega. Samas kinnitas kostja, et ta võib raha kiiresti üle kanda. Võttes arvesse, et hageja ja kostja esindajate kirjavahetus toimus 24.08.2011 ja kostja tegi hageja arvele 24.08.2011 ülekande summas 10 000 eurot, tõendab see seda, et ülekanne on tehtud seoses hageja poolt osutatud teenuse eest tasumisega. Ka poolte esindajate 31.01.2012 e-kirjavahetusest ilmneb, et hageja palus taas kostjalt ülekannet ja kostja esindaja lubas kostja arvelt üle kanda 5000 eurot nagu varemgi. Võttes arvesse, et kostja on ka varem hagejale tasunud, on ka 31.01.2012 kirjas viidatud tasumisele. Samuti tõendab asjaolu, et kostja on hagejale ülekantud summasid käsitlenud teenustasuna, kostja 14.02.2012 e-kiri, milles kostja esindaja kinnitab, et hagejale on tasutud 50 000 eurot.
30.Tõendatud on, et 14.02.2012 e-kirjas kinnitas kostja hageja õigust saada tasu 112 222,39 eurot, millest kostja on hagejale juba tasunud 50 000 eurot. Ülejäänud 62 222,39 eurot on kostja jätnud hagejale tasumata põhjendusega, et 34 300 eurot arvestab kostja laenusumma intresside katteks ning 27 922,39 eurot jätab kostja tulevaste asjaolude selgumiseni enda valdusesse.
31.Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest ilmneks, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping, mis võimaldaks kostjal teostada hageja tasu osas 34 300 euro ulatuses tasaarvestust. Samuti ei ole kostja tõendanud asjaolusid, millest nähtuks alus ülejäänud 27 922,39 euro väljamaksmata jätmiseks. Kuna poolte vahel oli sõlmitud leping teenuse osutamiseks ja kostja on 14.02.2012 e-kirjas kinnitanud, et hagejal on õigus nimetatud lepingu alusel saada tasu 112 222,39 euro ulatuses, kuid kostja on hagejale tasunud üksnes 50 000 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 619 alusel välja mõista 62 222,39 eurot.
32.Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et poolte vahel oli kokkuleppe suuremas ulatuses tasu maksmiseks, kui seda on kajastatud kostja 14.02.2012 e-kirjas. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, millises koguses on OAO Taif alates 2011.a augustist kuni 2013.a lõpuni müünud Interservicele naftatooteid, kuid ei ole esitanud tõendeid, millest ilmneks, et kostja nõustub iga OAO Taif poolt Interservicele tarnitud naftatoote tonni pealt tasuma 5 eurot vahendustasu. Seetõttu jääb hageja nõue ülejäänud osas rahuldamata.
33.Poolte 24.08.2011, 31.01.2012 ja 14.02.2012 e-kirjavahetusest järeldub, et kostja poolt hagejale kantud summade näol on tegemist vahendusteenuse osutamise tasuga. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping 50 000 euro laenamiseks peale selle, et ülekannete selgitusse oli märgitud „Laenuleping nr 2011/16/08“. Selgituse lahtrisse laenulepingu märkimine ja kostja esindaja allkirjastatud laenulepingu projekt ei tõenda, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping. Olukorras, kus poolte esindajad suhtlesid igapäevaselt e-kirja teel, kuid kostja ei edastanud hagejale laenulepingu projekt e-kirja vahendusel, puudub alus asuda seisukohale, et pooled sõlmisid laenulepingu. Et laenulepingut ei ole olemas kinnitab ka asjaolu, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et varasemalt olid kõik poolte esindajate vahel sõlmitud lepingud vormistatud kirjalikult. See näitab, et pooltel oli laenulepingute kirjalikult vormistamise praktika. Kuna kostja poolt hagejale kantud summad olid tasutud vahendusteenuse osutamise eest ja kostja ei ole tõendanud poolte vahel laenulepingu sõlmimist, puudub kostjal alus hagejale ülekantud summade tagasinõudmiseks. Alternatiivne alusetust rikastumisest tulenev nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna tegemist ei ole olukorraga, kus kostja kohustust ei ole olemas või see oleks hiljem ära langenud. Hageja apellatsioonkaebus
34.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses.
