Mõista OÜ-lt XXX välja 62 222,39 eurot (kuuskümmend kaks tuhat kakssada kakskümmend kaks eurot ja 39 senti) XXXOÜ kasuks.
3.Jätta rahuldamata OÜ XXX vastuhagi XXXOÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus Jätta tsiviilasja menetluskulud poolte endi kanda ja menetluskulude suurus jätta kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Aastal 2006 sõlmisid XXX(hageja juhatuse liige) ning XXX(kostja juhatuse liige) ja XXX mitmeid laenulepinguid, millega XXX ja XXX andsid XXX laenu. Tulenevalt sellest, et XXX ja XXX soovisid nendelt saadud laenu tagasi saada ning XXX soovis laenu tagasi maksta, hakkasid XXX ning XXX ja XXX planeerima 2010.a. alguses koostööd Vene Föderatsioonis. Koostöö pidi seisnema naftatoodete müügilepingu sõlmimise vahendamises (või sellise lepingu sõlmimise võimalusele osutamises) hageja poolt XXX ja XXX ja/või nendega seotud ja/või nende poolt osundatud äriühingule (antud juhul XXXOÜ) või sellise äriühingu poolt osundatud isikule/isikutele.
2.Mõne kuu möödudes jõudsid pooled arusaamisele, et vahendusteenus saab seisneda hageja poolt Vene Föderatsiooni äriühingute XXX ja XXX valduses olevate naftatoodete müügilepingu sõlmimise vahendamises või sellise lepingu sõlmimise võimalusele osutamises kostjale.
3.Selleks pidi hageja oma võimalusi ja suhteid kasutades looma nimetatud äriühingute juhtorganite liikmetega kontakti ja alustama nimetatud isikutega läbirääkimisi naftatoodete vahendamiseks kostjale. 2010.a. märtsis alustas hageja kontaktide loomist XXX ja XXX juhtorganite liikmetega, et arutada võimalikku koostööd. Sellised kontaktid hagejal ka luua õnnestus. Hageja tegi ettevalmistavat tööd naftatoodete müügilepingu sõlmimiseks. Hageja kooskõlastas sellise töö täielikult kostjaga, küsis temalt juhtnööre ja vahendas temale kogu saadud informatsiooni.
4.Pärast 22.10.2010 muutus kostja esindaja XXX XXX rääkides sõnaahtraks ega soovinud enam sellel teemal väga arutleda. 2011 jaanuaris õnnestus hagejal luua kontakt äriühingu XXX juhtorganite liikmetega, et arutada võimalikku koostööd naftatoodete
ostu-müügi osas. 2010.a. juunis teavitati hagejat XXX poolt võimalusest saada n-ö „kvoot“ naftatoodete ostmiseks suurusega kuni 30 000 tonni kalendrikuus.
5.2010 juuli alguses pakkus kostja esindaja XXX välja, et soodsa maksurežiimi (ja seega hinna) tõttu on võimaliku XXX poolt ostetavate naftatoodete osas otstarbekas kasutada tellijana kostja pikaajalist partnerit Valgevene äriühingut XXX. Vahendustasu suuruseks leppisid hageja ja tellija kokku fikseeritud summa, mis on 10 dollarit iga hageja poolt vahendatud naftatonni eest, millele lisandub seadusega ettenähtud käibemaks.
6.26.07.2011 võis esimese tehingu lugeda sõlmituks ja sama kuupäevaga allkirjastati ka naftatoodete müügileping kostja poolt osundatud isiku (s.o. XXX’i) ja XXX vahel. 18.08.2011 allkirjastati naftatoodete müügileping XXX ning XXX vahel, lepingu maht oli 100 000 000 dollarit ja lepingu tähtaeg oli 5 kalendrikuud.
7.Pärast lepingu sõlmimist teatas kostja ootamatult, et hageja poolt saadav vahendustasu ei peaks olema 10 dollarit tonnilt, vaid võiks olla 5 dollarit tonnilt, millele lisandub seadusega ettenähtud käibemaks.
8.Hageja ja kostja suhtlesid samal ajal ka vahendustasu teenuse osutamise küsimuse osas. Kostja kirjutas, et ta formuleerib hetkel kirjalikku lepingut ja selle peaks allkirjastama enne makset. 25.08.2011 küsis hageja järjekordselt kostjalt vahendustasu maksmise kohta. 25.08.2011.a. saatis kostja hagejale kaks vahendusteenuse osutamise lepingu projekti, millest ühes oli märgitud tellijaks XXXLtd. 26.08.2011 saatis ka XXXOÜ töötaja XXX lepingu projekti XXX Ltd.-ga. 06.09.2011 küsis hageja kostjalt järjekordselt ka seda, kas formaalse lepingu hageja ja kostja vahel jõuab enne planeeritud reisi (16.09.2011) sõlmida ning kostja vastas, et ta ootab parajasti naftatoodete maha laadimist.
