Osaühingu Vändra hagi OÜ ELPA i.e. vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.02.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
149 331,42 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ ELPA i.e. apellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: osaühing Vändra (registrikood 10052854), lepinguline esindaja vandeadvokaat Elmer Muna Kostja: OÜ ELPA i.e. (registrikood 10939959), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik
Kohtuistungi toimumise aeg
07.05.2015
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 02.02.2015 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud OÜ ELPA i.e. kanda ning välja mõista OÜ-lt ELPA i.e. osaühing Vändra kasuks menetluskuludena 1 202,50 eurot. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
15.07.2014 esitas osaühing Vändra Harju Maakohtusse hagi OÜ ELPA i.e. vastu ja palus 05.01.2015 lõpliku nõudena kostjalt hagejale välja mõista põhivõla 293 508,57 eurot, 05.01.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 23 771,75 eurot ja alates 06.01.2015 viivise kuni kohustuse täitmiseni määras 0,05% päevas.
2.Hagi kohaselt sõlmisid pooled 04.04.2014 piima müügileping nr PML–22/2014-4 (leping), mille alusel tarnis hageja kostjale piima ja kostja kohustus tarnitud piima eest tasuma.
3.Kostja teatas 30.04.2014 vastavalt lepingu punktile 5.1 ja 5.8 hagejale piima hinna maikuuks 2014, näidates kõrgema ja eliitklassi piima hinnaks 402 eurot tonni kohta. Hageja tarnis kostjale maikuus 1313,691670 tonni piima ning esitas arve 629 619,02 euro suurusele summale. Kostja tasus vastu võetud piima eest üksnes 352 (+km 20%) eurot tonni kohta ehk kokku 550 797,28 eurot, mis on 78 821,74 eurot vähem.
4.Kostja teatas 30.05.2014 hagejale kõrgema ja eliitklassi piima hinnaks juunikuuks 337 eurot tonn. Kostja teatatud hind ei vastanud lepingu punktile 5.8, mille kohaselt ei saa hind olla väiksem Euroopa Liidu keskmisest, mis 30.05.2014 seisuga oli 395,4 eurot tonn. Hageja teavitas 05.06.2014 kostjat nimetatud lepingu punkti mittevastavusest ja teatas, et hind ei saa olla väiksem kui teadaolev Euroopa Liidu keskmine hind ehk 395,4 eurot tonn. Hageja tarnis kostjale juunis 1313,93676 tonni piima ning esitas arve 615 561,91 euro suurusele summale, kuid kostja tasus vastu võetud piima eest üksnes 337 (+km 20%). Kostja on vähem tasunud 92 080,69 eurot.
5.11.06.2014 vastuses kostja teatas, et “võimatus maksta hagejale minimaalselt lepingu punktis 5.8 sätestatud Euroopa Liidu keskmist hinda on tingitud järsust ning prognoosimatust langusest piimatoodete turgudel, mille tagajärjel on piimatoodete realiseerimine varasemate hindadega muutunud kostja jaoks võimatuks”. Seega tunnistas kostja, et küsimus ei ole erinevas arusaamises hinnakokkuleppest, vaid et antud leping ei ole enam kasulik.
6.30.06.2014 teatas kostja juulikuu piima hinnaks 325 eurot/t. Hageja tarnis juulis kostjale 1339,89791 tonni piima ning esitas 31.06.2014 arve 597 912,28 euro suurusele summale. Arve esitamisel lähtus hageja lepingu punktist 5.8, mille kohaselt ei saa piima eest tasutav hind olla väiksem hinna määramise ajal avaldatud Euroopa Liidu keskmisest piima hinnast ehk 377 eurot tonni kohta. Kostja on tasunud vastuvõetud piima eest 514 302,64 eurot, mis on 83 609,64 eurot vähem.
7.30.07.2014 teatas kostja augustikuu piima hinnaks 325 eurot tonni kohta. Hageja tarnis augustis kostjale 635,72708 tonni piima ja esitas 31.08.2014 arve 325 101 euro suurusele summale. Arve esitamisel lähtus hageja lepingu punktist 5.8, mille kohaselt ei saa piima eest tasutav hind olla väiksem hinna määramise ajal avaldatud Euroopa Liidu keskmisest piima hinnast ehk 376 eurot tonni kohta. Kostja tasus vastu võetud piima eest 286 104,50 eurot, mis on 38 996,50 eurot vähem.
8.Lepingu punkti 5.6 kohaselt on hagejal õigus nõuda tähtaegselt tasumata summadelt viivist 0,05% päevas. Perioodi 19.06.2014 - 05.01.2015 (201 päeva) eest on kostja viivisevõlg 7921,41 eurot (arvestatuna 78 821,74 eurolt), perioodi 19.07.201405.01.2015 (171 päeva) eest on kostja viivisevõlg 7872,84 eurot (arvestatuna 92 080,64 eurolt), perioodi 19.08.2014-05.01.2015 eest (140 päeva) 5852 eurot (arvestatuna 83 609,64 eurolt) ja perioodi 19.09.2014-05.01.2015 (109 päeva) eest 2125,50 eurot (arvestatuna 38 996,50 eurolt). 05.01.2015 seisuga moodustab sissenõutavaks muutunud viivis 23 771,75 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt alates 06.01.2015 viivist TsMS § 367 järgi 0,05% päevas.
9.Pooled ei ole kokku leppinud selles, et kostjal on lepingust tulenevalt õigus määrata piima hind omal äranägemisel ning teha ümberarvutused ja juurdemaksed ca 3 kuu pärast ehk peale seda kui EL statistika avaldab vastava kuu täpse keskmise piima hinna ning seni kuni hageja ei esita kostja poolt suvaliselt nimetatud hinnaga arveid, ei kavatse ostja üldse midagi maksta. Sisuliselt tähendab see kostja intressita krediteerimist kolme kuu vältel, mida hageja ei aktsepteeri. Pooled on kokku leppinud hinna fikseerimises enne vastavat tarnekuud ning kui hind ei ole hagejale aktsepteeritav on tal võimalus leping üles ütelda ja/või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. Pooled on sõlminud hinnakokkuleppe, mis sätestab, et järgmiseks kuuks müüdava piima hind teatatakse kostja poolt enne algavat tarnekuud ja see teatatav hind ei saa olla väiksem teadaolevast Euroopa Liidu keskmisest hinnast. Hinna hilisem muutumine saab tuleneda üksnes tulenevalt piima kvaliteediklassist. Kostja on kohustatud vastavalt lepingu punktile 5.5 tasuma eelmisel kuul tarnitud piima eest kahes osas järgneva kuu 8. ja 18. kuupäevaks. Kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud.
10.Kostja aktsepteeris ilma ühegi vastuväiteta kõiki lepingus kokkulepitud hinna määramise ja tarnitud piima eest arveldamise tingimusi, mida näitab see, et aprilli hinnateatise alusel määratud piima hinna kostja tasus. Lepingust tuleneb üheselt, et järgmise kuu tarnete osas kehtib kas eelmise kuu viimaseks päevaks teatatud hind või kui hinda ei ole teatatud, siis eelmisel kuul kehtinud hind. Asjaolu, et kostja saatis väidetavalt ekslikult vale hinnateatise, ei oma õiguslikku tähendust ega anna kostjale alust oma lepinguliste kohustuste täitmata jätmiseks. Leping ei anna kostjale alust juba kindlaksmääratud hinna hilisemaks muutmiseks ega parandamiseks. Pärast lepingus kindlaksmääratud tähtaega saadetud uus hinnateatis ei saa ühelgi juhul mõjutada piima hinda, mis vastavalt lepingu punktile 5.1 on fikseeritud eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga. Lepingus on selgelt fikseeritud hinna määramise viis, mistõttu puudub VÕS § 28 lg-st 2 tulenev alus sisustada hinnakokkulepet keskmisest või mõistlikust hinnast lähtudes. Hagejale lepingust tulenevaid õigusi ei mõjuta kolmandate isikute käitumine. Ekslik on kostja järeldus, et leping annab kostjale aluse määrata hinnateatise alusel esialgne piima hind ning seda vastavalt Euroopa Liidu vastava kuu keskmisele piimahinnale tagantjärgi korrigeerida. Lepingust ei tulene sõnaselget alust hinna tagantjärgi korrigeerimiseks ning hageja arvates ei saa seda tuletada ka lepingu tõlgendamise teel. Lepingust ei tulene, et mingi osa tarnitud piima hinnast võiks kostja tasuda kahe- kuni kolmekuulise viivitusega pärast EL-i vastava kuu keskmise piimahinna avaldamist. Kuivõrd kogu summa tasumise kohustus (p 5.5) eeldab ühtlasi selgust tasumisele kuuluva summa osas, siis tuleb arvelduste tegemisel lähtuda vastaval hetkel avaldatud EL-i keskmisest piimahinnast. Arvestades seda, et kostja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses ning leping on koostatud kostja tüüplepingu projekti põhjal, siis pidi kostja olema väga hästi teadlik, et EL-i keskmine piimahind avaldatakse paarikuulise viivitusega. Kui poolte tahe oleks lepingu sõlmimisel olnud hinna tagantjärgi korrigeerimine, siis oleksid pooled selle lepingus ka sõnaselgelt kokku leppinud, sh tasumise tähtaja ja tasumisega viivitamisega kaasnevate tagajärgede määramisel. Enne kohtumenetlust on kostja oma 11.06.2014 vastuses toonud kokkulepitud hinna tasumata jätmise põhjusena välja halvenenud turusituatsiooni. Ühtlasi on kostja soovinud lepingu punkti 5.8 sõnastust muuta selliselt, et hagejale tasutav hind ei oleks seotud EL-i keskmise piimahinnaga. Eelnev ilmestab, et nii lepingu sõlmimisel kui ka vaidlusaluste arvete esitamise ajal mõistis kostja lepingut hagejaga samamoodi ega olnud arvamusel, et tasumisele kuuluv hind kuulub hiljem korrigeerimisele. Hageja ei ole aktsepteerinud hinna tagantjärgi
korrigeerimise võimalust ega ole esitanud kostjale ühtegi arvet, millel oleks kajastatud hinna hilisem korrigeerimine. Kostja vastuväited
11.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle jätta rahuldamata. Lepingu kohaselt kohustus hageja müüma kostjale piima kostja poolt eelneva kalendrikuu lõpuks kirjalikult teatavaks tehtud hinnaga.
12.04.04.2014 ehk lepingu sõlmimisel lisati lepingule esimene hinnateatis, mille kohaselt määrati eliit- ja kõrgema klassi piima hinnaks aprillis 402 eurot tonn. Aprillis tarnitud piima eest on kostja hagejale tasunud vastavalt hageja 30.04.2014 esitatud arvele.
13.30.04.2014 saatis kostja hagejale maikuu hinnateatise, milles oli ekslikult märgitud vale hind (aprilli hind 402 eurot tonn). Vea avastamisel 05.05.2014 saatis kostja hagejale koheselt korrektse hinnateatise, millega määras mais piima hinnaks 352 eurot tonn. Hageja ei reageerinud teatistele kuidagi, kuid 31.05.2014 esitas hageja kostjale mai eest arve, milles oli piima hinnaks märgitud 402 eurot tonn. Kuivõrd arve oli ebaõige, siis tasus kostja piima eest juuni alguses vastavalt kostja teatud õigele hinnale ehk 352 eurot tonn.
14.30.05.2014 saatis kostja hagejale juunikuu hinnateatise, milles oli piima hinnaks märgitud 337 eurot tonn. 05.06.2014 teatas hageja kostjale, et tema arvates on see hind määratud ekslikult. Hageja tugines lepingu sättele, mille kohaselt ei tohi piima eest makstav hind olla väiksem Euroopa Liidu keskmisest hinnast. Hageja leidis, et Euroopa keskmiseks hinnaks tuleks pidada sellist hinda, mis on hinnateatise esitamise ajal avaldatud. Kuna keskmist hinda avaldatakse mõnekuise viivitusega, tähendas see, et hageja soovis müüa juunis piima märtsi hinnaga. Kostja sellise tõlgendusega ei nõustunud.
15.Tulenevalt poolte erimeelsustest hinnakokkuleppe osas, teatas kostja 19.06.2014 lepingu ühepoolsest lõpetamisest alates 19.08.2014.
