If P ja C Insurance AS hagi XXXvastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: If P ja C Insurance AS (10100168, Lõõtsa 8a, Tallinn), esindaja Paul Paas, [email protected] Kostja: XXX(XXX, XXX), esindaja XXX
Menetluse liik
Kohtuistung 04.05.2015, Kentmanni Kohtumaja, Tallinn, hageja esindaja P. Paas, kostja esindaja S. Kudelja, e-post: [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Jätta If P ja C Insurance AS-i hagi XXX vastu 2127,46 eurot väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Jätta If P ja C Insurance AS-i menetluskulud summas 289,80 € If P ja C Insurance AS-i kanda ja XXX menetluskulud tema enda kanda. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.19.09.2011 toimus XXX, Tallinn veekahjujuhtum, mille käigus sai kahjustada korteri nr 19 siseviimistlus. Korteriomand oli kindlustatud hageja juures (poliis nr XXX). Maja hallanud ühistu tellimusel tehti töid ja töömehed puurisid kostja korteris nr 23 asuvasse veetorusse augu. Selle tõttu voolas vesi torust välja ning kahjustas korteriomandit asukohaga XXX. Märgitud toru, mis asus kostjale kuuluvas korteris nr 23 (XXX, Tallinn) ja millesse töömehed augu puurisid, oli ilma projektita omavoliliselt ümber paigutatud. Vesi sulgeti viivitamatult, kuid esialgselt väljavoolanud vesi kahjustas korterit nr 19.
2.XXXOÜ hinnapakkumise järgi oli taastamisremondi maksumus 2160,40 €. Tehtud tööd võttis vastu korteri nr 19 omanik ja hageja tasus tööde eest arve nr 176-2011 alusel maksekorraldusega nr 28 2127,46 € (2160,46 € oli taastamistööde maksumus, millest arvestati maha omavastutus 33 €). Hagejale on üle läinud kannatanu nõue isiku ehk kostja vastu, kes vastutab tekitatud kahju eest.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitist 2127,46 eurot, kuna kostja vabatahtlikult kahju ei hüvita. Menetluskulud palub jätta kostja kanda (lk 1-3, 72-75, 47-50, 73-75). Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (vastused, täpsustused lk 63-69, 77-80, 109-113).
5.Siis kui leidis aset kahjujuhtum, tegi elamus XXX, XXXOÜ küttesüsteemi vahetustöid, mille tellis KÜ XXX. XXX OÜ töötaja puuris tööde käigus korterite nr 12 ja 23 vahelisse seina ja sattus korteris 23 olevasse veetorusse, mille tulemusel tekkis lühiajaline veeavarii. Kahju tekkimisel kannatanule puudub seos kostja tegevusega. Kostja töid ei tellinud, ei teinud neid töid ja pole vastutav XXX OÜ tegevuse eest. Tõendamata on hageja väide, et kostja oleks üldse torusid korteris ümber paigaldanud ja teinud seda omaalgatuslikult ilma projektita ning hageja poolt kohtule esitatud korteriühistu juhatuse kiri seda ei tõenda. Kostja otsis korteri 2004.a. ja pole korteris veetorusid ümber paigaldanud. Majas puudub üldse plaan ning ühistu kiri on meelevaldne sellest, et kostja on torud ümber paigutanud.
6.Kahju ulatus on põhjendamata, tõendamata. Nimelt on tõendamata, et XXXOÜ hinnapakkumises 28.09.2011 nr 201-2011 nimetatud tööd oleksid olnud üldse vajalikud ja põhjendatud uputuse tekitatud kahju kõrvaldamiseks. Hagi on esitatud päev enne aegumistähtaja lõppu ja hageja pole kostja poole varem pöördunud, mistõttu on äärmiselt raske 3 aasta taguse juhtumi asjaolusid enam fikseerida ning kahju suurust hinnata. Esitatud fotod ei kinnita seda, et hinnapakkumises toodud oleks olnud vajalikud. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
7.Vaidlus puudus järgmiste asjaolude üle:
• •
•
•
•
19.09.2011 toimus XXX, Tallinn juhtum, mille käigus sai kahjustada vee tõttu korteri nr 19 siseviimistlus, XXX OÜ teostas elamus XXX küttesüsteemi vahetustöid KÜ XXXtellimusel ja tööde käigus puuris augu korteri nr 23 veetorusse, mille tõttu voolas vesi korterisse nr 19 (tõendatud ka hageja esitatud KÜ kirjaga, lk 11) korteriomand nr XXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, endise nimetusega Harju Maakohtu kinnistusosakond), mille reaalosaks on korter nr 23, asukohaga XXX, Tallinn, kuulub ja kuulus juhtumi ajal kostjale (tõendatud ka kinnistusraamatu väljavõttega, lk 70), kahjustatud korteriomand nr XXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, endise nimetusega Harju Maakohtu kinnistusosakond), mille reaalosaks on korter nr 19, asukohaga XXX, Tallinn, kuulus kahju juhtumi ajal XXX(avalik teave ja nähtav kinnistusraamatust, kuid hageja esitatud väljavõttes puudub kanne 2, on vaid kehtivad kanded) XXX ja hageja vahel oli sõlmitud kindlustusleping (väljavõte kindlustuslepingust, poliis nr 9218711, lk 6-10).