9.Kuni 2011.a. lõpuni teostas kostja makseid vahendusteenuse osutamise eest. Ajavahemikul 16.08.2011-31.01.2012 teostati selliseid makseid kokku 50 000 euro ulatuses. Kuigi kostja on vastavaid ülekandeid tehes märkinud makse selgitusse „laenuleping nr. XXX“, siis sellist laenulepingut ei ole pooled kunagi sõlminud ehk tegemist on n-ö „fiktsiooniga“ ja tehingu tegelik sisu oli vahendustasu maksmine. Nimetatut kinnitab muuhulgas ka kostja esindaja enda 14.02.2012 hagejale saadetud ekirjas märgitu.
10.31.01.2012 uuris hageja jällegi, et millal oleks võimalik tasuda vahendusteenuse osutamise eest. Kostja vastas, et enne nende (s.t. kostja esindaja ja tema elukaaslase) reisi ei ole see võimalik, kuivõrd kauba maha laadimine, mille eest vahendustasu tuleb maksta alles käib.
11.14.02.2012 kirjas küsis hageja, kas kostja põhimõtteliselt üldse kavatseb temale üle anda allkirjastatud vahendusteenuse lepingu. 14.02.2012 saatis kostja esindaja hageja esindajale e-kirja, milles tõi välja kõik eelnevalt käsitletud olulisimad kokkulepped. Vahendusteenuse osutamise lepinguga XXX seonduvalt on kostja esindaja kinnitanud, et XXXOÜ ning XXXOÜ vahel on sõlmitud vahendusteenuse osutamise leping (kui jutt ei käiks just nendest lepingu pooltest, siis miks oleks kostja esindaja pidanud siduma kirjeldatava lepingu just XXXOÜ poolt XXXOÜ-le sooritatud maksetega, s.o. juba eelnevalt makstud 50 000 euroga).
12.Nimetatud lepingu alusel oli kostja esindaja (st XXXOÜ) arvates XXXOÜ-l õigus saada vahendustasu summas 147 348,29 dollarit, kusjuures aluseks võttis kostja esindaja juba vahendatud naftatooted koguses 29 469,658 tonni x 5 dollarit (kostja esindaja arvates kokku lepitud vahendustasu iga vahendatud naftatoodete tonni eest). Vahendustasust 50 000 eurot oli XXXOÜ XXXOÜ-lt juba kätte saanud. Vahendustasu jäägist 34 300 euro võrra vähendas kostja esindaja hageja esindaja laenulepingutest tulenevat tasumisele kuuluvat laenuintressi. Ülejäänud tasumisele kuuluva vahendustasu (s.o.
27 922,39 eurot) jättis kostja esindaja enda, st XXXOÜ kontrolli alla. Eelkokkuleppe järgi pidi 75 % teenitavatest vahenditest minema hageja esindaja võla kustutamiseks.
13.Kuigi hageja esindaja nõustus nimetatud e-kirjas toodud põhimõtteliste kokkulepetega, jahmatas hageja esindajat kostja nägemus vahendustasu suurusest ja sellest, et kostja „ei mäletanud“ äkitselt enam ühtegi varasemat kokkulepet ja distantseerus ennast täielikult juba sõlmitud kokkulepete täitmisest. Hageja märkis ka, et ta ootab lepingu formaalset fikseerimist juba augustikuust 2011.
14.Hageja ja kostja esindajad leppisid 2010 kokku vahendusteenuse osutamises hageja poolt kostjale. Teisisõnu sõlmisid pooled maaklerilepingu VÕS § 658 lg 1 mõttes. Antud juhul sõlmiti hageja ja kostja vahel maaklerileping (vahendusleping), mille põhiline sisu seisnes kostjale naftatoodete müügilepingu sõlmimise vahendamises hageja poolt kostjale või tema poolt osundatud isikule või sellise lepingu sõlmimise võimalusele osutamises Vene Föderatsiooni äriühingutega XXX ja XXX.
15.Vahendusteenuse osutamise kokkuleppe sõlmimine ja selle olulised tingimused nähtuvad eelkõige kostja esindaja 14.02.2012.a. e-kirjast hageja esindajale. Hageja on seisukohal, et vahendusteenuse saab XXX osas lugeda osutatuks sõlmitud naftatoodete ostu-müügi lepingu osas selle allkirjastamise momendist.
16.Kostjal tekkis XXX osas alates naftatoodete ostu-müügi lepingu sõlmimise hetkest kohustus maksta hagejale kokkulepitud vahendustasu. Teisisõnu tekkis alates sellest hetkest hagejal vahenduslepingust tulenev nõue kostja vastu.
17.Vene Föderatsiooni vandeadvokaadi Tatjana Bogoslovskaja poolt hangitud informatsiooni kohaselt on naftatoodete müügilepingu nr 100-1003/2011 alusel alates 2011 aasta augustist kuni 2013 aasta lõpuni müüdud XXX’ile (st kostja poolt osundatud isikule) XXXpoolt naftatooteid kokku 261 347,118 tonni. Eeltoodut kinnitab ka XXX peadirektori esimese asetäitja XXX17. septembri 2013 vastus päringule, et ainuüksi aastatel 2011 ja 2012 tarniti XXX’le 144 717,11 tonni naftatooteid.
18.Arvestades eeltoodut ja lähtudes kostja enda poolt 14.02.2012 e-kirjas märgitud vahendustasu suurusest 5 USD naftatoodete müügilepingu nr 100-1003/2011 alusel vahendatud naftatoodete tonni kohta (kuigi pooltel oli esialgne kokkulepe 10 USD tonni kohta), on kostja kohustatud tasuma hagejale vahendustasu kokku USD 1 306 735,59 (5x261 347,118) ehk Eesti Panga kursi alusel 953 404,05 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Arvestades eelnimetatud summast maha kostja poolt juba tasutud 50 000 eurot, on hageja lõplikuks vahendustasu nõude suurus 1 084 084,86 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Hageja palub nimetatud summa kostjalt välja mõista ning menetluskulud kostja kanda. Hageja vastuväited vastuhagile
19.Hageja vastuhagi ei tunnista. Kostja vastuhagi põhiväiteks on asjaolu, justkui oleks hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping, mille alusel kostja laenas hagejale kokku 50 000 eurot. Kuigi kostja väidab, et laenuleping sõlmiti suuliselt, on kostja oma väite tõendamiseks ja usaldusväärsemaks muutmiseks esitanud kohtule väidetavalt 16. augustil 2011 hageja juhatuse liikmele allkirjastamiseks üle antud laenulepingu projekti koopia. Tulenevalt asjaolust, et hageja ja kostja vahel ei ole kunagi isegi peetud läbirääkimisi mis tahes laenulepingu sõlmimiseks, veel vähem on poolte vahel laenulepinguid sõlmitud, on hageja veendumusel, et laenulepingu väidetav projekt, mis on väidetavalt kostja poolt allkirjastatud hiljemalt 16. augustil 2011, on tagantjärele vormistatud fiktiivne dokument, mille eesmärgiks on anda kostja poolt maaklerlepingu alusel hagejale tasutud summadele tegelikkusele mittevastav tähendus ning vältida seeläbi maaklerlepingust tulenevate kohustuste täitmist ja kostja suhtes negatiivse otsuse tegemist käesolevas kohtumenetluses.
20.Hageja vaidleb vastuhagile vastu hagiavalduses esiletoodud seisukohtade ja tõenditega. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud laenulepingut, samuti ei ole kostja hagejale kunagi mis tahes laenu üle kandnud. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus, et kostja tegi hagejale ajavahemikul 16.08.2011-31.01.2012 ülekandeid kokku 50 000 euro ulatuses. Vaidlus seisneb selles, kas kostja andis hagejale laenu või tasus kostja hagejale maaklerlepingust tulenevaid tasusid. Kuigi kostja märkis makse selgitusse „laenuleping nr. XXX“, ei ole pooled sellist laenulepingut kunagi sõlminud. Maksete tegelik sisu oli kostja poolt hagejale vahendustasu maksmine. Nimetatut kinnitab üheselt kostja esindaja 14.02.2012 hagejale saadetud e-kiri.
21.Tsiviilasja toimikusse on esitatud äärmiselt suur kogus pooltevahelist kirjavahetust. Seega on ilmselt mõistlik eeldada, et mis tahes lepingutingimusi arutasid hageja ja kostja omavahel e-kirja teel. Kostja ei ole esitanud aga ühtegi e-kirja, milles kasvõi kaudselt oleks mainitud kostja poolt hagejale antavat laenu või hageja soovi saada kostjalt laenu vms. Arvestades pooltevahelise suhtluse iseloomu (valdavad e-kirja teel), ei ole eluliselt usutav, et isegi väidetava laenulepingu projekti ei ole kostja poolt hagejale e-kirja teel tutvumiseks esitatud, vaid „see anti XXXOÜ juhatuse liikmele XXX allkirjastamiseks üle“. Veelgi enam on ebausutav see, et kaks äriühingut sõlmivad omavahel laenulepingu suuliselt (seejuures jätmata maha mis tahes jälge kasvõi lepingueelsetest läbirääkimistest) või et kostja kandis hagejale laenu üle enne kirjalikule projektile allkirja saamist.
22.Lähtudes asjaolust, et kostja poolt tasuti 50 000 eurot hagejale maaklerlepingu alusel, ei ole hageja kostja arvelt alusetult rikastunud, mistõttu tuleb kostja alternatiivnõue ja kõrvalnõuded jätta tervikuna rahuldamata. Lähtudes ülaltoodust, puudub kostjal mis tahes nõue hageja vastu ning seetõttu tuleb vastuhagi jätta kogu ulatuses rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
23.Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista hagis tema vastu suunatud nõudeid. Kostja on 5. oktoobril 2009 asutatud ekspedeerimisteenuseid, majandus- ja finantskonsultatsioone ning muid äritegevust toetavaid teenuseid osutav ettevõte, mis ise ei tegele naftatoodete ostu ega müügiga. Kostja vahendab lepinguliste suhete alusel tehinguid muu hulgas Singapuri äriühingule XXX Ltd-le Eestis ja Lätis asuvate tolliladude kaudu. XXX Ltd tegeleb naftatoodete hulgimüügiga. Kostja tegutseb komisjoni põhimõttel.