16.Juunikuu lõpus esitas hageja juunikuu tarnete eest arve, milles erinevalt hinnateatisele märgitust oli piima hinnaks arvestatud 395,4 eurot tonn (esialgselt avaldatud EL-i keskmine hind märtsis).
17.30.06.2014 saatis kostja hagejale juulikuu ja 30.07.2014 augustikuu hinnateatise, mõlemas oli piima hinnaks 325 eurot tonn.
18.Juulis ja augustis avaldati mai- ja juunikuu Euroopa Liidu keskmised piimahinnad, mis olid kostja hinnateatistest mõnevõrra kõrgemad. Lähtudes lepingust, mille kohaselt ei tohi piima eest makstav hind olla väiksem Euroopa Liidu keskmisest hinnast, on kostja korduvalt palunud hagejal seetõttu esitada korrigeeritud arved, mida hageja siiani teinud ei ole. Leping ja selle alusel tehtavad tarned lõppesid 19.08.2014.
19.Piima hinna määrab esialgu kostja teatatud hind, mis lepingu p 5.1 kohaselt tehakse kostja poolt teatavaks eelneva kalendrikuu lõpuks. Seega leppisid pooled sõnaselgelt kokku, et hinna määramise pädevus on kostjal ehk kostja otsustab, millise hinnaga ta on valmis piima ostma. Kuivõrd määramata hind on lahtine tingimus VÕS § 26 lg 1 tähenduses, siis peab hind vastama VÕS § 26 lg 3 kohaselt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele ja ei saa olla suvaline nagu hageja väidab. Hagejal on alati võimalik vaidlustada temale teatatud hinda hea usu ja mõistlikkuse kaalutlustel, mida hageja antud juhul aga teinud ei ole. Lisaks oli hagejal ka õigus leping üles öelda või lihtsalt mitte tarnida piima temale mittesobiva hinnaga. Seevastu puudub lepingus igasugune alus ühepoolseks hinna määramiseks hageja poolt.
20.Lepingu p 5.8 kohaselt ei tohi müüjale makstav piima hind olla väiksem Euroopa Liidu keskmisest piima hinnast. Pooled vaidlevad selle üle, kas lähtuda viimasest avaldatud hinnast (hageja versioon) või tarnete kuu keskmisest hinnast. Hinnateatise
väljasaatmise ajal kuu lõpus ei ole veel üheselt teada, milliseks kujuneb järgmise kuu Euroopa Liidu keskmine hind. Hageja soovib tõlgendada kokkulepet selliselt, et kostja teatatud hind ei tohi olla väiksem, kui viimane hinnateatise saatmise ajal lepingu p-s 5.8 viidatud konkreetsel kodulehel avaldatud hind, olenemata sellest, millise kuu hind parasjagu avalikustatud on. Kostja seevastu mõistab kokkulepet selliselt, et hinnateatise sisu määrab kostja ise (lähtudes tema prognoosist järgmise kuu hinna kohta) ning seejärel teevad pooled vajadusel tagantjärgi ümberarvutusi, kui algava kuu EL-i keskmine hind osutub suuremaks, kui kostja prognoos.
21.Kostja tõlgendus on kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga (VÕS § 29 lg 5 p 4). Piim on kiiresti käibiv kaup, mis reageerib kiiresti turul toimuvatele muutustele ning on tugevasti mõjutatud poliitilisest ja looduskeskkonna olukorrast. Niivõrd kiiresti muutuval turul ei võtaks mõistlikult toimivad ettevõtjad piima hinna määramisel aluseks kolm kuud tagasi kehtinud hinnataset. Hageja ei saa mõistlikult eeldada, et kokkuostja ostaks piima kaks-kolm kuud varem kehtinud hinnaga, sest piima müümisel võib turul kehtiv hind olla näiteks 50 eurot madalam. Seetõttu on mõistlik tõlgendada lepingu p 5.8 selliselt, et kostja määratud hinda korrigeeritakse hiljem nii, et hagejale makstakse vähemalt Euroopa Liidu keskmine piima hind selle kuu eest, milles tarned toimusid.
22.Kostja tõlgendus on kooskõlas lepingu struktuuri ja sõnastusega. Lepingu p 5.8 näitab, et tegemist on justnimelt hinna tagantjärgi korrigeerimise mehhanismiga, mitte aga lisatingimusega, millele peaks vastama lepingu p 5.1 alusel kostja poolt teatatav hind.
23.Kostja tõlgendus on kooskõlas poolte käitumisega (VÕS § 29 lg 5 p 3). Hageja on esitanud kostjale arve, mis kajastab hilisemat hinna korrigeerimist lepingu p 5.8 alusel. Täpsemalt esitas hageja juunikuu arve, millele on eraldi kantud „piima hinnavahe vastavalt lepingule“, kuigi hageja on ebaõigesti lähtunud Euroopa Liidu märtsikuu keskmisest hinnast. Sel viisil formuleeritud arve vastabki kostja esitatud tõlgendusele lepingu p-st 5.8.
24.Kostja on maikuu tarnete eest tasunud kokkulepitud summa. Kostja saatis esialgu tõesti 30.04.2014 hagejale ekslikult välja vale hinnateatise, kus oli märgitud piima hinnaks eelmise kuu hind, kuid viga avastati ja uued teatised saadeti välja juba kaks tööpäeva hiljem. Seega tarnis kostja terve maikuu kostjale piima hinnaga 352 eurot/t. Kuivõrd lepingu kohaselt oli hinna määramise pädevus niikuinii kostjal kui piima kokkuostjal, hõlmas see ka ekslikult teatatud hinna parandamist. Lisaks näitas hageja hilisem tegutsemine, et ka pisut hiljem teatatud hind on talle vastuvõetav.
25.Kostja on juuni, juuli ja augusti tarnete eest tasunud kokkulepitud summa. Hageja on ebaõigesti tõlgendanud lepingu p 5.8 ja nõudnud kokkulepitust suurema summa tasumist. Kostja määratud hind oli mõistlik ja põhjendatud ja arvestades turusituatsiooni. Kostja lubas maksta hagejale EL-i keskmist hinda (mis on niigi märkimisväärselt kõrgem, kui Eesti keskmine hind), kuid hageja soovib saada EL-i keskmisest veel kõrgemat hinda.
