2-16-17279
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel Kohtujurist Sandri Laurand
Määruse tegemise aeg ja koht
14. detsember 2016.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-17279
Tsiviilasi
XXXXavaldus alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks kohtult nõusoleku saamiseks
Menetlustoiming
Lõpplahendi kuulutamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: XXXX(isikukood XXXX elukoht XXXX, epost XXXX) Puudutatud isik: XXXX(isikukood XXXX, elukoht
Eestkosteasutus: Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsus (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
2-16-17279 XXXX esitas 15.11.2016.a maakohtule avalduse alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks kohtult nõusoleku saamiseks Avaldaja taotleb saada kohtult nõusolekut pärandvarasse kuuluvate rahaliste vahendite ja pensionifondide osakute käsutamiseks. Avalduse kohaselt suri avaldaja abikaasa ning alaealise puudutatud isiku isa XXXX04.09.2016.a. Avaldaja märgib, et menetlusosalised on kumbki 1⁄2 suuruses mõttelises osas XXXX pärijad. Muu hulgas kuulub pärandvara hulka Swedbank Pensionifondi K3 osakud ning raha pärandaja arvelduskontodel. Avaldaja soovib pensionfondi osakud võõrandada ning saada luba kanda alaealisele kuuluvad rahalised vahendid enda arvelduskontole. Avaldaja on hinnangul, et pärast abikaasa surma aitaksid kõnesolevad rahalised vahendid neil tütrega paremini majanduslikult hakkama saada. Avaldaja kirjeldab, et pere senise põhiosa sissetulekut tagas abikaasa. Avaldaja leiab, et pärandvarana saadud raha kasutamine oleks perekonna, sh alaealise tütre huvides. Kaasatud eestkosteasutus kirjeldab, et Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond tutvus menetlusdokumentidega, tegi päringud Maksu- ja Tolliameti ning Sotsiaalkindlustusameti registritesse ja vestles meie osakonnas avaldajaga. Avaldaja kinnitas oma avalduses toodud asjaolusid. Tallinna notari Sirje Velsbergi poolt 31.10.2016.a koostatud ja tõestatud pärimistunnistuse kohaselt on alaealise XXXX04.09.2016.a surnud isa XXXX(ik XXXX) pärijateks võrdsetes osades 1⁄2 suuruses mõttelises osas tema abikaasa avaldaja XXXX ja tütar XXXX. Pärimismenetluses kogutud andmete kohaselt kehtis pärandaja ja tema abikaasa abielus varaühisuse varasuhe. Vastavalt XXXX avaldusele pärisid avaldaja ja tema alaealine tütar Swedbank AS Pensionifondi K3 osakud, lõppsaldoga 8573,118 eurot, hoius Swedbank AS kontol lõppsaldoga 2203,58 eurot ja raha Swedbank AS arvelduskontol lõppsaldoga 148,10 eurot, kogusummas 8924,798 eurot. Eestkosteasutus kirjeldab, et XXXX elab koos täisealise poja XXXX (kes ei ole XXXX laps) ja alaealise tütre XXXX 2-toalises kõigi mugavustega korteris aadressil XXXX, Tallinn. Korter kuulub avaldajale. Avaldaja töötab AS-is XXXX, tütar Veronika õpib Tallinna XXXX keelekümblusklassis ja tegeleb ujumise ning joonistamisega, täisealine poeg asus tööle 2016.a septembris. Pere sissetuleku moodustavad ema töötasu ca 900 eurot kuus, lapse toitjakaotuspension 159,36 eurot, peretoetus 50,00 eurot ja poja töötasu oktoobri eest oli 582,18 eurot. Avaldaja soovib päranduseks saadud raha kasutada tütrele võimalikult hea hariduse, samuti tervise ja huvitegevuse toetamiseks. Tütrele on avaldaja poolt juba Swedbank AS-is avatud Koolifond, kuhu ta teeb regulaarselt makseid. Lähtudes ülaltoodust leiab Lasnamäe Linnaosa Valitsus, et avaldaja lähtub oma avalduses lapse parimatest huvidest, avaldus on põhjendatud ega kahjusta alaealise huvisid.
Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 sätestab, et kohus teeb kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 131 lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda muu hulgas PKS § 187 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 188 lg 1 p 1 näeb ette, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa. PKS § 188 lg 1 p 8 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada ja võõrandada väärtpabereid.
2-16-17279 Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 28 lg 1 kohaselt osakuomaniku surma korral lähevad osakud üle pärijale. Sama sätte teine lõige näeb ette, et pärijal on õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Avaldus osakute ülekandmiseks või tagasivõtmiseks on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. KoPS § 31 lg-st 11 tuleneb, et kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse tema seaduslik esindaja, kellel peab olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul kohtu nõusolek. Kohus on tuvastanud, et alaealine puudutatud isik on pärandaja XXXX laps. Tallinna notari Sirje Velsbergi poolt 31.10.2016.a koostatud ja tõestatud pärimistunnistuse kohaselt on XXXX(ik XXXX) pärijateks 1⁄2 suurustes mõttelistes osades avaldaja XXXX ja tütar XXXX. Swedbank AS on kohtu päringule vastuseks teatanud, et pärandaja omas arvelduskontot ja hoiukontot. Ühtlasi on Swedbank AS esitanud kontode seisu ja kogumispensionikonto nr XXXXXX väljavõtte. Arvelduskonto jäägiks on 29.11.2016.a seisuga 148,10 eurot, hoiustatud on ka rahasumma 2203,62 eurot. Kogumispensionikonto väljavõttest nähtub, et pärandajale kuulusid 8573,118 Swedbank Pensionifondi K3 osakut, turuväärtusega 10 099,39 eurot. Avalduses taotleb avaldaja saada kohtu nõusolekut alaealise poolt päritud pensionifondide osakute ja pärandaja pangakontodel olevate rahaliste vahendite käsutamiseks. Esitatud asjaolude põhjal on kohus veendunud, et avaldaja poolt taotletavad tehingud on alaealise huvides ning kogumispensioni osakute tagasivõtmine ja rahaliste vahendite käsutamine ei kahjusta alaealise heaolu. Eestkosteasutus on kirjeldanud, et avaldaja plaanib saadud raha kasutada tütrele võimalikult hea hariduse, samuti tervise ja huvitegevuse toetamiseks. Kohus annab PKS § 131 lg 1 ja § 188 lg 1 p 1 ning § 188 lg 1 p 8 koosmõju alusel avaldajale loa võtta tagasi ning võõrandada alaealise nimel XXXX(isikukood XXXXXXXXX kuuluvad pensionifondi osakud. Ühtlasi on avaldajal õigus alaealise nimel käsutada alaealisele kuuluvaid rahalisi vahendeid, mis asuvad pärandaja XXXX pangakontodel. Kohus selgitab, et PKS § 130 kohaselt paigutavad vanemad nende valitsetava lapsele kuuluvad raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides käesoleva seaduse §-s 186 sätestatut. PKS § 186 lg 1 sätestab, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Menetluskulud jätab kohus avaldaja kanda TsMS § 172 lg 1 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.