24.Kostjal puuduvad lepingulised suhted hagejaga, Venemaa äriühingutega XXX ja XXX ning Valgevene äriühinguga XXX. Kostjale teadaolevalt ei ole ka XXX Ltd sõlminud ühtegi lepingut hagejaga. Valgevene äriühingu XXX ärilised või lepingulised suhted ei ole kostjale teada.
25.Hageja ei ole kostjale väidetavalt osutatud vahendusteenuse eest kunagi ühtegi arvet esitanud. Äriliste võimaluste leidmisel tegutsesid XXX ja hageja kostjast ja XXX eraldi ja iseseisvalt. XXX ega hageja pole ei kostjale ega XXX mitte kunagi mitte mingisuguseid vahendusteenuseid osutanud. Naftatoodete valdkonnas on ulatuslikud teadmised, kogemused ja sidemed kostja juhatuse liikmel XXX. XXX ja hagejal puudub selles vallas kompetents.
26.Kostjale teadaolevalt tegi hageja ettepaneku teenuste osutamiseks XXX Ltdle, kuid lepingu sõlmimiseni see ei viinud. Ühegi maaklerlepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel ei ole kunagi arutatud ning ühtegi maaklerlepingut pole hageja ja kostja vahel ka sõlmitud.
27.Harju Maakohus leidis tsiviilasja nr 2-12-22695 menetluses, et tõenditena esitatud ekirja- ja muu kirjavahetus ei saa tõendada hageja poolt kirjeldatud õigussuhteid ning jättis tõendid asja juurde võtmata.
28.Hageja esitatud dokumendid kinnitavad pigem just seda, et mingeid lepinguid hageja ja kostja vahel sõlmitud ei ole. Hagile lisatud dokumentidest ei nähtu, et hageja oleks sõlminud ühtegi lepingut ühegi hagiavalduses nimetatud juriidilise isikuga.
29.Kostja tõlgenduse kohaselt kujutab hagi lisa 55 endast XXX ja XXX e-kirjavahetust. XXX küsib XXX käest, kas „XXX“ kavatseb hagejaga lepingu sõlmida või mitte. „XXX “ all peavad pooled silmas XXX Ltd-d. XXX kirjast nähtub, et 14. veebruaril 2012 ei olnud hageja ja XXX Ltd vahel lepingut sõlmitud, kuna XXX küsib, kas selline leping sõlmitakse või mitte. XXX selgitab oma e-kirjas, et temal ega kostjal XXX ega XXX’iga suhteid ei ole ning et talle ei ole teada, kas ja millises ulatuses on suhted XXX ja XXX ́i vahel. Ka XXX Ltd ja hageja osas kostja ei kinnita, et XXX Ltd ja hageja vahel leping sõlmitakse.
30.E-kirjas räägib XXX tema ja XXX ning XXX ja XXX vahel sõlmitud laenulepingute täitmisest. XXX arvutab, millises ulatuses oleks laenukohustused võimalik täita XXX’i poolt hagejale väidetavalt tasutud/võlgnetava raha eest (hageja oli kostjat teavitanud, et tal on XXX’ilt saada tasu vahendusteenuse osutamise eest). Tõendist ei nähtu sisu, mida hageja sellele omistab. Käesoleva vaidluse seisukohast on oluline, et tõendist nähtub, et 2012. aasta veebruari seisuga ei olnud hageja sõlminud lepingut ei kostja ega ka XXX Ltd-ga.
31.Tsiviilasjas nr 2-12-22695 analüüsis Tallinna Ringkonnakohus tõendina e-kirja, mis käesolevas menetluses on esitatud hagi lisana 55 . Ka Tallinna Ringkonnakohus leidis, et e-kirja sõnastus viitab sellele, et kirja kirjutamise ajal puudusid kirjas nimetatud isikute vahel lepingulised suhted. Kohus märkis e-kirja analüüsides, et kiri viitab selgesti lepingute puudumisele, mitte lepingute olemasolule.
32.Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks maaklerilepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel. Kostja on ise vahendusteenust osutav ettevõte, millel ei oleks olnud mingit vajadust sõlmida lepingut hagejalt vahendusteenuse saamiseks. Kuna hageja ja kostja vahel puudub leping, puudub hagejal lepingulise tasu nõue hageja vastu. Kostja palub hagi rahuldamata jätmist. Vastuhagi nõue ja selle põhjendused
33.2011. aasta sügisest on nii hageja kui ka selle osaniku ja juhatuse liikme XXX majanduslik seisukord olnud halb. 2011. aasta augustis oli XXX suurendanud oma laenukohustusi XXX ja XXX ees ning laenude tagatiseks olid koormatud kõik XXX ja tema abikaasale kuuluvad kinnisasjad.