26.Kostja on valmis tasuma hagejale juurde EL-i keskmisele hinnale vastava summa, kui hageja sellega nõustub ning väljastab vastavad korrektsed arved. Maakohtu otsus
27.02.02.2015 otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi täielikult ja jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
28.Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised olulised asjaolud: 04.04.2014 sõlmisid pooled piima müügilepingu nr PML–22/2014-4, mille alusel tarnis hageja kostjale piima ja kostja kohustus tarnitud piima eest tasuma (t.lk 6-13);
04.04.2014 lepingu lisaga 3 määrati eliit- ja kõrgema klassi piima hinnaks aprillis 402 eurot/tonn (t.lk 12). Pooltel ei ole vaidlust selles, et aprillis tarnitud piima eest on kostja hagejale vastavalt 30.04.2014 esitatud arvele tasunud. 30.04.2014 teatas kostja, et tasub ajavahemikul 01.05.2014-31.05.2014 hagejale eliitja kõrgema klassi piima eest 402 eurot/tonn (t.lk 14-15); 05.05.2014 teatas kostja, et korrigeerib hinda ja tasub ajavahemikul 01.05.201431.05.2014 hagejale eliit- ja kõrgema klassi piima eest 352 eurot/tonn (t.lk 57-58); Hageja esitas 31.05.2014 kostjale arve maikuus tarnitud 1313,691670 tonni piima eest arvestusega 402 eurot/tonn (t.lk 16). Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja tasus arvestusega 352 eurot/tonni kohta. 30.05.2014 teatas kostja, et tasub ajavahemikul 01.06.2014-30.06.2014 hagejale eliitja kõrgema klassi piima eest 337 eurot/tonn (t.lk 17-18); Hageja esitas 30.06.2014 kostjale arve juunis tarnitud 1313,93676 tonni piima eest arvestusega 395,4 eurot/tonn (t.lk 25). Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja tasus arvestusega 337 eurot/tonni kohta. 30.06.2014 teatas kostja, et tasub ajavahemikul 01.07.2014-30.07.2014 hagejale eliitja kõrgema klassi piima eest 325 eurot/tonn (t.lk 105-106); Hageja esitas 31.07.2014 kostjale arve juulis tarnitud 1339,89791 tonni piima eest arvestusega 377 eurot/tonn (t.lk 107). Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja tasus arvestusega 325 eurot/tonni kohta. 30.07.2014 teatas kostja, et tasub ajavahemikul 01.08.2014-19.08.2014 hagejale eliitja kõrgema klassi piima eest 325 eurot/tonn (t.lk 108-109); Hageja esitas 31.08.2014 kostjale arve juulis tarnitud 635,72708 tonni piima eest arvestusega 376 eurot/tonn (t.lk 110). Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja tasus arvestusega 325 eurot/tonni kohta. Pooltel ei ole vaidlust selles, et leping ja selle alusel tehtavad tarned lõppesid 19.08.2014.
29.Pooltel on vaidlus selles, kuidas kujunes lepingu hind (piima hind) ehk pooled vaidlevad lepingu punktide 5.1 ja 5.8 tõlgendamise üle.
30.Hageja leiab, et pooled on sõlminud hinnakokkuleppe, mis sätestab, et järgmiseks kuuks müüdava piima hind teatatakse kostja poolt enne algavat tarnekuud ja teatatav hind ei saa olla väiksem teadaolevast Euroopa Liidu keskmisest hinnast, milleks on hinnateatise esitamise ajal avaldatud hind. Hinna hilisem muutumine saab tuleneda üksnes piima kvaliteediklassist. Kostja leiab, et pooled leppisid kokku, et hinna määramise pädevus on kostjal ehk esmalt prognoosib kostja järgmise kuu hinna ja seejärel tehakse vajadusel tagantjärgi ümberarvutusi.
31.Lisaks vaidlevad pooled ka selle üle, mida tähendab lepingu p 5.8 sisalduv viide Euroopa Komisjoni kodulehele, st millisest keskmisest EL piima hinnast pooled lähtuvad. Hageja arvates tähendab lepingu punktis 5.8 viide seda, et igale tarnekuule kehtib viimane hind, mis on avalikustatud sellel kodulehel hinna määramise hetkel. Kostja arvates tuleks aga lähtuda hinnast, mida maksti EL-is vastaval tarnekuul ja mis selgub 2-3 kuud hiljem.
32.Vaidluse lahendamiseks ja poolte tahte väljaselgitamisel lähtus kohus lepingu tõlgendamise reeglitest viidates VÕS § 29 lg-tele 1, 4 ja 5. Kohus leidis, et käesoleval juhul on võimalik lepingupoolte ühine tegelik tahe kindlaks teha, tuginedes poolte varasemale (nii lepingu sõlmimisele kui ka järgnevale ning kohtumenetlusele eelnenud) kirjavahetusele ja käitumisele.
33.Lepingu vaidluse seisukohalt olulised punktid (t.lk 7) sätestavad järgmist. Lepingu punkti 5.1 kohaselt, piima hind tehakse ostja poolt kirjalikult teatavaks eelneva kalendrikuu lõpuks. Kui ostja ei ole uut hinda teatanud, kehtib eelmise kuu hind.
Piima hinda korrigeeritakse punkti 5.2 järgi igakuiselt lähtuvalt piima kvaliteedist. Punkti 5.5 järgi tasub ostja eelmisel kalendrikuul üleantud-vastuvõetud piima eest müüjale järgneva kuu 8 ja 18 kuupäevaks müüja poolt ostjale esitatud arve alusel. Punkti 5.8 järgi ei tohi müüjale makstav piima hind olla väiksem Euroopa Liidu keskmisest piima hinnast (http://ec.europa.eu/agriculture/milk/presentations/).