35.Maakohus tuvastas õigesti, et poolte vahel on sõlmitud maaklerileping ja hagejal on õigus nõuda osutatud teenuse eest tasu. Kohus leidis ekslikult aga seda, et hagejal on õigus nõuda tasu vaid ulatuses, milles kostja on oma kohustust 14.02.2012 e-kirjas summaliselt tunnistanud. Kohtu seisukoht, et hageja ei ole oma nõuet piisavalt tõendanud, on üllatuslik, kuivõrd kohus ei juhtinud nimetatud asjaolule ei eelmenetluses ega asjas peetud kohtuistungil tähelepanu.
36.Kohus hindas vääralt asjas esitatud tõendeid ja tegi ebaõige järelduse, et pooltevaheline kokkulepe vahendustasu osas sõltus kostja poolt ostetud naftatoodete mahust, oli mingil viisil mahuliselt ja/või summaliselt piiratud. Tõenditest nähtub, et pooltevaheline kokkulepe oli suunatud vahendustasu saamise õigusele kõigilt kostja poolt ostetud naftatoodete kogustelt.
37.Maaklerilepingu põhiline sisu seisnes kostjale naftatoodete müügilepingu sõlmimise vahendamises hageja poolt kostjale või tema poolt osundatud isikule või sellise lepingu sõlmimise võimalusele osutamises Vene Föderatsiooni äriühingutega Tatneft ja Taif.
Vahendusteenuse osutamise kokkuleppe sõlmimine ja selle olulised tingimused nähtuvad eelkõige kostja esindaja 14.02.2012 e-kirjast. Selles e-kirjas märgib kostja, et ta on nõus maksma vahendustasu kokku 147 348,29 dollarit, millest 50 000 eurot on juba hagejale tasutud ja et ülejäänu (s.o. 62 222,39 eurot) arvestatakse maha poolte esindajatega seotud laenusuhetest tulenevatest võlgnevustest.
38.Kostja märkis vahendustasu arvestuse alusena asjaolu, et ta ostis kokku 29 469,658 tonni vedelkütust. Tasu vahendusteenuse osutamise eest on seega 147 348,29 dollarit (5 dollarit tonnilt x 29 469,658). Seega on kostja tunnistanud vahendustasu tasumise kohustust 5 dollarit ühe ostetud tonni kohta.
39.Hagiavaldusele on lisatud tõend, mille kohaselt on naftatoodete müügilepingu nr 1001003/2011 alusel alates 2011.a augustist kuni 2013.a lõpuni müüdud Interservicele (st kostja poolt osundatud isikule) OAO Taif poolt naftatooteid kokku 261 347,118 tonni. Seda kinnitab ka OAO Taif 17.09.2013 vastus päringule, et ainuüksi 2011.a ja 2012.a tarniti Interservicele 144 717,11 tonni naftatooteid. Arvestades eeltoodut ja lähtudes kostja poolt 14.02.2012 e-kirjas märgitud vahendustasu suurusest 5 USD naftatoodete müügilepingu nr 100-1003/2011 alusel vahendatud naftatoodete tonni kohta, on kostja kohustatud tasuma vahendustasu kokku 1 306 735,59 USD (5 USD x 261 347,118 t) ehk 953 404,05 eurot (lisandub käibemaks 20%). Arvestades maha kostja poolt juba tasutud 50 000 eurot on lõplikuks nõude suuruseks 1 084 084,86 eurot (koos käibemaksuga).
40.Jõudes järeldusele, et poolte vahel on sõlmitud maaklerileping, mille sisuks on kostja poolt ostetud naftatoodete igalt tonnilt 5 USD suuruse vahendustasu tasumine, ei saa otsuse tegemisel lähtuda ainuüksi kostja poolt tunnistatud summast, vaid lähtuma peab pooltevahelisest tegelikust kokkuleppest, millel puudus mis tahes mahuline piirang kostja poolt ostetud toodete osas, mille eest on hagejal õigus vahendustasule. Kostja apellatsioonkaebus
41.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati ja vastuhagi jäeti rahuldamata ning teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja rahuldada vastuhagi.
42.Tõenditel ei põhine maakohtu järeldus, et teenuse osutamise lepingu sõlmimine poolte vahel on tõendatud 14.02.2012 e-kirjavahetusega. Samuti kohaldas maakohus ebaõigesti VÕS regulatsiooni lepingu sõlmimise kohta.
43.Maakohus oleks pidanud VÕS § 9 lg 1 kohaselt tuvastama kelle vahel, millal ja milliste tingimustega väidetav kokkulepe sõlmiti, kuid otsus sellist analüüsi ei sisalda. Hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimisele suunatud tahteavalduste vahetamist poolte vahel ega toonud välja, millal tema hinnangul väidetav leping sõlmiti.
44.Otsusest jääb ebaselgeks, kas kohus on otsuse p-s 49 leidnud, et 14.02.2012 e-kirjas sisaldub kostja tahteavaldus lepingu sõlmimiseks või kinnitus selle kohta, et leping oli varasemalt sõlmitud. Sellest kirjast ei ole võimalik välja lugeda kostja tahteavalduse esitamist lepingu sõlmimiseks. Põhjendamata on, milles väidetav tahteavaldus seisneb. Maakohus on tõenäoliselt pidanud silmas, et vastav e-kiri tõendab teenuselepingu varasemat sõlmimist, kuid ka see seisukoht on põhjendamatu ega põhine tõendi sisule. Ükski e-kirja osa ei puuduta mingeid lepingulisi suhteid hageja ja kostja vahel. Poolte vahel ei ole ühtegi lepingut peale laenulepingu, millele põhineb apellandi vastuhagi.
45.Maakohus ei võtnud seisukohta kostja väite osas, et Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2013 otsuses tsiviilasjas nr 2-12-22695, kus vaieldi samade tõendite alusel samade faktiliste
asjaolude üle, on ringkonnakohus 14.02.2012 e-kirja analüüsides leidnud, et selle sõnastus viitab sellele, et kirja kirjutamise ajal puudusid kirjas nimetatud isikute vahel lepingulised suhted.
46.Maakohus leidis ebaõigesti, et 14.02.2012 e-kirjavahetuses viidatakse kostjale, mitte Daxin Petroleum PTE Ltd-le. Hageja samastab ebaõigesti kostjat ja Daxin Petroleum PTE Ltd-d. Teenuselepingu sõlmimise läbirääkimised toimusid hageja ja Daxin Petroleum PTE Ltd vaehl, kuigi hagejale teadaolevalt lepingu sõlmimiseni ei jõutud. Kostja ei ole pidanud hagejaga läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks.
47.OK ja hageja esindaja AL olid sõbrad ning OK aitas sel põhjusel hagejal luua ärilisi kontakte, muu hulgas kontakti Daxin Petroleum PTE Ltd kui naftatoodete ostu ja müügiga tegeleva ettevõttega. Kostja ise osutas Daxin Petroleum PTE Ltd-le vahendusteenuseid, mistõttu olid tal ka mingil määral volitused Daxin Petroleum PTE Ltd nimel tegutseda. OK oli ka varem suhelnud AL-ga läbirääkimiste teemadel hageja ja Daxin Petroleum PTE Ltd vahel lepingu sõlmimiseks.
48.14.02.2012 e-kirjavahetuses küsib AL „Kas Daxin kavatseb põhimõtteliselt mulle anda Interfiniga allkirjastatud lepingu või ei?“. Kuna lepingu sõlmimist oli arutatud üksnes Daxin Petroleum PTE Ltd ja hageja vahel (vastavasisulise lepingu projekt oli ette valmistatud), sai AL oma kirjas pidada silmas üksnes Daxin Petroleum PTE Ltd-d, mitte kostjat. Kirjast nähtub, et hageja pöördus kostja esindaja poole viidates „Daxinile“ kolmandas isikus.
49.Kohus leidis ebaõigesti, et 25.08.2011 e-kirjas nimetatakse kostjat „Daxiniks“ ja Daxin Petroleum PTE Ltd-d „Daxin Petroleumiks“. Enamikus tõenditest nimetatakse „Daxiniks“ Daxin Petroleum PTE Ltd-d.
50.Maakohus hindas valesti ka 24.08.2011 kirjavahetust ja järeldas ebaõigesti, et see viitab lepingu sõlmimisele poolte vahel. Selles kirjavahetuses eristavad pooled selgelt „Daxinit“ ja „Daxin Balticut“. Pooled valmistasid ette lepingu projekti hageja ja Daxin Petroleum PTE Ltd vahel, mille sõlmimiseni siiski ei jõutud. Hageja ja kostja vahel lepingu ettevalmistamist ei ole kunagi arutatud. Maakohus ei ole käsitlenud kostja esitatud asjaolu, et hageja samastas kostjat Daxin Petroleum PTE Ltd-ga ja leidis ebaõigesti, et Daxin Petroleum PTE Ltd-ga peetud läbirääkimised tõendavad lepingu sõlmimist kostjaga.
51.Tõendid, millele maakohus oma otsuses viitab, ei kinnita vahendusteenuse osutamist hagejalt kostjale. Maakohus ei põhjendanud ega selgitanud, millistest e-kirjadest nähtub vahendusteenuse osutamine või milles seisneb hagejapoolne „kostja huvides“ peetud suhtlus ning mida viimatinimetatu omakorda tähendab. E-kirjavahetusest nähtub, et pigem osutas kostja hagejale lepingute sõlmimise vahendamise teenust.
52.Kohtu viidatud e-kirjadest nähtub, et AL on ette valmistanud kirju Taifile ja Tatneftile, rääkides nimetatud äriühingute võimalikust koostööst kas Daxin Petroleum PTE Ltd-ga või Interservicega. E-kirjadest ei nähtu, et hageja oleks suhelnud Vene Föderatsiooni äriühingutega kostja nimel või kostja huvides.
53.Kostja ei ole Taifilt ega Tatneftilt naftatooteid ostnud ning seda ei ole hageja ka väitnud. Ka maakohus ei ole otsuses leidnud, nagu oleks kostja Taifilt või Tatneftilt naftatooteid ostnud. Seega jääb arusaamatuks, milles seisnes teenus, mille eest kostja peab hagejale tasuma.
54.Järeldades, et teenus, mida hageja kostjale osutas, seisnes üksnes Taifi ja Tatnefti esindajatega suhtlemises, rikkus kohus TsMS § 436 lg-t 4. Kohus ei saanud sellisele seisukohale jõuda, kuna hageja ei ole seda väitnud ja menetluses ei ole seda arutatud. Hagiavalduses on selgelt öeldud, et väidetava maaklerilepingu sisuks on see, et kostja saab
vahendustasu algse kokkuleppe alusel 10 dollarit ja hilisema kokkuleppe alusel 5 dollarit iga tonni tema poolt vahendatud naftatoodete eest, mis müüakse Taif või Tatnefti ja kostja või tema poolt osundatud isiku vahel sõlmitud lepingute alusel. Seda seisukohta ei ole hageja muutnud ja seetõttu lähtus kostja menetluses sellest kui väidetavast teenuse lepingu sisust ja vahendustasu maksmise eeldusest. Maakohus jättis oma järelduse ka täielikult põhjendamata.
55.Maaklerilepingu definitsioon ei näe ette lepingu sõlmimist selliselt, et maakler vahendab tehinguid kolmandate isikute ja isikute vahel, kellele käsundiandja „osundab“. See oleks ka sisuliselt ebaloogiline ning eluliselt mitteusutav. Lisaks on selline väidetava lepingu sisu ka tõendamata. Kui hageja osutas mingit vahendusteenust Valgevene ettevõttele Interservice, siis võib tal olla vahendustasu nõue Interservice vastu, mitte kostja vastu.
56.Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks Interservicele „osundanud“ kui kolmandale isikule, kellele täita lepinguline kohustus. Samuti ei ole ta tõendanud vahendusteenuse osutamist Interservicele. Hageja on esitanud kohtule Taifi ja Interservicei vahelise naftatoodete müügilepingu, kuid ei ole tõendanud, et ta oleks vahendanud lepingu sõlmimist.
57.Maakohus on oma otsuse rajanud üksnes 14.02.2012 e-kirjavahetusele, mille põhjal ta on ebaõigesti leidnud, et kostja esindaja tunnistab mingi rahalise kohustuse eksisteerimist hageja ees. Maakohus on käsitlenud vaidlusalust e-kirja sisuliselt võlatunnistusena, kuid selle tekstist ei ole võimalik välja lugeda sellist sisu, mis võimaldaks selle pidamist võlatunnistuseks. E-kirjas ei tunnistata ühtegi „kohustust“ ega lubata ühtegi „kohustust“ täita. E-kiri ei saa ise olla kohustuse tekkimise aluseks. Kuna kõik kohustuse tekkimise eelduseks olevad asjaolud (lepingu sõlmimine, lepingu sisu ja lepingu täitmine vastustaja poolt) on tõendamata, rikkus maakohus põhihagi osaliselt rahuldades oluliselt kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse põhimõtet ning eksis tõendite hindamise nõuete vastu.
58.Maakohus leidis ebaõigesti, et ülekannete selgitustes märgitud „Laenuleping nr 2011/16/08“ ei tõenda laenulepingu sõlmimist poolte vahel. Selgitus tõendab, mis eesmärgil kostja hagejale raha kandis. Maakohtu järeldus selle kohta, et laenulepingu olemasolu ei ole tõendatud, kuna varasemalt olid kõik hageja ja kostja esindajate vahel sõlmitud lepingud vormistatud kirjalikult, on ebaõige ning vastuolus maakohtu enda seisukohtadega. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud mitte ühtegi kirjalikku lepingut.
59.Arusaamatu ja vastuoluline on kohtu järeldus, et pooltevaheline kirjalike lepingute sõlmimise praktika välistab suulise laenulepingu sõlmimist, kui samas leidis kohus, et poolte vahel on sõlmitud suuline teenuse osutamise leping. Kirjalikud laenulepingud, millele kohus viitab, sõlmiti OK ja SM ning AL ja TL vahel ega oma puutumust käesoleva vaidlusega, kuna käesoleva kohtuasja pooled ei olnud nende lepingute osalisteks ja need lepingud ei tõenda poolte praktikat lepingute sõlmimisel. Ebaõige maakohtu järeldus, et kostjal ei ole õigust saada raha tagasi kas laenulepingu järgi või alternatiivselt alusetu rikastumise sätete alusel.
Vastused apellatsioonkaebustele
60.Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
61.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada osas, millega kohus rahuldas osaliselt Interfin Investments OÜ hagi Daxin Baltic OÜ vastu ja mõistis Daxin Baltic OÜ-lt välja 62 222,39 eurot Interfin Investments OÜ kasuks ning jättis rahuldamata Daxin Baltic OÜ vastuhagi Interfin Investments OÜ vastu, samuti menetluskulude jaotuse osas. Kohtuotsus jääb muutmata osas, millega kohus jättis Interfin Investments OÜ hagi Daxin Baltic OÜ vastu osaliselt rahuldamata, s.t 1 021 862,47 eurot Daxin Baltic OÜ-lt välja mõistmata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, rahuldab vastuhagi ja jaotab teisiti menetluskulud. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
62.Pooltel on vaidlus selle üle, kas nende vahel oli sõlmitud suuline maaklerileping, mille alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt tasu osutatud teenuste eest (hageja nõue) ja kas poolte vahel oli sõlmitud suuline laenuleping, mille alusel peab hageja kostjale laenu koos intressiga tagastama või on hagejal kohustus tagastada kostjalt alusetult saadud raha (kostja alternatiivsed nõuded).
63.VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lepingu võib lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega ja poolte tahe peab olema äratuntavalt väljendatud. Maakohtu otsus ei sisalda põhjendusi, millise sisuga tahteavaldusi pooled enne maaklerilepingu sõlmimist kohtu arvates vahetasid ja millal saab selle lepingu lugeda sõlmituks. Asjas puuduvad tõendid lepingu sõlmimisele suunatud tahteavalduste vahetamise kohta enne väidetava maaklerilepingu sõlmimist.
64.Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et suuline maaklerileping, mille eesmärgiks oli naftatoodete vahendamine, sõlmiti poolte vahel 2010.a alguses ja kirjalikke kokkuleppeid lepingu tingimuste kohta ei vormistatud. Ainuke tõend, mis tõendab hageja väitel lepingu sõlmimist ja selle tingimusi, on kostja esindaja 14.02.2012 e-kiri (kirja õige tõlge IV kd lk 115a, e-kiri II kd lk 195). Maakohus pidas seda kirja suulise maaklerilepingu sõlmimise tõendamiseks piisavaks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et maakohus omistas selle kirja sisule tähenduse, mida sellel tegelikult ei ole.
65.Tõendite hindamisel tuleb eristada kostjat ja Daxin Petroleum PTE LTd-d kui erinevaid äriühinguid. Kuna e-kirjades ei ole ärinimesid täielikult välja kirjutatud, tuleb nende hindamisel lähtuda kirjade sisust ja kontekstist koos teiste tõenditega. Arvestada tuleb sellega, et asja materjali kohaselt tegi hageja ettepaneku teenuste osutamiseks Daxin Petroleum PTE Ltd-le, kuid puuduvad andmed selle kohta, et kas vastav leping ja millistel tingimustel sõlmiti (lepingu projekt II kd lk 140-143). Kirjade sisu hindamisel tuleb arvestada ka seda, et kostja juhatuse liige OK oli Daxin Petroleum PTE LTd kontaktisikuks, sh suhetes OAO-ga Tatneft koos hageja seadusliku esindaja AL-ga (I kd lk 91).
66.14.02.2012 OK e-kirjale, millele rajas maakohus põhiliselt oma järeldused, eelnes AL ekiri, milles viimane teatab, et Taif ja Interservice ei edasta talle enam infot nendevaheliste tehingute kohta. Samuti küsib AL, kas Daxin kavatseb talle anda Interfiniga allkirjastatud lepingu või mitte. Sellele vastab OK, et nad ei ole Taifi ning Interservice vahelise suhte osalised ja nimetatud äriühingute suhted on väljaspool nende kontrolli. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, nagu tähendaks asjaolu, et hageja esindaja pöördus lepingu üleandmise küsimusega kostja seadusliku esindaja poole seda, et Daxini all on mõeldud kostjat, mitte Daxin Petroleum PTE Ltd-d, kuna vastasel korral oleks
hageja pöördunud oma küsimusega Daxin Petroleum PTE Ltd, mitte kostja poole. Kuna OK oli Daxin Petroleum PTE Ltd kontaktisik ja hageja teadis seda, on hageja pöördumine kostja seadusliku esindaja poole Daxin Petroleum PTE Ltd-ga seotud teabe saamiseks mõistetav. OK märkis kirja teises lõigus, et /.../“meil ei ole hetkeseisuga mingeid lepinguid“/.../. See viitab selgelt pooltevaheliste lepingute puudumisele, mitte lepingute olemasolule, nagu leidis maakohus.
67.Kirja tekstile „mis puudutab lepingut Daxiniga ja nimetatud kohustustest tulenevaid makseid“ järgneb tekst „2012. aastal luuakse uus kontakt ja praegu me mõtleme, kuidas seda õigesti teha, sest mingit kiiret ei ole“. Kuna eelnevalt kinnitas OK, et mingeid lepinguid ei ole, järeldub kirjast see, et kontaktide loomisel võidakse leping hageja ja Daxini vahel alles sõlmida. Kuna on tõendatud, et hageja ja Daxin Petroleum PTE Ltd olid juba varem pidanud läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks ja koostatud oli ka lepingu projekt (II kd lk 135 jj), saab nimi Daxin tähendada selle kirja kontekstis üksnes Daxin Petroleum PTE Ltd.
68.Kirjas järgnev summade arvutuskäik puudutab ringkonnakohtu hinnangul samuti võimalikku Daxin Petroleum PTE Ltd-lt saadavat tasu, mille arvel oleks AL-l ja TL-l võimalik tasuda OK-lt ja SM-ilt võetud laenu (füüsiliste isikute vahel sõlmitud laenulepingud). Arvestused põhinevad kolmandate isikute sõlmitud lepingutele, sest kostja ei tegele naftatoodete ostu ja müügiga. Pooled ei olnud laenulepingute poolteks ja kirjas toodud arvestusi ei saa seetõttu käsitleda kostjapoolse raha tasumise kohustuse tunnistamisena hageja ees. Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja ei kinnitanud selles kirjas pooltevahelise lepingu olemasolu ega selle tingimusi.
69.Seda, et hagejal võisid olla lepingulised suhted Daxin Petroleum PTE Ltd-ga, viitab 21.10.2011 ja 31.01.2012 e-kirjavahetus (II kd lk 149, IV kd lk 115). Neist esimeses kirjutab AL, et ta tunneb, et ei saa suurelt Daxinilt sel nädalal tehtud töö eest teenustasu kätte ja palub, et OK aitaks teda „vee peal“ hoida, 4500 eurot aitaks tulekahjuga hakkama saada. Teises küsib AL OK-lt, kas Daxin saab raha üle kanda, sest tal on veel detsembri arved maksmata ja ei saa isegi autot remondist ära tuua. Sellele vastab OK, et Daxin ei saa raha üle kanda, sest selle mahu laadimise osas, mille eest teenustasu makstakse, käib alles komisjonitasu arvete esitamine. Samas märgib OK, et ta kannab Daxin Balticult üle 5000 eurot nagu varemgi. Eeltoodust järeldub, et hagejal oli sageli vaja raha, Daxin Petroleum PTE Ltd-l ei olnud võimalik seda hageja soovitud ajal maksta ja kostja kandis hagejale oma kontolt raha üle selleks, et hagejat rahaliselt aidata. Kirjades on kostja ja Daxin Petroleum PTE Ltd eristatavad, sest üks neist ei saanud kirjades märgitu kohaselt hagejale raha üle kanda ja teine lubas seda teha.
70.Ka sellele eelnenud 24.11.2011 e-kirjavahetuses (II kd lk 124) kurdab AL hageja rahaliste raskuste üle ja küsib, kas ta võib esitada Daxinile esimese tarne eest arve. Sellele vastab OK, et enne tasumist tuleb teha leping valmis ja kooskõlastada Vorobeiga (Interfini esindajaga), milline ettevõte on maksja – Daxin või tema ettevõte. Edasi märgib OK, et kui on raha vaja, siis ta võib selle kiiresti üle kanda Daxin Balticult. Ka selles kirjas on selgelt eristatavad Daxin kui Daxin Petroleum PTE Ltd kui tulevikus teenuse eest tasuja ning Daxin Baltic (kostja), kellel ei ole hagejale raha tasumise kohustust, kuid kes on valmis hagejat vajadusel rahaliselt abistama. Maakohus omistas sellele kirjale ebaõige sisu, mis ei ole kooskõlas teiste asjas esitatud tõenditega ja leidis ebaõigesti, et selles on käsitletud poolte lepingulisi suhteid. Seda, kas ja kui palju pidi hagejale teenuste eest maksma Daxin Petroleum PTE Ltd või kostja väidete kohaselt Interefin, väljub käesoleva vaidluse raamidest.
71.Iseenesest märgib maakohus õigesti, et 25.08.2011 e-kirjas (II kd lk 129) on nimetatud kostjat Daxiniks ja Daxin Petroleum PTE Ltd-d Daxin Petroleumiks. Samas on kohtule esitatud palju e-kirju, kus see on vastupidi – nii eelnimetatud kirjad kui ka II kd lk 134, kus viidatakse seoses Interfini ja Daxin Petroleum PTE Ltd vahelise lepingu projekti saatmisega viimasele kui Daxinile; II kd lk 139, kus sama lepingu ettevalmistamise raames viidatakse Daxin Petroleum PTE Ltd-le kui Daxinile; II kd lk 149, kus AL viitab raha küsides Daxin Petroleum PTE Ltd-le kui „suurele Daxinile“; II kd lk 151, kus AL tunneb huvi Daxin Petroleum PTE Ltd kui Daxini ning Tatnefti esindajate vaheliste kontaktide kohta jne. Neid e-kirju, kus nimetatakse Daxiniks Daxin Petroleum PTE Ltd-d on oluliselt rohkem kui neid kirju, kus Daxiniks nimetatakse kostjat.
72.Hageja väitel seisnes tema poolt kostjale osutatud vahendusteenus selles, et tema tegevuse tulemusena sõlmisid OAO Taif ja Interservice naftatoodete müügilepingu. Hageja ei põhjendanud ja maakohus ka ei tuvastanud, mil viisil on nimetatud isikute vaheline lepingu sõlmimine seotud kostja ja tema huvidega. Kohus loetles otsuses paljude e-kirjade kuupäevi ja viitas toimiku lehekülgedele, kus need asuvad, kuid sisulist hinnangut kirjadele ei andnud. Kohtu loetletud e-kirjadest nähtub, et AL palus korduvalt OK abi Tatneftile ja Taifile saadetavate kirjade koostamiseks ja nendes kirjades räägitakse nimetatud äriühingute võimalikust koostööst kas Daxin Petroleum PTE Ltd-ga või Interservicega.
73.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kohtule esitatud e-kirjade alusel teha ka järeldust, et hageja oleks suhelnud Venemaa äriühingutega Taif ja Tatneft kostja nimel või kostja huvides. Ringkonnakohus maakohtu viidatud ja ka muude e-kirjade alusel seda ei tuvastanud. Maakohus oma järeldust sisuliselt ei põhjendanud, mistõttu ei ole kohtu seisukoha kujunemine jälgitav ega kontrollitav. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad asjas tõendid selle kohta, et kostja oleks nimetatud äriühingutelt ostnud naftatooteid või oleks Interservice ostnud neid tooteid Taifilt kostja huvides ja/või kasuks. Puuduvad ka tõendid selle kohta, et Interservice oleks kostja poolt osundatud isik, nagu väidab hageja. Kostja tegevusalaks ei ole naftatoodete ostmine ja tema väitel ei ole ta neid kunagi ostnud. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja tegevusalaks on tehingute (naftatoodete müügilepingute) vahendamine, mistõttu puuduks väidetava maaklerilepingu sõlmimisel majanduslik sisu.