34.Pooled sõlmisid hageja soovil laenulepingu, mille alusel kostja laenas hagejale kokku 50 000 eurot. Laenuleping sõlmiti suuliselt. Hageja pidi laenu tagastama ühe aasta jooksul selle saamisest. Kostja kandis laenusumma hagejale üle seitsme osamaksena. Konto väljavõttelt nähtub, et ülekanded on teinud OÜ XXX XXXOÜ arvelduskontole selgitusega „Laenuleping nr. XXX“. Kostja valmistas ette ka laenulepingu projekti kuupäevaga 16. august 2011 ning see anti hageja juhatuse liikmele XXX allkirjastamiseks ka üle, kuid hageja laenulepingut allkirjastatud kujul kostjale ei tagastanud. Laenusummat ei ole hageja kostjale tänaseni tagastanud.
35.Kostja ja hageja vahel on sõlmitud suuline laenuleping VÕS § 396 lg 1 mõttes, mille kohaselt kohustus kostja andma hagejale OÜ-le 50 000 eurot ning hageja kohustus tagasi maksma sama rahasumma. Laenulepingu sõlmimist kostja ja hageja vahel tõendab kostja konto väljavõte. Kõigi väljavõtetelt nähtuvate ülekannete selgituseks on kostja märkinud „laenuleping nr XXX“. Muud õiguslikku alust kui poolte vahel sõlmitud laenuleping hagejal kostjalt raha saamiseks ei olnud.
36.Hageja ei ole millegagi tõendanud komisjonilepingu sõlmimist enda ja kostja vahel ning mingite maksekohustuste tekkimist kostjal. Seega tõendab kostja konto väljavõte, et
kostja ja hageja vahel oli sõlmitud laenuleping, mille alusel andis kostja hagejale kokku 50 000 eurot ning hagejal on kohustus sama rahasumma kostjale tagasi maksta. Kostja ja hageja leppisid laenulepingut sõlmides suuliselt kokku, et laen antakse üheks aastaks. Kuna laenuleping sõlmiti suuliselt ning kostjal ei ole võimalik laenulepingu tähtaega muul viisil tõendada, on kostja sunnitud nõuet esitades lähtuma õigusnormidest, mis käsitlevad tähtajatut laenulepingut.
37.Kostja ütleb hagejaga sõlmitud laenulepingu üles ning laenusumma muutub seega sissenõutavaks kahe kuu möödumisel käesoleva vastuhagi esitamisest (s.o. 24. juulil 2014). Käesoleval juhul, kuna pooled vaidlevad selle üle, mis alusel kostja raha hagejale üle kandis ning hageja ei tunnista poolte vahel sõlmitud laenulepingut, on piisav alus eeldada, et hageja laenusummat vabatahtlikult ei tagasta. Seega on täidetud tulevikus tekkiva nõude esitamise eeldus.
38.Kostjalt hagejale antud laen on majandustegevuses antud laen. Kostja ja hageja ei ole leppinud kokku seadusest erinevas intressimääras. Kuigi kostja poolt hagejale antud laenu harilik intressi määr on kõrgem kui seadusjärgne intressimäär, nõuab kostja hagejalt intressi seadusjärgses määras, vältimaks vaidlust „hariliku intressi määra“ üle. Kokku moodustab kostja intressinõue seega 183,88 + 203,85 + 248,4 + 190,05 + 128,8 + 71,75 = 1 026,73 eurot. Kostja palub mõista hagejalt viivis laenusummalt alates selle sissenõutavaks muutumisest
39.Kostja palub mõista hagejalt välja viivis põhinõudelt (50 000 eurot) alates selle sissenõutavaks muutumisest (24. juulil 2014) kuni põhinõude täitmiseni.
40.Kui kohus peaks siiski leidma, et laenulepingu sõlmimine OÜ XXX ja XXXOÜ vahel ei ole piisavalt tõendatud, palub OÜ XXX mõista XXXOÜ-lt alusetu rikastumise sätete alusel välja alusetult saadud 50 000 eurot koos intressidega, kuna sellisel juhul on täidetud VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldused. VÕS § 1032 lg 1 kohaselt võib üleandja VÕS § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. „Saadu“ on käesoleval juhul üle kantud 50 000 eurot. Raha kasutuseelise suurus on eelduslikult intress seadusjärgses määras.
41.OÜ XXX nõuab XXXOÜ-lt intressi põhisummalt 50 000 eurot VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud määras. Intressinõue kokku on 1025,68 eurot. OÜ XXX palub VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel mõista XXXOÜ välja viivis põhinõudelt (50 000 eurot) alates vastuhagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsuse põhjendused
42.Kohus, kuulanud pooled kohtuistungil ära ja uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt ning vastuhagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
43.Kohus analüüsib esmalt hagis esitatud nõuet. Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse 1 084 084,86 eurot väljamõistmisest põhjendusel, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping, mille alusel hageja kostjale vahendusteenust osutas, kuid kostja on hagejale selle eest tasunud üksnes osaliselt. Kostja vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu põhjendusel, et hageja ja kostjal vahel kunagi vahendusteenuse lepingust sõlmitud ei ole, mistõttu puudub kostjal ka kohustus hagejale tasumiseks.