34.Poolte lepingueelne läbirääkimine nähtub lepingu projektidest (t.lk 127-134; 135-142 ja 143-151). Projektidest nähtuvalt on pooled 2 päeva jooksul 07.04-08.04.2014 muutnud lepingut kahel korral. Esmalt puudus kostja poolt saadetud lepingus punkt
5.8.Teisel korral lisas hageja lepingusse punkti 5.8 viiteta (lingita). Kolmandal korral lisas kostja lepingu punkti 5.8 ka viite (lingi). Seega on viidatud punkti mõlemad pooled korrigeerinud ja võib eeldada, et saavutati piimahinna määramise osas kokkulepe. Kohus leiab, et punktist 5.8 koostoimes punktiga 5.1 saab teha järelduse, et pooled on sõlmisid hinnakokkuleppe (p. 5.1), mis sätestas, et järgmiseks kuuks müüdava piima hind teatatakse kostja poolt enne algavat tarnekuud s.t eelneva kalendrikuu lõpuks ja (p 5.8) teatatav hind ei saa olla väiksem teadaolevast Euroopa Liidu keskmisest hinnast.
35.Vaidluspunktiks on ka see, mida on pooled silmas pidanud lepingu punktis 5.8 kokkulepituga, mille kohaselt ei tohi müüjale makstav piima hind olla väiksem Euroopa Liidu keskmisest piima hinnast (http://ec.europa.eu/agriculture/milk/presentations/), st mida lugeda EL keskmiseks piima hinnaks - kas hinnateatise esitamise ajal avaldatud hinda või hilisemalt (2-3 kuud hiljem) selguvat vastava tarnekuu keskmist hinda.
36.Pooled on sõlminud vaidlusaluse lepingu oma majandustegevuses, mistõttu nõustus kohus sellega, et majandustegevuses tegutsevatele isikutele pidi teada olema, et viidatud kodulehel avalikustatakse tegelik vastava tarnekuu piimahind ca kahekuise viivitusega.
37.Maakohus leidis, et poolte poolt lepingus kokkulepitud hinnaks (p 5.8) tuleb pidada hinda, mis on avaldatud sellel kodulehel kalendrikuu viimasel päeval hinnateatise esitamise seisuga. St kui kostja teatas nt aprillikuu viimasel päeval maikuu eest makstava piima hinna, siis aprillikuu viimasel päeval kodulehel avaldatud hind tuleb lugeda EL keskmiseks piima hinnaks. Vaadeldava lepingu punkte saab koostoimes tõlgendada selliselt, et kostja teatab järgmiseks kuuks müüdava piima hinna enne algavat tarnekuud, st hind fikseeritakse enne vastavat tarnekuud ja teatatav hind ei saa olla väiksem teadaolevast Euroopa Liidu keskmisest hinnast, mis on avaldatud kalendrikuu viimasel päeval hinnateatise esitamise seisuga lepingu punktis 5.8 toodud kodulehe kaudu. Hinna hilisem muutumine saab tuleneda üksnes piima kvaliteediklassist (p. 5.2).
38.Tõlgendust toetab lepingu punkt 5.5, mille järgi tasub ostja eelmisel kalendrikuul üleantud-vastuvõetud piima eest müüjale järgneva kuu 8 ja 18 kuupäevaks müüja poolt ostjale esitatud arve alusel. Sellest saab järeldada, et arve esitamise ajal pidi olema selge hind.
39.Kostja tõlgendus on eluliselt ebausutav seetõttu, et juhul kui lähtuda hinnast, mida maksti EL-is vastaval tarnekuul ja mis selgub 2-3 kuud hiljem, siis kaotavad mõtte poolte sõlmitud lepingu punktid 5.1 ja 5.5 s.o hinna määramine enne algavat tarnekuud ja tasumise tähtpäevad. Kohus nõustub hagejaga, et see tähendaks sisuliselt kostja intressita krediteerimist, mida ei saa majandustegevuses tegutsevate ettevõtete puhul eeldada. Samuti ei ole lepingus märgitud, et kostja kohustus oli teatada piimahinna prognoos. Kostja pidi teatama järgmise kuu hinna. See millised hinnakokkulepped sõlmis või millist hinda maksis kostja hageja konkurentidele ei oma asjas tähtsust. Kostja oli hagejaga lepingut sõlmides teadlik, millist hinda maksab ta
hageja konkurentidele ning oli vaba hagejaga kokku leppima sellises hinnakokkuleppes, mis oli talle sobilik.
40.Asjaolu, et pooled tõlgendasid lepingut kooskõlas hageja poolt väidetule kinnitab see, et 04.04.2014 ehk lepingu sõlmimisel lisati lepingule esimene hinnateatis, mille kohaselt määrati eliit- ja kõrgema klassi piima hinnaks aprillis 402 eurot/tonn (ilma km) ja aprillis tarnitud piima eest on kostja hagejale tasunud vastavalt hageja 30.04.2014 esitatud arvele. Kostja esitatud tabelist (t.lk 126) nähtub, et kostja on tasunud hagejale aprillis piima eest enam, kui oli hilisemalt avaldatud tegelik EL keskmine piimahind aprillis. Kostja ei ole teinud tagantjärgi korrigeerimisi aprillikuu osas.
41.Kohtule on usutav, et lahkarvamused hinna määramise osas tekkisid majanduslikust olukorrast tulenevalt. Kostja on 11.06.2014 vastuses toonud kokkulepitud hinna tasumata jätmise põhjusena just välja halvenenud turusituatsiooni (t.lk 21-22). Kirjas märkis kostja hagejale, et võimatus maksta hagejale minimaalselt lepingu punktis 5.8 sätestatud Euroopa Liidu keskmist hinda on tingitud järsust ning prognoosimatust langusest piimatoodete turgudel, mille tagajärjel on piimatoodete realiseerimine varasemate hindadega muutunud kostja jaoks võimatuks. Samas kirjas on kostja teinud hagejale ettepaneku koodkõlas VÕS §-ga 97 lepingu punkti 5.8 muutmiseks. Seega ei ole kostja koheselt viidanud lepingu erinevatele tõlgendustele vaid makseraskuste tekkimisele s.t siit saab järeldada, et veel juunis 2014 said pooled lepingus kokkulepitust aru sarnaselt. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust kostja poolt istungil märgitu (t.lk 163), et kiri valmis kostja lepingulise esindaja büroos. Osundatud asjaolu kirjast ei nähtu. Samas isegi kui kiri on koostatud kostja lepingulise esindaja poolt on lepingulise esindaja kohustus välja selgitada kliendi positsioon ja kohtul puudub alus kahelda, et lepinguline esindaja seda ka tegi. Kohtu hinnangul on kostja asunud vaidluse käigus oma vastuväiteid lihtsalt muutma.