74.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et maaklerilepingu sõlmimine VÕS § 658 lg 1 tähenduses ei leidnud tõendamist ja hageja tasunõue tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
75.Vastuhagi osas leidis maakohus õigesti, et raha ülekandele selgituse „Laenuleping nr 2011/16/08“ märkimine ja kirjaliku laenulepingu projekti koostamine ei tõenda iseenesest laenulepingu sõlmimist. Arusaamatuks jääb aga maakohtu käsitlus pooltevahelise lepingute sõlmimise praktika kohta. Vastuoluline on kohtu seisukoht, et pooltevaheline kirjalike lepingute sõlmimise praktika välistab suulise laenulepingu sõlmimist, kui ta samas leidis, et poolte vahel sõlmiti suuline teenuse osutamise leping.
76.Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et pooled oleks kunagi sõlminud kirjalikke lepinguid. Pooled ei ole sellel ka tuginenud. Poolte seaduslike esindajate kui füüsiliste isikute vahel sõlmitud kirjalikud lepingud ei ole käsitletavad pooltevahelise lepingute sõlmimise praktikana. Samuti jääb ebaselgeks, miks välistab suulise laenulepingu sõlmimist kohtu arvates asjaolu, et kostja ei edastanud hagejale laenulepingu projekti e-kirja teel.
77.Maakohus jättis vastuhagi lahendades tähelepanuta asjaolu, et hageja teatas kostjale korduvalt oma majanduslikest raskustest ja palus rahalist abi, mille andmisega kostja
nõustus, sellest hagejat teavitades (e-kirjad II kd lk 124, 149, IV kd lk 115 – vt ka käesoleva otsuse p-te 69 ja 70). Eeltoodud asjaoludel saab kostja poolt ajavahemikul 16.08.201131.01.2012 hagejale 7 korral üle kantud summasid - kokku 50 000 eurot (II kd lk 150) lugeda üksnes kostja poolt hagejale antud laenuks. Kirjades ei ole märgitud ja puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks täitnud hagejale raha maksmisega mingit enda või kolmanda isiku kohustust. Laenu andmisele viitab ka ülekantud summade suurus (5000 – 10 000 eurot). Kuna kostja on tõendanud hagejale raha ülekandmise, oleks pidanud hageja tõendama, et kostjal ei ole õigust seda tagasi saada. Kostja tugines vastuhagile vastuväiteid esitades üksnes sellele, et vaidlusalune 50 000 eurot oli maaklerilepingu alusel makstud vahendustasu. See asjaolu ei leidnud käesolevas asjas tõendamist.
78.Ringkonnakohus leiab, et tõendatud on pooltevahelise suulise tähtajatu laenulepingu sõlmimine VÕS § 396 lg 1 tähenduses. VÕS § 398 lg 1 sätestab, et kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist ja lepingu ülesütlemisest tuleb ette teatada vähemalt kaks kuud. Kostja ütles laenulepingu 23.05.2014 ülesütlemisavaldusega üles ja laenusumma muutus sissenõutavaks 24.07.2014. Hageja peab saadud laenu 50 000 eurot kostjale VÕS § 108 lg 1 alusel tagasi maksma.
79.Kuna tegemist on majandustegevuses antud laenuga, tuleb hagejal maksta sellelt ka VÕS § 397 lg 1 järgi intressi, milleks on sama paragrahvi lg 2 järgi teistsuguse kokkuleppe puudumisel VÕS §-s 94 sätestatud määr. Kostja arvestatud intress 1026,73 eurot on arvestuslikult õige ja kostjal on õigus nõuda hagejalt selle tasumist (arvestus IV kd lk 131). Samuti on kostja õigustatud nõudma VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 järgi viivist põhivõlalt alates laenu sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni. Vastuhagi on põhjendatud ja tuleb eeltoodud põhjendustel rahuldada, mistõttu ei anna ringkonnakohus hinnangut kostja alternatiivselt esitatud nõudele. Menetluskulude jaotus
80.Hagi rahuldamata jätmise ja vastuhagi rahuldamise tõttu kannab TsMS § 162 lg 1 menetluskulud hageja, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna maakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, ei määra neid TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt kindlaks ka ringkonnakohus olenemata sellest, et ringkonnakohus tegi asjas uue otsuse.
81.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras. Poolte esitatud menetluskulude hüvitamise taotlused ja menetluskulude nimekirjad võtab ringkonnakohus asja juurde. Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.