44.Poolte vahel puudub käesolevas asjas vaidlus, et kostja on hageja arvele perioodil 16.08.2011-31.01.2012 kandnud kokku 50 000 eurot (kd II lk 150). Hageja on seisukohal, et nimetatud summa on üle kantud vahendusteenuse osutamise tasuna. Kostja vaidleb hageja seisukohale vastu ning kinnitab, et antud summa kanti üle laenulepingu raames.
45.Kohus analüüsib esmalt, kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping vahendusteenuse osutamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 658 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (maakler) maaklerilepinguga vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Seadusest ei tulene vahendusteenuse osutamise lepingu sõlmimisele kohustuslikku vormi, seega võib antud leping lähtuvalt VÕS § 11 lg-st 1 olla sõlmitud ka suuliselt.
46.VÕS § 9 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-109-11 asunud seisukohale, et lepingu võib lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Hageja väitel tõendab asjaolu, et hageja ja kostja on lepingu sõlminud, eelkõige kostja seadusliku esindaja 14.02.2012 e-kiri, kuna nimetatud kirjas on kostja esindaja jaatanud teenuslepingu olemasolu ning kirjeldanud ka kostja arusaamist lepingu tingimustest (kd II lk 195-196, tõlked kd II lk 192-193, kd IV lk 115a-116).
47.Kohus märgib, et nähtuvalt esitatud tõenditest on hageja esindaja saatnud 14.02.2014 kostja esindajale e-kirja (kd II lk 196, tõlked kd II lk 193, kd IV lk 116), milles on muuhulgas küsinud, kas XXX kavatseb hageja esindajale anda hagejaga allkirjastatud lepingu või ei. Võttes arvesse, et hageja esindaja on pöördunud nimetatud küsimusega kostja seadusliku esindaja poole, on kohus seisukohal, et hageja peab XXX all silmas just kostjat, mitte XXX Ltd-d, kuna olukorras, kus hageja sooviks saada lepingut XXX Ltd-ga pöörduks hageja just nimetatud ettevõtte, mitte kostja poole. Seda, et poolte vahel on juttu just kostjaga sõlmitavast lepingust, kinnitab asjaolu, et ka kostja esindaja on oma vastukirjas asunud käsitlema lepingut XXX. Juhul, kui tegemist oleks XXX Ltdga sõlmitava lepinguga, ei oleks kostja esindajal põhjust asuda vastava lepingu tingimusi kirjeldama. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et kostja on käesolevas menetluses korduvalt rõhutanud, et kostja ja XXX Ltd näol on tegemist erinevate äriühingutega ning kostjal puudub alus XXX Ltd nimel seisukohti esitada. Samuti nähtub kostja esindaja 25.08.2011 e-kirjast (kd II lk 129), et kostja esindaja nimetab XXX just kostjat ning XXX Ltd-d nimetab kostja esindaja XXX. Asjaolu, et hageja ja kostja vahel oli ka kirjalik leping vormistamisel, nähtub samuti hageja ja kostja esindajate 24.08.2011 ekirjavahetusest (kd II lk 124), millest ilmneb, et hageja on küsinud, kas ta võib kostjale esitada arve ning kostja esindaja on kinnitanud, et ta on lepingu koostamise protsessis. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja ja kostja esindajate 14.02.2012 ekirjades on käsitletud just hageja ja kostja vahelisi lepingulisi suhteid ning mõlemad osapooled on seda selliselt ka mõistnud.
48.Kohus on seisukohal, et nähtuvalt 14.02.2012 e-kirjast on kostja mõistnud hageja ja kostja vahelist kokkulepet selliselt, et kolmandate isikutega sõlmitud lepingute alusel on ära saadetud 29 469,658 mt naftasaadusi ning selle eest ettenähtav tasu hagejale on 147 348,29 dollarit. Kostja on sellest hagejale juba tasunud 50 000 eurot, s.o 65 650 dollarit, mis tähendab, et hageja teenustasu jääk on 62 222,39 eurot. Kostja on sellest summast teinud 34 300 euro ulatuses tasaarvestuse, mis hõlmab laenulepingu intresse. Pärast nimetatud mahaarvamisi on kostja hinnangul hagejale täiendavalt tasumata 27 922,39 eurot, mille kostja on otsustanud enda valdusesse jätta.