42.Kohus leidis, et õigeks maikuu hinnaks tuleb lugeda 402 eurot /tonn (t.lk 14-15), kuna kostja teatas uue tarnekuu hinna vastavalt lepingu punktile 5.1 eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga. Aktsepteeritav ei ole kostja hiljem esitatud parandatud hinnateatis (t.lk 57), kuna poolte vahel sõlmitud leping ei näe hilisemat parandamist ette. Samuti ei ole hageja kostja poolt hiljem esitatud parandust tagantjärgi heaks kiitnud. Kostjal oli kohustus tasuda maikuu osas 30.04.2014 hinnateates teatatud hind. 43. Juuni-, juuli- ja augustikuu osas teatas kostja aga hinna, mis oli väiksem kui lepingu punkti 5.8 järgne hind, st väiksem kui hinnateatise esitamise ajal avaldatud EL keskmine piima hind. Seega tuleb kostjal maksta hinnateatise esitamise ajal avaldatud EL keskmine piimahinda.
44.Kohus mõistis kostjalt hagejale välja VÕS § 108 lg 1 alusel põhivõlgnevuse summas 293 508,57 eurot ja kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 5, VÕS § 113 lg 1 ja lepingu punktiga 5.6 viivise summas 23 771,75 eurot ning TsMS § 367 alusel viivised põhinõudelt määras 0,05% päevas hagiavalduse esitamisest (06.01.2015) kuni põhinõude täitmiseni. Apellatsioonkaebus
45.Kostja palub 02.03.2015 esitatud apellatsioonkaebuses tühistada Harju Maakohtu 02.02.2015 otsuse vaidlustatava summa 149 331,42 eurot (põhinõue 120 423,42 eurot + viivis 23 771,75 eurot + perioodil 06.01.2014 kuni 09.02.2014 lisandunud viivis summas 5 136,25 eurot) ulatuses ja teha uue otsuse, millega hagi jäetakse vastavas ulatuses (kokku 149 331,42 eurot) rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
46.Vältimaks viiviste juurde tekkimist põhinõudelt, tasus kostja 09.02.2015 hagejale maakohtu otsusega väljamõistetud põhivõla 293 508,57 eurot, kuid selgitas, et sellest on põhjendatud vaid 173 085,15 euro maksmine.
47.Kostja hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ja eksinud tõendite hindamisel. Maakohus on küll õigesti tuvastanud, et pooled vaidlevad hinnakokkuleppe tõlgendamise üle, samuti selle üle, kas 2014. aasta mai kuu kohta esitatud hinnateate parandamine kostja poolt oli lubatav, kuid kohtu järeldustega mõlema vaidlusküsimuse kohta kostja ei nõustu.
48.Kostja leiab, et maakohus on jätnud hindamata kostja kirjeldatud lepingu sõlmimise asjaolud ning põhjalikult analüüsimata hinnakokkuleppe sisu ja eesmärgi, mis viiski kohtu valede järeldusteni. Ühtlasi on kohus kohaldanud valesti lepingu tõlgendamise sätteid.
49.Lepingu tõlgendamine maakohtu kirjeldatud viisil on vastuolus lepinguga taotletud eesmärgiga ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Kostja kaotaks maakohtu tõlgenduse korral vaidlusalusest lepingust tuleneva õiguse tarnekuuks hinda määrata ja hinna määramine lepingu p 5.1. alusel kaotaks igasuguse otstarbe.
50.Hinnakokkuleppe sisu tuli tuvastada tõlgendamise abil. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahend nr 3-2-1-109-10), et lepingu tõlgendamisel tuleb esmalt lähtuda poolte ühisest tahtest, seejärel selgitada, kas kumbki lepingupool sai lepingu sõlmimisel aru, et teine lepingupool mõistab tingimust erinevalt ja viimaks hinnata, kuidas mõistlik isik tingimust mõistaks. Riigikohus on viidatud otsuse p-s 11 täiendavalt selgitanud, et pooled võivad tõendada VÕS §-s 29 lg 5 nimetatud asjaolusid, millest lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda. Maakohus leidis, et poolte ühine tahe nähtub lepingust ja kirjavahetusest ning jättis seetõttu analüüsimata nii vastustaja arusaamise lepingu tingimusest kui mõistliku isiku kriteeriumi. Lisaks ei pööranud kohus tähelepanu kostja poolt tõendatud VÕS § 29 lg 5 aspektidele (lepingu sõlmimise asjaolud, poolte käitumine pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemus ja eesmärk, kutseala tavaline praktika jm). Kostja selgitab, et a) tegelikule keskmisele hinnale tuginemine oli poolte ühine tahe, b) hageja teadis, kuidas kostja lepingut tõlgendab, c) kõik VÕS § 29 lg 5 kohaselt lepingu tõlgendamisel hinnatavad aspektid viitavad, et lähtuda tuleb tegelikust keskmisest hinnast ja d) piima eest õige hinna maksmine vastab mõistliku inimese kriteeriumile.
51.Euroopa Liidu keskmise hinna tasumine oli poolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tahtest. Kohus tuvastas poolte ühise tahte valesti, kuna jättis arvestamata lepingu sõlmimise aja kokkulepped ning üle kuulamata kostja seadusliku esindaja KL. Kohus jättis 13.01.2015 istungil ülekuulamise taotluse rahuldamata, jättes niiviisi ka olulised asjaolud tuvastamata, ning tugines üksnes hiljem vormistatud lepingule. Kohus leidis, et kostja kokkulepped teiste tootjatega ei ole olulised ning ei hinnanud praktikat üldse. Kostja seevastu leiab, et lepingueelseid läbirääkimisi ja poolte lepingule eelnenud kokkuleppeid hinnates oleks tulnud tuvastada, kas poolte ühine tahe oli tagada vastustajale sama Euroopa keskmine hind, mida saavad teised tootjad – so Euroopa komisjoni kodulehelt viivitusega avaldatav tegelik Euroopa keskmine hind. Ka lepingu tekstist tuleneb p
5.1.alusel teatatava ja p 5.8. alusel tasutava hinna eristamine, millest nähtub, et pooled käsitlesid teatatavat hinda ja tasutavat hinda lepingu sõlmimisel erinevate mõistetena. Olukorras, kus lepingus on hinnaga seonduvalt kasutatud kahte erinevat mõistet, nähtub poolte tahe selliseid mõisteid eristada ja erinevalt sisustada. Lõplikult tasutava hinna käsitlemine teavitatavast erinevana tõendab, et mõlemad pooled pidasid lepingu sõlmimisel lõplikult tasutavat hinda alles hiljem selguvaks.
