Võlaõigus › Võõrandamislepingud

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 15.07.2014 esitas osaühing XXX Harju Maakohtusse hagi OÜ XXX vastu ja palus 05.01.2015 lõpliku nõudena kostjalt hagejale välja mõista põhivõla 293 508,57 eurot, 05.01.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 23 771,75 eurot ja alates 06.01.2015 viivise kuni kohustuse täitmiseni määras 0,05% päevas. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 04.04.2014 piima müügileping nr XXX(leping), mille alusel tarnis hageja kostjale piima ja kostja kohustus tarnitud piima eest tasuma. Kostja teatas 30.04.2014 vastavalt lepingu punktile 5.1 ja 5.8 hagejale piima hinna maikuuks 2014, näidates kõrgema ja eliitklassi piima hinnaks 402 eurot tonni kohta. Hageja tarnis kostjale maikuus 1313,691670 tonni piima ning esitas arve 629 619,02 euro suurusele summale. Kostja tasus vastu võetud piima eest üksnes 352 (+km 20%) eurot tonni kohta ehk kokku 550 797,28 eurot, mis on 78 821,74 eurot vähem. Kostja teatas 30.05.2014 hagejale kõrgema ja eliitklassi piima hinnaks juunikuuks 337 eurot tonn. Kostja teatatud hind ei vastanud lepingu punktile 5.8, mille kohaselt ei saa hind olla väiksem Euroopa Liidu keskmisest, mis 30.05.2014 seisuga oli 395,4 eurot tonn. Hageja teavitas 05.06.2014 kostjat nimetatud lepingu punkti mittevastavusest ja teatas, et hind ei saa olla väiksem kui teadaolev Euroopa Liidu keskmine hind ehk 395,4 eurot tonn. Hageja tarnis kostjale juunis 1313,93676 tonni piima ning esitas arve 615 561,91 euro suurusele summale, kuid kostja tasus vastu võetud piima eest üksnes 337 (+km 20%). Kostja on vähem tasunud 92 080,69 eurot. 11.06.2014 vastuses kostja teatas, et “võimatus maksta hagejale minimaalselt lepingu punktis 5.8 sätestatud Euroopa Liidu keskmist hinda on tingitud järsust ning prognoosimatust langusest piimatoodete turgudel, mille tagajärjel on piimatoodete realiseerimine varasemate hindadega muutunud kostja jaoks võimatuks”. Seega tunnistas kostja, et küsimus ei ole erinevas arusaamises hinnakokkuleppest, vaid et antud leping ei ole enam kasulik. 30.06.2014 teatas kostja juulikuu piima hinnaks 325 eurot/t. Hageja tarnis juulis kostjale 1339,89791 tonni piima ning esitas 31.06.2014 arve 597 912,28 euro suurusele summale. Arve esitamisel lähtus hageja lepingu punktist 5.8, mille kohaselt ei saa piima eest tasutav hind olla väiksem hinna määramise ajal avaldatud Euroopa Liidu keskmisest piima hinnast ehk 377 eurot tonni kohta. Kostja on tasunud vastuvõetud piima eest 514 302,64 eurot, mis on 83 609,64 eurot vähem. 30.07.2014 teatas kostja augustikuu piima hinnaks 325 eurot tonni kohta. Hageja tarnis augustis kostjale 635,72708 tonni piima ja esitas 31.08.2014 arve 325 101 euro suurusele summale. Arve esitamisel lähtus hageja lepingu punktist 5.8, mille kohaselt ei saa piima eest tasutav hind olla väiksem hinna määramise ajal avaldatud Euroopa Liidu keskmisest piima hinnast ehk 376 eurot tonni kohta. Kostja tasus vastu võetud piima eest 286 104,50 eurot, mis on 38 996,50 eurot vähem. Lepingu punkti 5.6 kohaselt on hagejal õigus nõuda tähtaegselt tasumata summadelt viivist 0,05% päevas. Perioodi 19.06.2014 - 05.01.2015 (201 päeva) eest on kostja viivisevõlg 7921,41 eurot (arvestatuna 78 821,74 eurolt), perioodi 19.07.2014-05.01.2015 (171 päeva) eest on kostja

viivisevõlg 7872,84 eurot (arvestatuna 92 080,64 eurolt), perioodi 19.08.2014-05.01.2015 eest (140 päeva) 5852 eurot (arvestatuna 83 609,64 eurolt) ja perioodi 19.09.2014-05.01.2015 (109 päeva) eest 2125,50 eurot (arvestatuna 38 996,50 eurolt). 05.01.2015 seisuga moodustab sissenõutavaks muutunud viivis 23 771,75 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt alates 06.01.2015 viivist TsMS § 367 järgi 0,05% päevas. Pooled ei ole kokku leppinud selles, et kostjal on lepingust tulenevalt õigus määrata piima hind omal äranägemisel ning teha ümberarvutused ja juurdemaksed ca 3 kuu pärast ehk peale seda kui EL statistika avaldab vastava kuu täpse keskmise piima hinna ning seni kuni hageja ei esita kostja poolt suvaliselt nimetatud hinnaga arveid, ei kavatse ostja üldse midagi maksta. Sisuliselt tähendab see kostja intressita krediteerimist kolme kuu vältel, mida hageja ei aktsepteeri. Pooled on kokku leppinud hinna fikseerimises enne vastavat tarnekuud ning kui hind ei ole hagejale aktsepteeritav on tal võimalus leping üles ütelda ja/või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. Pooled on sõlminud hinnakokkuleppe, mis sätestab, et järgmiseks kuuks müüdava piima hind teatatakse kostja poolt enne algavat tarnekuud ja see teatatav hind ei saa olla väiksem teadaolevast Euroopa Liidu keskmisest hinnast. Hinna hilisem muutumine saab tuleneda üksnes tulenevalt piima kvaliteediklassist. Kostja on kohustatud vastavalt lepingu punktile 5.5 tasuma eelmisel kuul tarnitud piima eest kahes osas järgneva kuu 8. ja 18. kuupäevaks. Kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud. Kostja aktsepteeris ilma ühegi vastuväiteta kõiki lepingus kokkulepitud hinna määramise ja tarnitud piima eest arveldamise tingimusi, mida näitab see, et aprilli hinnateatise alusel määratud piima hinna kostja tasus. Lepingust tuleneb üheselt, et järgmise kuu tarnete osas kehtib kas eelmise kuu viimaseks päevaks teatatud hind või kui hinda ei ole teatatud, siis eelmisel kuul kehtinud hind. Asjaolu, et kostja saatis väidetavalt ekslikult vale hinnateatise, ei oma õiguslikku tähendust ega anna kostjale alust oma lepinguliste kohustuste täitmata jätmiseks. Leping ei anna kostjale alust juba kindlaksmääratud hinna hilisemaks muutmiseks ega parandamiseks. Pärast lepingus kindlaksmääratud tähtaega saadetud uus hinnateatis ei saa ühelgi juhul mõjutada piima hinda, mis vastavalt lepingu punktile 5.1 on fikseeritud eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga. Lepingus on selgelt fikseeritud hinna määramise viis, mistõttu puudub VÕS § 28 lg-st 2 tulenev alus sisustada hinnakokkulepet keskmisest või mõistlikust hinnast lähtudes. Hagejale lepingust tulenevaid õigusi ei mõjuta kolmandate isikute käitumine. Ekslik on kostja järeldus, et leping annab kostjale aluse määrata hinnateatise alusel esialgne piima hind ning seda vastavalt Euroopa Liidu vastava kuu keskmisele piimahinnale tagantjärgi korrigeerida. Lepingust ei tulene sõnaselget alust hinna tagantjärgi korrigeerimiseks ning hageja arvates ei saa seda tuletada ka lepingu tõlgendamise teel. Lepingust ei tulene, et mingi osa tarnitud piima hinnast võiks kostja tasuda kahe- kuni kolmekuulise viivitusega pärast EL-i vastava kuu keskmise piimahinna avaldamist. Kuivõrd kogu summa tasumise kohustus (p 5.5) eeldab ühtlasi selgust tasumisele kuuluva summa osas, siis tuleb arvelduste tegemisel lähtuda vastaval hetkel avaldatud EL-i keskmisest piimahinnast. Arvestades seda, et kostja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses ning leping on koostatud kostja tüüplepingu projekti põhjal, siis pidi kostja olema väga hästi teadlik, et EL-i keskmine piimahind avaldatakse paarikuulise viivitusega. Kui poolte tahe oleks lepingu sõlmimisel olnud hinna tagantjärgi korrigeerimine, siis oleksid pooled selle lepingus ka sõnaselgelt kokku leppinud, sh tasumise tähtaja ja tasumisega viivitamisega kaasnevate tagajärgede määramisel. Enne kohtumenetlust on kostja oma 11.06.2014 vastuses toonud kokkulepitud hinna tasumata jätmise põhjusena välja halvenenud turusituatsiooni. Ühtlasi on kostja soovinud lepingu punkti 5.8 sõnastust muuta selliselt, et hagejale tasutav hind ei oleks seotud EL-i keskmise piimahinnaga. Eelnev ilmestab, et nii lepingu sõlmimisel kui ka vaidlusaluste arvete esitamise ajal mõistis kostja lepingut hagejaga samamoodi ega olnud arvamusel, et tasumisele kuuluv hind kuulub hiljem korrigeerimisele. Hageja ei ole aktsepteerinud hinna tagantjärgi korrigeerimise võimalust ega ole esitanud kostjale ühtegi arvet, millel oleks kajastatud hinna hilisem korrigeerimine.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle jätta rahuldamata. Lepingu kohaselt kohustus hageja müüma kostjale piima kostja poolt eelneva kalendrikuu lõpuks kirjalikult teatavaks tehtud hinnaga. 04.04.2014 ehk lepingu sõlmimisel lisati lepingule esimene hinnateatis, mille kohaselt määrati eliit- ja kõrgema klassi piima hinnaks aprillis 402 eurot tonn. Aprillis tarnitud piima eest on kostja hagejale tasunud vastavalt hageja 30.04.2014 esitatud arvele. 30.04.2014 saatis kostja hagejale maikuu hinnateatise, milles oli ekslikult märgitud vale hind (aprilli hind 402 eurot tonn). Vea avastamisel 05.05.2014 saatis kostja hagejale koheselt korrektse hinnateatise, millega määras mais piima hinnaks 352 eurot tonn. Hageja ei reageerinud teatistele kuidagi, kuid 31.05.2014 esitas hageja kostjale mai eest arve, milles oli piima hinnaks märgitud 402 eurot tonn. Kuivõrd arve oli ebaõige, siis tasus kostja piima eest juuni alguses vastavalt kostja teatud õigele hinnale ehk 352 eurot tonn. 30.05.2014 saatis kostja hagejale juunikuu hinnateatise, milles oli piima hinnaks märgitud 337 eurot tonn. 05.06.2014 teatas hageja kostjale, et tema arvates on see hind määratud ekslikult. Hageja tugines lepingu sättele, mille kohaselt ei tohi piima eest makstav hind olla väiksem Euroopa Liidu keskmisest hinnast. Hageja leidis, et Euroopa keskmiseks hinnaks tuleks pidada sellist hinda, mis on hinnateatise esitamise ajal avaldatud. Kuna keskmist hinda avaldatakse mõnekuise viivitusega, tähendas see, et hageja soovis müüa juunis piima märtsi hinnaga. Kostja sellise tõlgendusega ei nõustunud. Tulenevalt poolte erimeelsustest hinnakokkuleppe osas, teatas kostja 19.06.2014 lepingu ühepoolsest lõpetamisest alates 19.08.2014. Juunikuu lõpus esitas hageja juunikuu tarnete eest arve, milles erinevalt hinnateatisele märgitust oli piima hinnaks arvestatud 395,4 eurot tonn (esialgselt avaldatud EL-i keskmine hind märtsis). 30.06.2014 saatis kostja hagejale juulikuu ja 30.07.2014 augustikuu hinnateatise, mõlemas oli piima hinnaks 325 eurot tonn. Juulis ja augustis avaldati mai- ja juunikuu Euroopa Liidu keskmised piimahinnad, mis olid kostja hinnateatistest mõnevõrra kõrgemad. Lähtudes lepingust, mille kohaselt ei tohi piima eest makstav hind olla väiksem Euroopa Liidu keskmisest hinnast, on kostja korduvalt palunud hagejal seetõttu esitada korrigeeritud arved, mida hageja siiani teinud ei ole. Leping ja selle alusel tehtavad tarned lõppesid 19.08.2014. Piima hinna määrab esialgu kostja teatatud hind, mis lepingu p 5.1 kohaselt tehakse kostja poolt teatavaks eelneva kalendrikuu lõpuks. Seega leppisid pooled sõnaselgelt kokku, et hinna määramise pädevus on kostjal ehk kostja otsustab, millise hinnaga ta on valmis piima ostma. Kuivõrd määramata hind on lahtine tingimus VÕS § 26 lg 1 tähenduses, siis peab hind vastama VÕS § 26 lg 3 kohaselt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele ja ei saa olla suvaline nagu hageja väidab. Hagejal on alati võimalik vaidlustada temale teatatud hinda hea usu ja mõistlikkuse kaalutlustel, mida hageja antud juhul aga teinud ei ole. Lisaks oli hagejal ka õigus leping üles öelda või lihtsalt mitte tarnida piima temale mittesobiva hinnaga. Seevastu puudub lepingus igasugune alus ühepoolseks hinna määramiseks hageja poolt. Lepingu p 5.8 kohaselt ei tohi müüjale makstav piima hind olla väiksem Euroopa Liidu keskmisest piima hinnast. Pooled vaidlevad selle üle, kas lähtuda viimasest avaldatud hinnast

(hageja versioon) või tarnete kuu keskmisest hinnast. Hinnateatise väljasaatmise ajal kuu lõpus ei ole veel üheselt teada, milliseks kujuneb järgmise kuu Euroopa Liidu keskmine hind. Hageja soovib tõlgendada kokkulepet selliselt, et kostja teatatud hind ei tohi olla väiksem, kui viimane hinnateatise saatmise ajal lepingu p-s 5.8 viidatud konkreetsel kodulehel avaldatud hind, olenemata sellest, millise kuu hind parasjagu avalikustatud on. Kostja seevastu mõistab kokkulepet selliselt, et hinnateatise sisu määrab kostja ise (lähtudes tema prognoosist järgmise kuu hinna kohta) ning seejärel teevad pooled vajadusel tagantjärgi ümberarvutusi, kui algava kuu EL-i keskmine hind osutub suuremaks, kui kostja prognoos. Kostja tõlgendus on kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga (VÕS § 29 lg 5 p 4). Piim on kiiresti käibiv kaup, mis reageerib kiiresti turul toimuvatele muutustele ning on tugevasti mõjutatud poliitilisest ja looduskeskkonna olukorrast. Niivõrd kiiresti muutuval turul ei võtaks mõistlikult toimivad ettevõtjad piima hinna määramisel aluseks kolm kuud tagasi kehtinud hinnataset. Hageja ei saa mõistlikult eeldada, et kokkuostja ostaks piima kaks-kolm kuud varem kehtinud hinnaga, sest piima müümisel võib turul kehtiv hind olla näiteks 50 eurot madalam. Seetõttu on mõistlik tõlgendada lepingu p 5.8 selliselt, et kostja määratud hinda korrigeeritakse hiljem nii, et hagejale makstakse vähemalt Euroopa Liidu keskmine piima hind selle kuu eest, milles tarned toimusid. Kostja tõlgendus on kooskõlas lepingu struktuuri ja sõnastusega. Lepingu p 5.8 näitab, et tegemist on justnimelt hinna tagantjärgi korrigeerimise mehhanismiga, mitte aga lisatingimusega, millele peaks vastama lepingu p 5.1 alusel kostja poolt teatatav hind. Kostja tõlgendus on kooskõlas poolte käitumisega (VÕS § 29 lg 5 p 3). Hageja on esitanud kostjale arve, mis kajastab hilisemat hinna korrigeerimist lepingu p 5.8 alusel. Täpsemalt esitas hageja juunikuu arve, millele on eraldi kantud „piima hinnavahe vastavalt lepingule“, kuigi hageja on ebaõigesti lähtunud Euroopa Liidu märtsikuu keskmisest hinnast. Sel viisil formuleeritud arve vastabki kostja esitatud tõlgendusele lepingu p-st 5.8. Kostja on maikuu tarnete eest tasunud kokkulepitud summa. Kostja saatis esialgu tõesti 30.04.2014 hagejale ekslikult välja vale hinnateatise, kus oli märgitud piima hinnaks eelmise kuu hind, kuid viga avastati ja uued teatised saadeti välja juba kaks tööpäeva hiljem. Seega tarnis kostja terve maikuu kostjale piima hinnaga 352 eurot/t. Kuivõrd lepingu kohaselt oli hinna määramise pädevus niikuinii kostjal kui piima kokkuostjal, hõlmas see ka ekslikult teatatud hinna parandamist. Lisaks näitas hageja hilisem tegutsemine, et ka pisut hiljem teatatud hind on talle vastuvõetav. Kostja on juuni, juuli ja augusti tarnete eest tasunud kokkulepitud summa. Hageja on ebaõigesti tõlgendanud lepingu p 5.8 ja nõudnud kokkulepitust suurema summa tasumist. Kostja määratud hind oli mõistlik ja põhjendatud ja arvestades turusituatsiooni. Kostja lubas maksta hagejale EL-i keskmist hinda (mis on niigi märkimisväärselt kõrgem, kui Eesti keskmine hind), kuid hageja soovib saada EL-i keskmisest veel kõrgemat hinda. Kostja on valmis tasuma hagejale juurde EL-i keskmisele hinnale vastava summa, kui hageja sellega nõustub ning väljastab vastavad korrektsed arved. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised olulised asjaolud:

• 04.04.2014 sõlmisid pooled piima müügilepingu nr PML–22/2014-4, mille alusel tarnis hageja kostjale piima ja kostja kohustus tarnitud piima eest tasuma (t.lk 6-13); • 04.04.2014 lepingu lisaga 3 määrati eliit- ja kõrgema klassi piima hinnaks aprillis 402 eurot/tonn (t.lk 12). Pooltel ei ole vaidlust selles, et aprillis tarnitud piima eest on kostja hagejale vastavalt 30.04.2014 esitatud arvele tasunud. • 30.04.2014 teatas kostja, et tasub ajavahemikul 01.05.2014-31.05.2014 hagejale eliit- ja kõrgema klassi piima eest 402 eurot/tonn (t.lk 14-15); • 05.05.2014 teatas kostja, et korrigeerib hinda ja tasub ajavahemikul 01.05.201431.05.2014 hagejale eliit- ja kõrgema klassi piima eest 352 eurot/tonn (t.lk 57-58); • Hageja esitas 31.05.2014 kostjale arve maikuus tarnitud 1313,691670 tonni piima eest arvestusega 402 eurot/tonn (t.lk 16). Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja tasus arvestusega 352 eurot/tonni kohta. • 30.05.2014 teatas kostja, et tasub ajavahemikul 01.06.2014-30.06.2014 hagejale eliit- ja kõrgema klassi piima eest 337 eurot/tonn (t.lk 17-18); • Hageja esitas 30.06.2014 kostjale arve juunis tarnitud 1313,93676 tonni piima eest arvestusega 395,4 eurot/tonn (t.lk 25). Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja tasus arvestusega 337 eurot/tonni kohta. • 30.06.2014 teatas kostja, et tasub ajavahemikul 01.07.2014-30.07.2014 hagejale eliit- ja kõrgema klassi piima eest 325 eurot/tonn (t.lk 105-106); • Hageja esitas 31.07.2014 kostjale arve juulis tarnitud 1339,89791 tonni piima eest arvestusega 377 eurot/tonn (t.lk 107). Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja tasus arvestusega 325 eurot/tonni kohta. • 30.07.2014 teatas kostja, et tasub ajavahemikul 01.08.2014-19.08.2014 hagejale eliit- ja kõrgema klassi piima eest 325 eurot/tonn (t.lk 108-109); • Hageja esitas 31.08.2014 kostjale arve juulis tarnitud 635,72708 tonni piima eest arvestusega 376 eurot/tonn (t.lk 110). Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja tasus arvestusega 325 eurot/tonni kohta. • Pooltel ei ole vaidlust selles, et leping ja selle alusel tehtavad tarned lõppesid 19.08.2014. Pooltevahelise lepingu puhul on tegemist müügilepinguga võlaõigusseaduse § 208 mõttes. Lepingu alusel tarnis hageja kostjale piima ja kostja kohustus tarnitud piima eest tasuma. Pooltel on vaidlus selles, kuidas kujunes lepingu hind (piima hind) ehk pooled vaidlevad lepingu punktide 5.1 ja 5.8 tõlgendamise üle. Hageja leiab, et pooled on sõlminud hinnakokkuleppe, mis sätestab, et järgmiseks kuuks müüdava piima hind teatatakse kostja poolt enne algavat tarnekuud