Puudutatud isik (lapse isa): Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Puudutatud isik (laps): Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Urmas Arumäe (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo, e-post: urmas.arumä[email protected]) Eestkosteasutus: Xxxx vald Xxxx Vallavalitsuse kaudu, esindaja Airi Xxxx (e-post: [email protected]) 07.12.2016
Ärakuulamise toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus.
2.Lõpetada Xxxxja Xxxxühine hooldusõigus ja anda Xxxxalaealise lapse Xxxxainuhooldusõigus.
3.xxxx saab käesoleva kohtumääruse alusel alaealise lapse Xxxxainuke seaduslik esindaja.
4.xxxx kuulub käesoleva kohtumääruse alusel alaealise lapse Xxxxisikuhooldusõigus, s.o
õigus ja kohustus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.
5.xxxx kuulub käesoleva kohtumääruse alusel ka alaealise lapse Xxxxvarahooldusõigus, mis seisneb õiguses ja kohustuses valitseda lapse vara. Menetluskulude jaotamine
6.Jätta Xxxxriigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulu Eesti Vabariigi kanda.
7.Ülejäänud menetluskulud jätta neid kandnud isiku kanda. Kuna kohus jätab ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda, puudub vajadus kohtumääruses kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust. Edasikaebamise kord ja määruse jõustumine Käesolevale kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus avaldajal ja kõigil asjast puudutatud isikutel Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest Xxxxja Xxxx. Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Asjaolud ja menetluse käik
1.29.08.2016 kohtule esitatud avalduses palus Xxxx(avaldaja, lapse ema) lõpetada avaldaja ja Xxxx(puudutatud isik, lapse isa) ühine hooldusõigus Xxxx(laps) suhtes ja anda hooldusõigus täielikult üle avaldajale.
2.Avalduse kohaselt sündis Xxxxja xxxx ́i kooselust 01.11.2006 poeg Xxxx. Avaldaja ja Xxxxelasid koos kuus aastat ja läksid lahku, kui laps oli viie aastane. Lahkumineku põhjuseks oli Xxxx süvenev alkoholism ja vägivaldsus, mis ohustas avaldajat ja ka last. Kooselu jooksul toetas Xxxx peret rahaliselt puudulikult, mistõttu jäid maksud maksmata ja pere jäi võlgadesse. Põhiline pere sissetulek oli avaldaja emapalk ja hiljem miinimumpalk koristajana. Kuna Xxxx kindlat tööd ei olnud, soovis avaldaja leida suurema sissetulekuga tööd, mis oleks eeldanud isa hoolitsemist lapse eest. Xxxx seda ei lubanud ja kõik jätkus, kuni ta hakkas ohustama avaldaja elu. Lapsega tegeles ta vahest õhtuti mürades, kui oli end välja puhanud või ei saanud alkoholi osta. Ka alkoholismi tõttu tekkisid tal psüühilised häired ja avaldaja hakkas tõsiselt kartma enda ja lapse elu pärast. Selle kõige pärast läks avaldaja Xxxx lahku, sest nad ei suutnud koos elada ja Xxxx eelistas jätkata ilma vastutuse ja kohustuseta. Avaldaja leppis temaga kokku, et ta hakkab lapsel külas käima ja toetab rahaliselt last. Peale lahkuminekut käis Xxxx kolmel korral aasta jooksul last külastamas. Ostis korra poest võileivamaterjali ja pidas seda piisavaks lapse jaoks, vabandades end rahapuudusega. Siis tuli pikk periood, kus ta isegi ühendust ei võtnud ja avaldaja nõudis talt kohtu kaudu elatisraha välja, et laps ei peaks nälga kannatama. Pärast kohtuotsust kaks kuud ta maksis. Hiljem enam mitte, vabandades end jälle rahapuudusega, kuigi käis tookord Soomes tööl. Algul oli see ehk mõistetav. Avaldaja lubas isal isegi lapse sugulastega kohtumisele kaasa võtta, et isa ja poeg saaksid koos olla. See oli ainuke kord neil koos reisida ja sellest kujunes lapse jaoks katastroof, mis jättis lapse mällu tõsise trauma. Ja ka materiaalselt ei ole Xxxx enam last toetanud. Pärast seda juhtumit käis ta kahel korral külas, rohkem tasuta öömaja kui lapse pärast. Peale viimast külastust vahetas ta telefoninumbri ära, et keegi teda kätte ei saaks ega saaks midagi nõuda. Seega on kogu aeg kõik lapsega seonduv materiaalne ja vaimne vastutus ja kulutused olnud
ema kanda. Tihti on vaja abi ja toetust paluda väljastpoolt ja siis on ühine hooldusõigus abi saamisel takistuseks kuna avaldaja peab hakkama tõestama, et lapse isa tõepoolest ei toeta millegagi oma last. Xxxx mäletab isa kohta ka ainult halbu asju. Avaldaja ei ole kuulnud teda rääkimas midagi ilusat isa kohta just sel põhjusel, et isa ei tegelenud lapsega. Kogu poissi arendav tegevus on langenud ema õlgadele ja avaldaja on uhke, et suudab tegevustega mingil määral asendada isa rolli, sest keegi peab poissi õpetama mehetöid tegema. Ühise hooldusõiguse teostamine Xxxx on võimatu, kuna tema ei osale kuidagi lapse kasvatamises ja arengus. Kuna temal on praegu seadusest tulenev hooldusõigus, siis on lapsel pidev hirm, et isa võib tulla ja oma õigust kasutades lapse kaasa viia. Ühine hooldusõigus mõjutab ka lapse tulevikku. Oleks ebaõiglane kui isa, kes kunagi lapsest ei hoolinud ega tema eest ei hoolitsenud, nõuaks lapse täisealiseks saades lapselt materiaalset tuge.
3.Harju Maakohus 03.10.2016 kohtumäärusega võttis avalduse menetlusse, kaasas eestkosteasutusena Xxxx valla Xxxx Vallavalitsuse kaudu. Kohus määras lapsele esindaja riigi arvel, õigusabi osutas vandeadvokaat Urmas Arumäe.
4.Lapse isa kohtule kirjalikku seisukohta ei esitanud.
5.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja vestles lapse emaga ja lapsega. Esindaja toetas ema avaldust, kuna see on lapse huvides.
6.Xxxx Vallavalitsus toetas avaldust, hooldusõiguse üleandmine lapse emale ei kahjusta lapse huve. Lapse elukorraldus ei muutu võrreldes senise ajaga. Lapse ema on siiani lapse eest hoolitsenud ja on valmis seda edasi tegema.
7.Ärakuulamisele 07.12.2016 kell 13.00 Xxxx ei ilmunud. Xxxx oli ärakuulamise ajast ja kohast teadlik alates 11.11.2016, kui oli kohtukutse isiklikult kätte saanud. Xxxx helistas enne istungit, et ta ei saa ärakuulamisele tulla, kuna tal ei ole sõiduraha. Epostiaadressi tal ei ole. Oma telefoninumbrit ei mäletanud, lubas selle üles otsida ja siis tagasi helistada ja teatada. Xxxx kuni käesoleva ajani helistanud ei ole. Kohus ei rahuldanud Xxxx taotlust ärakuulamise edasi lükkamiseks. Xxxx oli piisavalt aega alates kohtukutse kättesaamisest kuni ärakuulamiseni korraldada ärakuulamisele tulemine ja leida selleks vahendid. Ärakuulamisel lapse ema palus avalduse rahuldada. Xxxx helistas talle ja teatas, et ei saa ärakuulamisele tulla. Laps ja isa suhelnud ei ole. Eestkosteasutuse esindaja ja lapse esindaja toetasid lapse ema avaldust Kohtumääruse põhjendused
8.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p-st 2 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 5 ei ole kohus taolises menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule esitatud avalduse läbivaatamise kohta ei ole seaduses sätestatud teisiti. TsMS § 477 lg-st 7 tulenevalt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
9.Kohus, ära kuulanud avaldaja, lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja, samuti eestkosteasutuse seisukohad, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub seetõttu ka rahuldamisele.
10.Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 123 lõikest 1 lahendab kohus lapsesse puutuva vaidluse esmajoones lähtuvalt lapse huvidest. Lastekaitseseaduse §-i 5 lg 3 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks, alati ja igal pool, seada esikohale lapse huvid. PKS § 137 lõike 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus taotleda kohtult hagita menetluses, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Avaldust ei rahuldata, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Sama paragrahvi lõike 3 järgi lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. PKS § 116 lõike 2 alusel on lapse vanemal kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PKS §-ide 96 ja 97 kohaselt on vanemal kohustus anda ülalpidamist oma alaealisele lapsele.
11.Kohus leiab, et lapse Xxxx hooldusõigus peaks kuuluma alaealise lapse emale, Xxxx, kellega koos laps peale vanemate lahkuminekut elab ja kes on hooldusõigust ka seni reaalselt teostanud, olles seejuures taganud lapse eluks vajalikud elamistingimused, samuti hoolitsuse ja turvalisuse. Hingeline seos lapse ja ema vahel on tugev ja ainuke, kuna lapse isa lapse kasvatamisega ei tegele. Xxxx avaldas, et ei tea oma isast suurt midagi, ei mäleta millal viimati teda nägi ja ei mäleta midagi head ajast kui isa võis kodus elada. Xxxx ei igatse isa – see oli kategooriline „ei“.
12.Arvestades lapse huvisid, kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele, samuti asjaolu, et lapse isa käitumisest ja suhtumisest võib järeldada, et lapse isa ei soovi hooldusõigust lapse suhtes teostada, lõpetab kohus käesoleva kohtumäärusega Xxxx ja Xxxx ühise hooldusõiguse Xxxx suhtes. Kohus annab alaealise lapse Xxxx hooldusõiguse täielikult üle Xxxx. Hooldusõiguse üleandmisega lapse emale viiakse tegelik olukord vastavusse ka õiguslikult ja tagatakse selles asjas selgus. Xxxx saab käesoleva kohtumääruse alusel alaealise lapse ainuke seaduslik esindaja, kellele kuulub Xxxx isikuhooldusõigus kui ka varahooldusõigus.
13.Kohus selgitab, et juhindudes PKS § 143 lg-s 1 sätestatust on vanemal õigus ja kohustus lapsega suhelda. Üksnes juhul, kui lahus elava vanemaga suhtlemine ei oleks lapse huvides, sh avaldaks lapsele kahjulikku mõju, võib vanem lapse heaolu tagamiseks takistada lahus elaval vanemal lapsega suhelda. Seda, kas lahus elava vanema ja lapse suhtlemise takistamine on lapse huvides põhjendatud, saab kohus hinnata vanema avalduse alusel vanema ja lapse suhtlemise korda määrates. Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale täielikult lapse hooldusõiguse andmine ei lõpeta teise vanema ülalpidamiskohustust lapse suhtes.
14.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras alaealisele lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jätab kohus neid kandnud isikute kanda. Kuna kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, puudub vajadus kohtumääruses kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.