52.Hageja teadis, kuidas kostja hinnakokkuleppe tingimust tõlgendab. VÕS § 29 lg 3 sätestab, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. VÕS kommentaar antud sättele lisab, et kui lepingupool tegelikult teadis või kõiki asjaolusid arvestades pidi teadma, kuidas mõistab esimene pool lepingutingimust, ei või ta hiljem tugineda tähendusele, mis on vastuolus esimese poole arusaamisega lepingutingimusest. Kostja leiab, et hageja teadis lepingu sõlmimisel kostja tõlgendusest hinna määramise tingimusele või sai sellest hiljemalt 05.05.2014 (kui teavitati uus hind mai kuuks) teada. Olukorras, kus kostja on andnud hagejale piima hinnast teada ning hageja sellele järgnevalt piima tarninud, on hageja kostja tõlgendust hinnakokkuleppele aktsepteerinud. Maakohus on ekslikult jätnud hindamata hageja poolt piima tarnete jätkamisega väljendatud tahte.
53.VÕS § 29 lg 6 kohaselt tuleb lepingu tingimusi tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Maakohus ei ole lepingut tervikuna hinnanud ega lepingu eesmärki arvesse võtnud, mistõttu muutub kohtu tõlgenduse järgi lepingu p 5.1. täielikult sisutuks. Maakohtu poolt p-le 5.8. antud tõlgendus (piima hind tuleb otse komisjoni poolt viimati avaldatud hinnast tarneperioodile eelneval päeval) tähendab seda, et kostjal pole mitte mingit mõtet või vajadust teatada tarnijale prognooshind lepingu p 5.1. alusel. Hind sõltuks teatise esitamise aja seisuga arvutiekraanil kuvatavast arvnäitajast ja jääks selliseks lõplikult. Kostja hinnaprognoos võiks teoreetiliselt olla suunatud vaid tarnijale sellest näitajast kõrgema hinna pakkumisele. Fikseeritud hinnast kõrgema hinna pakkumine nö heast südamest ei ole kooskõlas mõistliku äriloogikaga ja kostja taolist pakkumist loomulikult ei teeks. Viimatiöeldu tähendabki, et lepingu p-s 5.1. väljendatud kostja õigus tarneperioodiks hind määrata oleks sisutühi ja mittekohalduv kokkulepe. Seega ei ole maakohtu tõlgendus kooskõlas lepingu olemuse ja hinnakokkuleppe sisuga. Lepingu punkte 5.1. ja 5.8. tuleb tõlgendada selliselt, et kostja teavitab tarneperioodiks hinna (tuginedes oma prognoosile) ning hinda korrigeeritakse p 5.8. kohaselt vastavalt Euroopa keskmisele pärast vastava perioodi (kuu) näitaja avaldamist. Kostja poolt esitatud tõlgenduse korral omavad kõik lepingu sätted sisu ja eesmärki ning leping moodustab seeläbi terviku. Kostja leiab lisaks, et p 5.8. on lisatingimus, mida tuleb tõlgendada p 5.1. kontekstis. Kui p 5.1. annab kostjale hinna määramise õiguse, ei saa hind tuleneda samaaegselt p-st 5.8.
54.VÕS § 29 lg 5 p 5 kohaselt võetakse lepingu tõlgendamisel arvesse vastava tegevusvõi kutseala mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust. VÕS § 25 lg 2 kohaselt, kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, on nad majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus- või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad. Kohus leidis ekslikult, et kostja praktika teiste Eesti tootjatega ja piimandussektori tavaline praktika ei ole poolte vahelise lepingu tõlgendamisel relevantsed. Olukorras, kus lepingut saab tõlgendada kaheti, tuleb arvestada kutseala praktikat ning kui seda ei ole lepinguga välistatud, on tavapärase praktika järgimine kohustuslik. Kostja selgitab, et hinna määramine tagantjärele on piimandussektoris tavapärane äripraktika. Lisaks maakohtus viidatule kinnitavad hinna hilisema määramise tavapärasust ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid) seonduvad ettepanekud ja seletuskirjad. Näiteks on Euroopa Parlament 15.02.2012 komisjonile esitatud
ettepaneku nr P7_TA-PROV(2012)0044 selgitava osa p-s (5) piimasektoris toimuvate läbirääkimiste kohta seisukohta võttes leidnud: „/.../sageli ei pruugi just põllumajandustootjad tarnimise hetkel teda, millist hinda nad piima eest saavad, sest meiereid määravad sageli hinna saadud lisandväärtuse aluse palju hiljem ja põllumajandustootjal ei ole selle üle mingit kontrolli.“ Sama valdkonna osas on ettepaneku p-s (10) leitud: „/.../Mis puudutab põhitingimusi, on oluline, et tarne ees makstav hind võib olla osapoolte valikul lepingus sätestatud kas püsiva hinnana või hinnana, mis sõltub kindlaksmääratud teguritest/.../.“ Seega leiab maakohus ekslikult, et hinna hilisem määramine oleks kuidagi ootamatu või üllatuslik – tegemist on üleEuroopalise tavapärase praktikaga. Ülalviidatud määruse nr 1234/2007 muutmise määrus 261/2012 sätestab samuti (art 185f), et kui liikmesriik kohustab põllumajandustootjat ja toorpiima töötlejat sõlmima kirjalikku lepingut, peab selline leping mh hõlmama tarne eest tasutavat hinda, mis võib olla muutuv lepingus sätestatud tegurite osas. VÕS § 29 lg 4 kohaselt, kui poolte ühist tahet ei suudeta selgeks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kostjapoolne tõlgendamisviis on kooskõlas mõistliku isiku kriteeriumiga. Piimanduse puhul on tegemist sektoriga, kus toote hind muutub kuude lõikes väga suuresti. Kostja on Eesti suurim piima hulgiostja, kes ostab kiiresti muutuvas turusituatsioonis miljonite eurode eest piima. Neil asjaoludel oleks ilmselgelt ebamõistlik panna kostjat taluma riski, kus ta ostab piima märgatavalt kallimalt kui piima müügihinda arvestades oleks mõistlik. Kostja tõlgendusega ei kaasneks kummalegi poolele märkimisväärset äririski, kuna oleks tagatud, et müügihind on just see, mis vastaval kuul oli Euroopa keskmiseks hinnaks. Taoline riskimaandamine on mõlema lepingupoole parimates huvides ning igati kooskõlas nii mõistliku isiku põhimõttega kui turul stabiilsuse tagamise eesmärgiga.