ja teatatav hind ei saa olla väiksem teadaolevast Euroopa Liidu keskmisest hinnast, milleks on hinnateatise esitamise ajal avaldatud hind. Hinna hilisem muutumine saab tuleneda üksnes piima kvaliteediklassist. Kostja leiab, et pooled leppisid kokku, et hinna määramise pädevus on kostjal ehk esmalt prognoosib kostja järgmise kuu hinna ja seejärel tehakse vajadusel tagantjärgi ümberarvutusi. Lisaks vaidlevad pooled ka selle üle, mida tähendab lepingu p 5.8 sisalduv viide Euroopa Komisjoni kodulehele, st millisest keskmisest EL piima hinnast pooled lähtuvad. Hageja arvates tähendab lepingu punktis 5.8 viide seda, et igale tarnekuule kehtib viimane hind, mis on avalikustatud sellel kodulehel hinna määramise hetkel. Kostja arvates tuleks aga lähtuda hinnast, mida maksti EL-is vastaval tarnekuul ja mis selgub 2-3 kuud hiljem. Vaidluse lahendamiseks tuleb seega selgitada, kuidas on pooled lepingus hinna määramise viisis kokku leppinud. Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb lähtuda lepingu tõlgendamise reeglitest. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb esmalt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.

Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid (vt nt Riigikohtu 12. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-14, p 19). Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lepingupoolte ühine tegelik tahe kindlaks teha, tuginedes poolte varasemale (nii lepingu sõlmimisele kui ka järgnevale ning kohtumenetlusele eelnenud) kirjavahetusele ja käitumisele. Lepingu vaidluse seisukohalt olulised punktid (t.lk 7) sätestavad järgmist. Lepingu punkti 5.1 kohaselt, piima hind tehakse ostja poolt kirjalikult teatavaks eelneva kalendrikuu lõpuks. Kui ostja ei ole uut hinda teatanud, kehtib eelmise kuu hind. Piima hinda korrigeeritakse punkti 5.2 järgi igakuiselt lähtuvalt piima kvaliteedist. Punkti 5.5 järgi tasub ostja eelmisel kalendrikuul üleantud-vastuvõetud piima eest müüjale järgneva kuu 8 ja 18 kuupäevaks müüja poolt ostjale esitatud arve alusel. Punkti 5.8 järgi ei tohi müüjale makstav piima hind olla väiksem Euroopa Liidu keskmisest piima hinnast (http://ec.europa.eu/agriculture/milk/presentations/ ). Poolte lepingueelne läbirääkimine nähtub lepingu projektidest (t.lk 127-134; 135-142 ja 143151). Projektidest nähtuvalt on pooled 2 päeva jooksul 07.04-08.04.2014 muutnud lepingut kahel korral. Esmalt puudus kostja poolt saadetud lepingus punkt 5.8. Teisel korral lisas hageja lepingusse punkti 5.8 viiteta (lingita). Kolmandal korral lisas kostja lepingu punkti 5.8 ka viite (lingi). Seega on viidatud punkti mõlemad pooled korrigeerinud ja võib eeldada, et saavutati piimahinna määramise osas kokkulepe. Kohus leiab, et punktist 5.8 koostoimes punktiga 5.1 saab teha järelduse, et pooled on sõlmisid hinnakokkuleppe (p. 5.1), mis sätestas, et järgmiseks kuuks müüdava piima hind teatatakse kostja poolt enne algavat tarnekuud s.t eelneva kalendrikuu lõpuks ja (p 5.8) teatatav hind ei saa olla väiksem teadaolevast Euroopa Liidu keskmisest hinnast. Vaidluspunktiks on ka see, mida on pooled silmas pidanud lepingu punktis 5.8 kokkulepituga, mille kohaselt ei tohi müüjale makstav piima hind olla väiksem Euroopa Liidu keskmisest piima hinnast (http://ec.europa.eu/agriculture/milk/presentations/), st mida lugeda EL keskmiseks piima hinnaks - kas hinnateatise esitamise ajal avaldatud hinda või hilisemalt (2-3 kuud hiljem) selguvat vastava tarnekuu keskmist hinda. Pooled on sõlminud vaidlusaluse lepingu oma majandustegevuses, mistõttu nõustub kohus sellega, et majandustegevuses tegutsevatele isikutele pidi teada olema, et viidatud kodulehel avalikustatakse tegelik vastava tarnekuu piimahind ca kahekuise viivitusega. Maakohus leiab, et poolte poolt lepingus kokkulepitud hinnaks (p 5.8) tuleb pidada hinda, mis on avaldatud sellel kodulehel kalendrikuu viimasel päeval hinnateatise esitamise seisuga. St kui kostja teatas nt aprillikuu viimasel päeval maikuu eest makstava piima hinna, siis aprillikuu viimasel päeval kodulehel avaldatud hind tuleb lugeda EL keskmiseks piima hinnaks. Vaadeldava lepingu punkte saab koostoimes tõlgendada selliselt, et kostja teatab järgmiseks kuuks müüdava piima hinna enne algavat tarnekuud, st hind fikseeritakse enne vastavat tarnekuud ja teatatav hind ei saa olla väiksem teadaolevast Euroopa Liidu keskmisest hinnast, mis on avaldatud kalendrikuu viimasel päeval hinnateatise esitamise seisuga lepingu punktis 5.8 toodud kodulehe kaudu. Hinna hilisem muutumine saab tuleneda üksnes piima kvaliteediklassist (p. 5.2). Tõlgendust toetab lepingu punkt 5.5, mille järgi tasub ostja eelmisel kalendrikuul üleantudvastuvõetud piima eest müüjale järgneva kuu 8 ja 18 kuupäevaks müüja poolt ostjale esitatud arve alusel. Sellest saab järeldada, et arve esitamise ajal pidi olema selge hind. Kostja tõlgendus on eluliselt ebausutav seetõttu, et juhul kui lähtuda hinnast, mida maksti EL-is vastaval tarnekuul ja mis selgub 2-3 kuud hiljem, siis kaotavad mõtte poolte sõlmitud lepingu

punktid 5.1 ja 5.5 s.o hinna määramine enne algavat tarnekuud ja tasumise tähtpäevad. Kohus nõustub hagejaga, et see tähendaks sisuliselt kostja intressita krediteerimist, mida ei saa majandustegevuses tegutsevate ettevõtete puhul eeldada. Samuti ei ole lepingus märgitud, et kostja kohustus oli teatada piimahinna prognoos. Kostja pidi teatama järgmise kuu hinna. See millised hinnakokkulepped sõlmis või millist hinda maksis kostja hageja konkurentidele ei oma asjas tähtsust. Kostja oli hagejaga lepingut sõlmides teadlik, millist hinda maksab ta hageja konkurentidele ning oli vaba hagejaga kokku leppima sellises hinnakokkuleppes, mis oli talle sobilik. Asjaolu, et pooled tõlgendasid lepingut kooskõlas hageja poolt väidetule kinnitab see, et 04.04.2014 ehk lepingu sõlmimisel lisati lepingule esimene hinnateatis, mille kohaselt määrati eliit- ja kõrgema klassi piima hinnaks aprillis 402 eurot/tonn (ilma km) ja aprillis tarnitud piima eest on kostja hagejale tasunud vastavalt hageja 30.04.2014 esitatud arvele. Kostja esitatud tabelist (t.lk 126) nähtub, et kostja on tasunud hagejale aprillis piima eest enam, kui oli hilisemalt avaldatud tegelik EL keskmine piimahind aprillis. Kostja ei ole teinud tagantjärgi korrigeerimisi aprillikuu osas. Kohtule on usutav, et lahkarvamused hinna määramise osas tekkisid majanduslikust olukorrast tulenevalt. Kostja on 11.06.2014 vastuses toonud kokkulepitud hinna tasumata jätmise põhjusena just välja halvenenud turusituatsiooni (t.lk 21-22). Kirjas märkis kostja hagejale, et võimatus maksta hagejale minimaalselt lepingu punktis 5.8 sätestatud Euroopa Liidu keskmist hinda on tingitud järsust ning prognoosimatust langusest piimatoodete turgudel, mille tagajärjel on piimatoodete realiseerimine varasemate hindadega muutunud kostja jaoks võimatuks. Samas kirjas on kostja teinud hagejale ettepaneku koodkõlas VÕS §-ga 97 lepingu punkti 5.8 muutmiseks. Seega ei ole kostja koheselt viidanud lepingu erinevatele tõlgendustele vaid makseraskuste tekkimisele s.t siit saab järeldada, et veel juunis 2014 said pooled lepingus kokkulepitust aru sarnaselt. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust kostja poolt istungil märgitu (t.lk 163), et kiri valmis kostja lepingulise esindaja büroos. Osundatud asjaolu kirjast ei nähtu. Samas isegi kui kiri on koostatud kostja lepingulise esindaja poolt on lepingulise esindaja kohustus välja selgitada kliendi positsioon ja kohtul puudub alus kahelda, et lepinguline esindaja seda ka tegi. Kohtu hinnangul on kostja asunud vaidluse käigus oma vastuväiteid lihtsalt muutma. Kohus leiab, et õigeks maikuu hinnaks tuleb lugeda 402 eurot /tonn (t.lk 14-15), kuna kostja teatas uue tarnekuu hinna vastavalt lepingu punktile 5.1 eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga. Aktsepteeritav ei ole kostja hiljem esitatud parandatud hinnateatis (t.lk 57), kuna poolte vahel sõlmitud leping ei näe hilisemat parandamist ette. Samuti ei ole hageja kostja poolt hiljem esitatud parandust tagantjärgi heaks kiitnud. Kostjal oli kohustus tasuda maikuu osas 30.04.2014 hinnateates teatatud hind. Juuni-, juuli- ja augustikuu osas teatas kostja aga hinna, mis oli väiksem kui lepingu punkti 5.8 järgne hind, st väiksem kui hinnateatise esitamise ajal avaldatud EL keskmine piima hind. Seega tuleb kostjal maksta hinnateatise esitamise ajal avaldatud EL keskmine piimahinda. Hageja on esitanud kohtule lepingu rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. kohus tuvastas, et kostja on rikkunud lepingulisi kohustusi.

Põhivõlgnevus VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjal oli lepingu järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes maikuus tarnitud piima eest hagejale tasumata 78 821,74 eurot, juunikuus tarnitud piima eest tasumata 92 080,69 eurot, juulis tarnitud piima eest 83 609,64 eurot ja augustikuu eest tasumata 38 996,50 eurot, kõik kokku 293 508,57 eurot. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista põhivõlg 293 508,57 eurot. Viivis Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 23 771,75 eurot. Hageja on arvestanud viivist vastava arve sissenõutavaks muutumisest arvates kuni 05.01.2015. Hageja on lähtunud lepingu punktis 5.6 kokku lepitud viivise määrast 0,05% päevas. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 ja lepingu punktiga 5.6 tuleb kostjalt hagejale välja mõista viivis summas 23 771,75 eurot. Viivised hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel määras 0,05% põhivõlalt kuni kohustuse täitmiseni alates 06.01.2015. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kooskõlas eelnevas punktis märgituga mõistab kohus kostjalt hagejale välja alates 06.01.2015 viivise põhinõudelt määras 0,05% päevas kuni põhinõude 293 508,57 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 269 736,82 eurot (293 508,57 põhinõude summa – 23 771,75 eelmises punktis väljamõistetud viivis). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Sama sätte lg 2 järgi, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Käesoleval juhul peab kohus põhjendatuks kohaldada TsMS § 177 lg 2. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Toodust tulenevalt, juhul kui hageja soovib menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kostja suhtes, tuleb hagejal esitada maakohtule vastav taotlus koos menetluskulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest maakohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.