8.Kuna 19.09.2011 toimus XXX elamus küttesüsteemi paigaldamise tööde tegemisel juhtum, mille käigus sai kahjustada vee tõttu korteri nr 19 siseviimistlus, siis tekkis korteriomandi nr XXX (mille reaalosaks on korter nr 19) omanikule XXX kahju.
9.Kuna hageja ja XXX vahel oli sõlmitud kindlustusleping, siis oli hagejal kohustus kahju juhtumi korral lepingus kokkulepitud isikule, antud juhul kannatanule XXX kahju hüvitada VÕS § 76 lg 1, § 442 lg 1, § 476 lg 1 järgi.
10.VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
11.Kohtule esitatud XXXOÜ hinnapakkumise nr 201-2011, tööde vastuvõtmise aktiga XXX ja XXXOÜ vahel, arve nr 176-2011 ja maksekorraldustega nr 28 26.10.2011 2127,46 € (lk 1315, 35) on hageja tõendanud, et ta on hüvitanud kahjustada saanud korteri omanikule XXX kahju (tasudes remonttööde eest vahetult töid teostanud isikule, tööd on kannatanud vastu võtnud) ehk täitnud kindlustuslepingust tuleneva kahju hüvitamise kohustuse. Seega on tõendatud, et hagejale on üle läinud VÕS § 492 lg 1 tulenev kahju hüvitamise nõue kahju eest vastutava isiku vastu. Seda, kui suur on kahju ulatus, vaatleb kohus pärast seda, kui on kontrollinud, kas kostja on rikkunud kohustust ja kas tekkinud kahju ning kohustuse rikkumise vahel on põhjuslik seos.
12.Korteriomand on KOS § 1 lg 1 esimese lause järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Korteriomandiseaduses reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile KOS § 1 lg 2 järgi asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid, korteriomandi eripärast tulenevalt seega ka kaasomandi sätteid.
13.Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata sellest, kas on loodud korteriühistu korteriomandite haldamiseks või ei) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui
kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes ja sellele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Sarnane seadusjärgne võlasuhe on ka kinnisasja kaasomanike vahel.
14.KOS § 12 lg 3 ja § 15 lg 5 ja AÕS § 72 lg 5 esimesest lausest järeldub, et nii reaalosa kui kaasomandi eset tuleb kasutada seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt, nende puudumisel aga korteriomanike huvidest lähtudes ning et omanikel tuleb hoiduda tegevusest, mis kahjustavad teiste kaasomanike õigusi. Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on kaasomanikel põhimõtteliselt kohustus kasutada kaasomandi eset selliselt, et üksteise huvid ja õigused ei saaks kahjustada, viidatu tuleb ka AÕA § 72 lg 5 II lausest.
15.Eeltoodust järeldub, et kaasomandi mõttelisse ossa kuuluva tehnosüsteemi, milleks on torustik, ei tohi muuta nii et teistele omanikele poleks muudatused teada ja et muutmine eeldab seda, et torustiku muutmise ja/või selle ümberpaigutamise tulemusel ei tekiks olukorda, kus kaasomanikud ei tea, kus tehnosüsteemi ümberpaigutatud osa on. Eelkirjeldatud juhul võib tekkida tehnosüsteemi korraldusliku hoolduse ja/või parandustööde käigus oht, et tööde käigus satutakse nn teadmata asukohas oleva ümberpaigutatud süsteemi osa peale ja mille tõttu süsteemist lähtuv oht kahjustab omandeid (näiteks kanalisatsooni-, vee- , küttesüsteemist väljavoolava vee kahjustus). Seega tuleb KOS § 11 lg 1 p 1, 12 lg 3, § 15 lg 5, AÕS § 72 lg 5 mõtte kohaselt kaasomanikul hoiduda kaasomandi eseme kasutamisel sellisest tegevusest, mis loob ohu kahju tekkimisele teistele, milleks on ka hoiduda kaasomandisse kuuluva süsteemi muutmine/ümberpaigaldamine ilma teiste kaasomanike nõusolekuta ja teadmata.
16.Hageja on tuginenud asjaolule, et kostja on oma korteris paigutanud veetoru ilma projektita ümber ja seetõttu ei olnud küttesüsteemi vahetustöid teinud isikutele teada kostja korteris asuva veetoru asukoht ning just selle tõttu puuritigi auk, mis oli vajalik uue küttesüsteemi paigaldamiseks, sisse ka kostja korteris teadmata kohas asuvasse torusse, kust voolas vesi välja kannatanu korterisse. Teisisõnu on hageja leidnud, et kostja on veetoru ümber paigaldades rikkunud KOS § 11 lg 1 p 1, 12 lg 3, § 15 lg 5, AÕS § 72 lg 5 tulenevat kohustust hoiduda kaasomandi eseme kasutamisel tegevusest, mille tulemusel tõusetub oht süsteemi korrapärase hoolduse/parandamise käigus kahju tekkimiseks teistele kaasomanikele.
17.Hageja poolt kohtule esitatud KÜ XXX ühistu juhatuse liikme Indrek Martini kirjast (lk 11) nähtub, et ühistu on teavitanud korteri nr 19 omanikku sellest, et ühistu viib läbi küttesüsteemi vahetust XXX ning need tööd teeb XXX OÜ ning et uute torude ja radiaatorite paigaldamiseks tuleb uued augud puurida olemasolevate küttetorude jaoks ettenähtud akude kõrvale. Samuti nähtub kirjast, et ehitaja puuris korterite nr 12 ja 23 vahelisse seina 5 cm kõrgemalt uut auku ja sattus seetõttu veetorusse, mis oli paigaldatud korterisse nr 23 omaalgatuslikult ilma ehitusprojektida valesse kohta, toru purunes ja tekkis lühiajaline veeavarii. Kostja esitatud Indrek Martini (ühistu juhatuse liige, milles vaidlus puudus) e-
kirjast (lk 114) nähtub, et elamul pole torustike plaani ning et aastakümnete jooksul on veetorustikke ümber ehitatud.
18.Hinnates viidatud kirju omavahel ning kogumis, leiab kohus, et hageja poolt kohtule esitatud kannatanule saadetud korteriühistu vastuse puhul (lk 11) on tegemist vaid ühistu enda arvamusega sellest justkui oleks kostja paigaldanud teise kohta veetoru ja mille olemasolust ei saanud ehitajad kuidagi teada. Küll aga ei nähtu sellest kirjast, millel põhineb selline ühistu arvamus ehk mille alusel on ühistu kindlaks teinud 1) asjaolu, et just kostja on muutnud tehnosüsteemi selliselt, et veetoru osa asub vales kohas, 2) ja kus oleks tegelikult pidanud toru vastav osa olema elamu projekti kohaselt, sest ühistu esindaja enda e-kirja kohaselt tegelikult polegi mingit projekti. Kostja on korduvalt väitnud, et tema pole tehnosüsteemi muutnud ega toru ümber omaalgatuslikul paigaldanud.
19.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, 1) et kostja korteris olnud veetoru, mille ehitajad tööde käigus läbi puurisid, oleks asunud nn projektivälises kohas, ja 2) et kostja oleks toru ümber paigaldanud omavoliliselt ilma projektita teise kohta võrreldes algse (või hiljem muudetud) projektiga. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks rikkunud KOS § 11 lg 1 p 1, 12 lg 3, § 15 lg 5, AÕS § 72 lg 5 tulenevat kohustust hoiduda kaasomandi eseme kasutamisel tegevusest, mille tulemusel tõusetub oht süsteemi korrapärase hoolduse/parandamise käigus kahju tekkimiseks teistele kaasomanikele.
20.Kuna tõendamata on asjaolu, et kostja on kohustust rikkunud, ei saa tõusetuda küsimust ka VÕS § 127 lg 4 järgi põhjuslikust seosest kannatanul tekkinud kahju ja kostja kohustuse rikkumise vahel ning kahju hüvitamise kohustusest VÕS §127 lg 1, 2, 4, § 128 lg 2, § 132 lg 2 § 115 lg 1 alusel kannatanu ees ning nõude omandanud kindlustusandja ees VÕS § 492 lg 1 järgi.
21.Seega jääb hagi kahju hüvitamiseks ja kostjalt 2127,46 € väljamõistmiseks rahuldamata.
22.Kuna hagi jääb ülaltoodud motiividel rahuldamata, siis ei ole vaja anda hinnangut poolte väidetele kahju suurusest (ulatusest) ja sisulist hinnangut kahju ulatuse kohta esitatud tõenditele nagu XXXOÜ pakkumisele nr 201-2011, arvele nr 176-2011 (lk 13,5), aga samuti hageja tehtud kahju hüvitise otsusele (lk 20), kahjustatud korterist tehtud fotodele (lk 21-34), tunnistaja XXX ütlustele, kostjale saadetud kahju hüvitamise teadetele (lk 12,16) ning kannatanu poolt hagejale esitatud kahju teatele (lk 4-5). Menetluskulud
23.TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. Hageja menetluskulud, milleks on riigilõiv kokku 250 € (lk 36,37) ning sõidukulud kokku 39,80 € (lk 138, bussipiletid) kui menetluskulud TsMS § 138 lg 1, 2 ja § 144 p 2 järgi, jäävad tema enda kanda. Kostjal menetluskulusid ei olnud (lk 132), seega jäävad need tema enda kanda.
24.Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 1, § 123 järgi hagi esitamise ajal olnud hagetava nõude väärtus 2127,46 eurot.
/digitaalne allkiri/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.