55.Lepingu p 5.1. kohaselt teatas kostja hagejale piima hinna igale tarneperioodile eelnevalt. 2014 mai kohta teatas apellant 30.04.2014 ekslikult eelneva kuu hinnaga teatise. Vana infot sisalduva teatise parandamiseks saatis apellant 05.05.2015 (so kaks tööpäeva hiljem) uue teatise. Maakohus leidis, et hilisem hinnaparandus ei ole lubatav, kuna leping seda ette ei näe. Kohtu selline hinnang on formalistlik ega ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Asjaoludest nähtuvalt tingis hinnaparanduse vajaduse kostja inimlik eksimus esialgse hinnateatise väljastamisel, mitte aga eesmärgistatud tagantjärele hinnaalandamine, mis oleks tõepoolest vastuolus lepinguga. Mõistlikkuse ja hea usuga on kooskõlas eksimusest arusaamine ja sellele õiguslike tagajärgede mitteomistamine.
56.Viivisenõude osas jääb kostja oma maakohtus esitatud seisukohtade juurde, leides, et hageja oli jätnud täitmata oma lepingulise kohustuse (p 5.5.) esitada müüdud piima eest korrektsed arved. Hageja koostatud arved lähtusid valedest hindadest ega olnud seetõttu kostjale vastuvõetavad ega maksmiseks kohustuslikud. Kuigi kostja tunnistas kohtumenetluse käigus osaliselt maksmiskohustust, ei ole õiglane lugeda kostja selles osas viivituses olnuks, sest ta ei ole maksmisest keeldunud alusetult. Kostja nõudis hagejalt algusest peale õige sisuga arvete esitamist vastavalt lepingule, mille maksmisest ta ei oleks keeldunud. Viivituse tingis niisiis poolte erimeelsus piima hinna osas, mitte aga kostja võimetus või soovimatus piima eest tasuda. Kostja keeldumine vale hinnaga arvete tasumisest tuleneb VÕS §-st 110 lg 1. Vastus apellatsioonkaebusele
57.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
58.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
59.Apellatsioonkaebuses on kostja korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti. Maakohus on käsitlenud poolte vahel 04.04.2014 sõlmitud ostu-müügi lepingust tuleneva hageja nõude rahuldamise eeldusi ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb hagi kostja vastuväidetele vaatamata rahuldada. Maakohtu järeldused peavad paika nii vaidlusaluses lepingus sisalduva poolte tahte väljaselgitamise kui kostjalt välja mõistmisele kuuluva summa suuruse osas.
60.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt on lepingu punktid 5.1 ja 5.8 selge sisuga ja ühemõttelised ning neist ei tulene kostja õigust müüdud piima hinda tagantjärgi korrigeerida. Kostja mõistmisele, et lepingut tuleb täita maakohtu poolt tuvastatud viisil, viitab kostja enda lepingujärgne käitumine. Vaidlust ei ole selles, et kostja on tasunud hageja poolt lepingu alusel esitatud esimese arve selles kajastatud piima hinda ja selle arvestamise alust kahtluse alla seadmata. Samuti näitab kostja poolt maakohtu tuvastatud viisil lepingu sisu mõistmist kostja poolt hagejale 11.06.2014 saadetud kiri (tl 21). Kostja on nimetatud kirjas selgesõnaliselt märkinud, et vajadus algselt kokkulepitud piima hinna arvestamise alust muuta tuleneb võimatusest maksta OÜ-le Vändra minimaalselt lepingu punktis 5.8 sätestatud hinda, mis on tingitud järsust ning prognoosimatust langusest piimatoodete turgudel, mida kostja ei saa mõjutada ning mis ei olnud kostja jaoks lepingu sõlmimisel ja p.-i 5.8 sõnastuse kokku leppimisel ettenähtav. Kostja ei ole viidatud kirjas mingilgi viisil tuginenud kokkuleppe ebaselgusele ega tõlgendamisvajadusele, vaid tunnistanud hinna sobimatuse põhjusena otsesõnu turuolukorra ebasoodsat muutumist ning teinud sellest tulenevalt ettepaneku VÕS § 97 alusel lepingu p-i 5.8 muutmiseks. Kostja hilisemad katsed oma õigluslikku positsiooni korrigeerida (26.06.2014 kiri (tl 23), kostja 08.09.2014 vastus hagiavaldusele (tl 50-52), 09.01.2015 menetlusdokument (tl 115-119) ning ka apellatsioonkaebuse seisukohad) ei veena kolleegiumit selles, et lepingut tuleks mõista erinevalt selle esialgsest ja mõlema poolte poolt ühtviisi mõistetud sisust.
61.Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub ülaltoodu tõttu esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ning maakohus on kõiki kostja vastuväiteid piisava põhjalikkusega käsitlenud, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi pikemalt korrata.
62.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu, ei ole põhjust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on ringkonnakohtule 07.05.2015 ja 08.05.2015 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kandnud käesoleva tsiviilasja menetluses õigusabikulusid kokku 1202,50 eurot, õigusabi on osutatud hinnaga 130 eurot tund. Õigusabiteenus on seisnenud hageja nõustamises, kohtumenetluseks vajalike menetlusdokumentide koostamises, komproimissi üle läbirääkimiste pidamises ning kohtuistungitel osalemises. Pidades silmas vaidluse keerukusastet, on hageja esindaja poolt
kohtumenetluses hageja nõude maksmapanekus ja hageja õiguste efektiivseks kaitseks tehtud töö maht ja selle hind kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalik. TsMS § 5 lg 2 sätestab, et pooltel peab olema võrdne õigus ja võimalus oma õigusi kaitsta ning teha seda TsMS § 217 lg 1 kohaselt esindaja kaudu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.