49.Kohus leiab, et eeltoodud e-kirjast lähtuvalt esineb alus asuda seisukohale, et kostja on väljendanud VÕS § 9 mõttes oma tahteavaldust ja kinnitust selle kohta, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping, mille alusel hagejal oli õigus kostjalt saada teenuslepingu tasu. Võttes arvesse, et kostja on mõistnud poolte kokkulepet selliselt, et hageja osutab kostjale teenust, kohaldab kohus käesoleval juhul käsunduslepingut reguleerivaid sätteid. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et hageja on kostjale osutanud teenust, on tõendatud ka hageja esitatud e-kirjadega, millest ilmneb, et hageja on kostja huvides suhelnud Vene Föderatsiooni ettevõtete XXX ja XXX esindajatega naftatoodete ostmise vahendamiseks ning kostja on selle heaks kiitnud. Seda, et hageja on kostja huvides ja heakskiidul tegutsenud, tõendavad 09.07.2010 e-kirjad (kd I lk 76, 77), 12.07.2010 e-kiri (kd I lk 79), 13.07.2010 e-kirjad (kd I lk 83, 85), 13.07.2011 ekiri (kd I lk 134), 18.07.2011 e-kiri (kd I lk 141), 20.07.2011 e-kirjad (kd I lk 146, 151, 152, 153), 21.07.2011 e-kiri (kd I lk 154), 22.07.2011 e-kirjad (kd I lk 158, 163), 15.08.2010 e-kirjad (kd II lk 77, 78), 23.08.2011 e-kiri (kd II lk 120), 25.08.2011 e-kiri (kd II lk 129). VÕS § 619 kohaselt kohustub üks isik (käsundisaaja) käsunduslepinguga vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Nähtuvalt eeltoodust on hageja kostjale teenust osutanud ning kostja 14.02.2012 e-kirjast tulenevalt on hageja ja kostja sõlminud sellise kokkuleppe, mille kohaselt on hagejal õigus osutatud teenuse eest ka tasu nõuda.
50.Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja nõue kostjale osutatud teenuse eest võlgnevuse väljamõistmiseks põhjendatud. Kohus leiab, et antud juhul on tõendamist leidnud, et hageja ja kostja vahel oli tulenevalt 14.02.2012 e-kirjast ühene mõistmine selles, et hagejal oli õigus saada teenustasu vähemalt summas 147 348,29 dollarit, s.o 112 222,61 eurot. Nimetatud summast on kostja hagejale juba tasunud 50 000 eurot. Asjaolu, et kostja on hagejale juba 50 000 eurot tasunud, on tõendatud hageja konto väljavõttega (kd II lk 150). Kohus on seisukohal, et kuigi kostja on antud ülekannete puhul kirjutanud selgitusse „Laenuleping nr XXX“, on tegelikkuses tegemist hagejale makstava tasuga. Nimelt hageja ja kostja esindajate 24.08.2011 ekirjavahetusest (kd II lk 124) nähtub, et hageja on küsinud, kas ta võib oma teenuse osutamise eest esitada kostjale esimese arve. Kostja esindaja on vastanud, et on lepingu koostamise protsessis ning kostja tegeleb veel kooskõlastustega. Samas on kostja kinnitanud, et raha võib ta kostja arvelt kiiresti üle kanda. Võttes arvesse, et hageja ja kostja esindajate nimetatud kirjavahetus toimus 24.08.2011 ning kostja on hageja arvele teinud 24.08.2011 ülekande summas 10 000 eurot, tõendab see kohtu hinnangul, et ülekanne on tehtud seoses hageja poolt osutatud teenuse eest tasumisega. Ka hageja ja kostja esindajate 31.01.2012 e-kirjavahetusest (kd II lk 155, kd IV lk 115) ilmneb, et hageja on taas kostjalt ülekannet palunud ning kostja esindaja lubas kostja arvelt üle kanda 5000 eurot nagu varemgi. Võttes arvesse, et kostja on ka varasemalt kostjale tasunud, on kohtu hinnangul ka 31.01.2012 kirjas viidatud tasumisele. Samuti tõendab asjaolu, et kostja on hagejale ülekantud summasid käsitlenud teenustasuna, kostja 14.02.2012 e-kiri, milles kostja esindaja ise kinnitab, et hagejale on tasutud 50 000 eurot.
51.Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et tulenevalt 14.02.2012 e-kirjast on kostja kinnitanud, et hagejal oli õigus saada tasu 112 222,39 eurot ning kostja on sellest hagejale juba tasunud 50 000 eurot. Ülejäänud 62 222,39 eurot on kostja jätnud hagejale tasumata põhjendusel, et 34 300 eurot arvestab kostja
laenusumma intresside katteks ning 27 922,39 eurot jätab kostja tulevaste asjaolude selgumiseni enda valdusesse.
52.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest ilmneks, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping, mis võimaldaks kostjal hageja tasu osas 34 300 euro ulatuses tasaarvestust teostada. Samuti ei ole kostja tõendanud asjaolusid, millest nähtuks kostjale alus ka ülejäänud 27 922,39 euro välja maksmata jätmiseks. Võttes arvesse, et kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping teenuse osutamiseks ning kostja on 14.02.2012 e-kirjas kinnitanud, et hagejal on õigus nimetatud lepingu alusel saada tasu 112 222,39 euro ulatuses, kuid kostja on hagejale tasunud üksnes 50 000 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 619 alusel välja mõista 62 222,39 eurot.
53.Hageja nõuab kostjalt kokku 1 084 084,86 euro väljamõistmist põhjendusel, et hageja ja kostja vahel oli kokkuleppe, et kostjal on kohustus tasuda hagejale vahendustasu 5 dollarit naftatoodete tonni kohta ning hageja vahendusel on tarnitud kokku 261 347,118 tonni naftatooteid. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole käesoleval juhul kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et hageja ja kostja vahel oli kokkuleppe suuremas ulatuses tasu maksmiseks, kui seda on kajastatud kostja 14.02.2012 e-kirjas. Hageja on küll esitanud tõendid selle kohta, millises koguses on XXXalates 2011 augustist kuni 2013 aasta lõpuni müünud XXX’ile naftatooteid (kd II lk 63), kuid hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millest ilmneks, et kostja on kinnitanud, et kostja nõustub iga XXX poolt XXX’ile tarnitud naftatoote tonni pealt tasuma 5 eurot vahendustasu. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus hageja nõude ülejäänud osas rahuldamata.
54.Järgnevalt analüüsib kohus käesolevas menetluses vastuhagi raames kostja esitatud nõuet. Kostja on esitanud hageja vastu nõude põhivõlgnevuse 50 000 eurot, intresside 1026,73 eurot ja viiviste väljamõistmiseks seoses kostja poolt hagejale laenu andmisega. Hageja vaidleb vastuhagile vastu põhjendusel, et kõnealused 50 000 eurot, mida kostja põhivõlgnevusena nõuab, on hagejale tasutud kostjale osutatud vahendusteenuse eest, mitte laenuna.
55.Kohus on käesolevas lahendis juba käsitlenud kostja poolt hagejale 16.08.201131.01.2012 tehtud ülekandeid (kd II lk 150). Analüüsides koostoimes hageja ja kostja 24.08.2011, 31.01.2012 ja 14.02.2012 e-kirjavahetust asus kohus seisukohale, et kostja poolt hagejale kantud summade näol on tegemist vahendusteenuse osutamise tasuna. Samuti märgib kohus, et kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit peale asjaolu, et ülekannete selgitusse oli märgitud „Laenuleping nr XXX“, selle kohta, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping 50 000 euro laenamiseks. Kostja esindaja poolt ülekande selgituse lahtrisse „Laenuleping nr XXX“ märkimine ega ka kostja poolt menetluses esitatud üksnes kostja esindaja allkirjastatud laenulepingu projekt ei tõenda, et hageja ja kostja vahel laenuleping sõlmitud oli. Kostja väitel esitas ta laenulepingu projekti hagejale allkirjastamiseks, kuid hageja oma allkirja ei andnud. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja ja kostja esindajad suhtlesid igapäevaselt e-kirja teel, kuid kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et laenulepingu projekt oleks hagejale e-kirja vahendusel edastatud, puudub alus asuda seisukohale, et hageja ja kostja vahel vastav laenuleping sõlmiti. Kohtu veendumust, et antud laenulepingut poolte vahel sõlmitud ei ole, kinnitab ka asjaolu, et poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et varasemalt olid kõik
hageja ja kostja esindajate vahel sõlmitud lepingud vormistatud kirjalikult, mis näitab, et esines praktika laenulepingute kirjalikult vormistamiseks.
56.Võttes arvesse, et kohus asus seisukohale, et kostja poolt hagejale kantud summad olid tasutud vahendusteenuse osutamise eest ning kostja ei ole tõendanud hageja ja kostja vahel laenulepingu sõlmimist, puudub kostjal alus hagejale üle kantud summade tagasinõudmiseks. Seoses kostja nimetatud alternatiivse seisukohaga, et kostjal on laenulepingu puudumisel õigus nõuda hagejale üle kantud summade tagastamist igal juhul alusetu rikastumise sätete alusel, märgib kohus järgmist. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Antud juhul on kohus jõudnud järeldusele, et kostja kandis hageja arvele 50 000 eurot seoses asjaoluga, et hageja osutas kostjale teenust ning kostja oli tunnistanud oma kohustust hagejale vastav summa tasuda. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus kostja kohustust ei ole olemas või see oleks hiljem ära langenud. Tulenevalt eeltoodust puudub kohtul alus ka VÕS § 1028 lg 1 järgi vastuhagi rahuldamiseks.
57.Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohale, et esitatud hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 62 222,39 eurot. Kostja esitatud vastuhagi tuleb rahuldamata jätta.
58.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 lg 1, TsMS § 133 lg 1, 2 alusel on hagihind 1 084 084,86 eurot ja vastuhagihind 55 151,73 eurot. Menetluskulud
59.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Antud juhul kohus rahuldas haginõude osaliselt ning vastuhaginõude jättis rahuldamata. Võttes arvesse, et kohus rahuldas haginõude üksnes ligi 6% ulatuses, tuleks suurem osa haginõudega seotud menetluskulusid jätta hageja kanda, samas jättis kohus vastuhaginõude tervikuna rahuldamata, mis tähendab, et vastuhagiga seotud menetluskulud tuleks jätta kostja kanda. Lähtuvalt asjaolust, et hagimenetluse kulud tuleks sisuliselt jätta hageja kanda ning vastuhagimenetluse kulud kostja kanda, on kohus seisukohal, et käesolevas menetluses, kus hagi ja vastuhagi asjaolud olid põimunud, on põhjendatud jätta poolte menetluskulud nende enda kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude suurust.