lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-11037/16

Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 08.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-11037/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
08.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1080
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Külli Puusep

Määruse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2016, Tallinn

Kohtujurist

Enely Sepp

Tsiviilasja number

2-16-11037

Tsiviilasi

XXXXavaldus XXXXvastu alaealise lapse XXXX suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks XXXX

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX)

esindajad

Puudutatud isik XXXX(isikukood XXXX elukoht XXXX), tema esindaja määratud korras vandeadvokaat Ilja Santašev Puudutatud isik XXXX(isikukood XXXX, e-post: XXXX) Eestkosteasutus Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, asukoht A. H. Tammsaare tee 135, 12915 Tallinn; esindaja Karin

XXXX,

e-post: [email protected])

Ärakuulamine toimus

29.novembril 2016

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada avaldus. Lõpetada XXXX(isikukood XXXX) ja XXXX(isikukood XXXX) ühine isiku- ja varahooldusõigus lapse XXXX(isikukood XXXX) suhtes.
2.Anda XXXXainuhooldusõigus (isiku- ja varahooldusõigus) üle XXXX.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
3.Jätta lapse esindamise menetluskulud riigi kanda.
4.Muud menetluskulud jätta kulusid kandnud menetlusosaliste endi kanda.
5.Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte ja saata määrus jõustumisest arvates 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Edasikaebamise kord

2-16-11037 Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

1.XXXX esitas 19. juulil 2016 kohtule avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamise ja avaldajale lapse hooldusõiguse täieliku üleandmise nõudes. Avaldaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse saamaks kohtult luba lapsel reisida koos vanaemaga Bulgaariasse. Avalduse kohaselt ei ole lapse ema puudutatud isik XXXX lapse suhtes üles näidanud vähimatki huvi umbes kaheksa aastat. Sisuliselt pole XXXX täitnud lapse eest talle seadusega pandud kohustusi juba tema sünnist alates. XXXX praegune elukoht on avaldajale teadmata. Viimastele teadaolevatele andmetele tuginedes on XXXX olnud aastaid raskes sõltuvuses narkootilistest ainetest.
2.Kohus rahuldas 27. juuli 2016. a määrusega avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse ning andis loa lapse XXXX sõiduks koos vanaemaga XXXX Bulgaariasse 29. juulist kuni 5. augustini 2016 ilma XXXX nõusolekuta.
3.Kohus võttis 18. augustil 2016 avalduse menetlusse ning määras lapsele esindaja riigi arvel ilma õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. Menetlusosaliste seisukohad
4.Avaldaja XXXXselgitas 29. novembri 2016. a ärakuulamisel, et ta jääb esitatud avalduse juurde. Lapse ema ei ole lapse vastu mingit huvi üles näidanud. Viimati suhtles XXXX oma lapsega 6-7 aastat tagasi.
5.Lapsele määratud esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev esitas 12. septembril 2016 arvamuse (tl 41-42), mille järgi on esitatud avaldus lapse huvides. Isikuhooldusõiguse üleandmiseks peavad olema vajalikud eeldused, näiteks asjaolu, et vanem ei hoolitse lapse eest, ei taga lapsele heaolu, ei tegele lapsega või ei soovi osaleda lapse kasvatamises. Kohtule ei esitatud tõendeid, mis lükkaks ümber avaldaja väited või mille alusel võiks järeldada, et lapse ema tegeles või tegeleb oma lapsega. Ärakuulamisel jäi esindaja kirjalikult esitatud seisukoha juurde.
6.Eeskosteasutus Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) esitas 22. juulil 2016 seisukoha (tl 10–11), milles toetab esitatud avaldust. Ärakuulamisel jäi eestkosteasutus kirjalikult esitatud seisukoha juurde.
7.Puudutatud isik XXXX(11-aastane) selgitas kohtule, et ta ei ole oma ema näinud 8 aastat. Ema ei helista, ei saada sünnipäevaks kaarti ega ka jõuludeks. Ta ei mäleta oma ema üldse. Kui ema tuleks tänaval vastu, ei tunneks ta oma ema ära.
8.Puudutatud isik XXXXon kohtule vastanud, et ta soovib tagasi saada lapse õigusi, kuna ta on tõesti aru pähe võtnud. Vaatamata kohtule antud lubadustele XXXXkohtusse ärakuulamisele ei ilmunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

2-16-11037

9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avaldusega, kohaliku omavalitsuse ja lapsele määratud esindaja seisukohaga ning olles menetlusosalised ära kuulanud, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 116 lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 124 lg 1 kohaselt isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PKS § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 120 lg 2 p 1 alusel esindab vanem last üksinda, kui tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus. Kogutud tõenditest ilmneb, et lapse isa on lapse hooldusõigust üksi teostanud ligi seitse aastat, s.o alates ajast, mil laps oli 3-aastane. Alates sellest ajast vanemad ühiselt enam lapse eest ei hoolitsenud. XXXXon lõpetanud pärast seda suhtlemise nii lapse kui isaga ning hoidus eemale ka lapse ülalpidamisest. Ema ja lapse vahel pole viimased seitse aastat mitte mingit suhtlemist toimunud. Avaldaja on üksi lapse hooldusõigust teostanud viimased seitse aastat. PKS § 137 lg 3 alusel lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elutingimusi. Kohtu arvates ei ole mõistlikku ja objektiivset põhjendust selle kohta, miks ema on jätnud lapse hoolduse teostamata. Seega on ema rikkunud lapse isikuhooldusõigust. Lapse ema ei ole osalenud lapse ülalpidamises ning kohus leiab, sellega on lapse ema rikkunud lapse varahooldusõigust. Lapse ema ei jää temalt hooldusõiguse ära võtmisel millestki ilma, kuna ta on hooldusõiguse teostamisest loobunud aastaid tagasi. Lapse isa on omapoolse hooldusõiguse teostamisega hästi hakkama saanud ja on otsustused teinud lapse huvides. Lapse huvides on, kui tegelik olukord ka ametlikult kinnitatakse. Eeltoodust tulenevalt on avaldus põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10.XXXXoli teadlik asja arutamisest kohtus ning kinnitas kohtule telefoni teel korduvalt, et ilmub ärakuulamisele. Selliselt leiab kohus, et on täidetud TsMS § 558 lg-s 1 sätestatud nõue. XXXXoli asja menetlemisest teadlik, ta sai oma seisukoha kirjalikult esitada ja teadis ka ärakuulamise päeval, et kohtus toimub ärakuulamisena istung. Samuti on ta lubanud kahel järgmisel korral kohtule ärakuulamisele ilmuda. Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

2-16-11037 menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 3 kohaselt hagita perekonnaasja menetlemise kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus lapse esindamisega seotud kulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja