Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

XXXXvõrdsetes osades XXXX kuulunud korteri aadressil XXXX. Pärandaja surma hetkeks oli pärandajal tekkinud võlgnevus kommunaalteenuste eest, mis hiljem hakkas kasvama seoses korteri valdaja puudumisega. Näiteks 01.09.2016 kuupäeva seisuga oli korteril tekkinud võlgnevus summas 286,48 eurot, mis võis olla ka suurem, kui avaldaja poleks arveid oma isiklikest vahenditest vahepeal ära tasunud. Seoses sellega, et puudutatud isiku alaline elukoht on Tallinnas ning avaldaja ei kavatse kolida XXXXlinna, siis avaldaja on seisukohal, et puudutatud isiku huvidest lähtudes oleks mõistlik korter võõrandada (müüa). Korter ei ole heas seisukorras, seega korterisse üürniku leidmine võib olla problemaatiline. Samuti üürist saadav tulu Ida-Virumaa piirkonnas ei ole suur ning võttes arvesse asjaolu, et üüri tuleb jagada võrdsetes osades kaaspärijate vahel, siis korteri üürile andmine ei ole mõislik. Lisaks sellele, kui korterisse üürnikku ei leita, siis see jääb seisma ning puudutatud isikul tekivad kohustused kommunaalteenuste tasumise näol, mida ta ei ole võimeline täita. Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isiku huvidest lähtudes tuleb korter võõrandada mh seetõttu, et korteri teine pärija XXXX peab korteri võõrandamist ka mõistlikuks ning jaatab niivõrd kaasomandi tekkimise otstarbetust. Kuivõrd alaealiste laste seaduslikud esindajad peavad hooldusõiguse instituudist tulenevalt hoolitsema ka lapse vara eest ning PKS § 133 lg 1 kohaselt peavad vanemad lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades, on korteri võõrandamine mõistlik. Avaldaja hinnangul on korteri müük puudutatud isiku huvides, sest see hoiaks ära kaasomandiga tekkivad probleemid omandiõiguse teostamiseks ega tekitaks pärijatele vajadust asuda kaasomandi suhteid reguleerima tulevikus. Avaldaja palub kohtul rahuldada avaldus ning anda XXXX nõusolek korteriomandi aadressil XXXX võõrandamiseks. Lapse esindaja on seisukohal, et nõusoleku andmine avaldajale on XXXX ́i huvides. Tegemist ei ole XXXX ́i elukohaga. Korteriomandil tekivad igakuuliselt kulud kommunaalteenuste osas. Korter ei ole heas seisukorras, mistõttu üürnikku on raske leida. Ka ei ole üürimine otstarbekas, sest XXXX on üüritasu väike ja see tuleb veel jagada kaaspärijaga. Tegemist on 32,2 m2 korteriga. XXXX on avaldanud soovi korter võõrandada. Esindaja leiab, et korteri võõrandamine on XXXX ́i huvisid arvestav, kui see toimub turuhinnaga või sellest kõrgema hinnaga. Eestkosteasutus Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu toetab XXXXavalduse alaealise XXXX ́i nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku saamiseks rahuldamist juhul, kui XXXX ́ile kuuluv 1⁄2 suurune mõtteline osa kinnisasjast aadressiga XXXX, XXXX linnaosa, XXXX linn (registriosa nr XXXX) võõrandatakse mitte alla keskmise turuhinna ning XXXX ́ile kuuluva osa võõrandamisest saadavad rahalised vahendid paigutatakse XXXX ́i nimel avatud arvelduskontole ning kasutatakse puudutatud isiku huvides. Pärimisseaduse (PärS) § 147 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt. PärS § 148 lg 1 kohaselt võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest, kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Tehingu tegemiseks nõusoleku andmist enne pärandvara jagamist ei võimalda pärimisseaduse § 148 lg 1. Kaaspärijatele tekib pärandi avanemisel seaduse alusel sundühisus. Eeltoodu ei tähenda seda, et kaaspärijad peaksid PärS § 152 lg 1 alusel ilmtingimata nõudma pärandvara jagamist. Kui pärijatel ei ole pärandvara jagamise viisi osas eriarvamusi, siis on neil õigus ühiselt pärandvara käsutada. Olukorras, kus kaaspärijad on saavutanud kokkuleppe pärandvara müümiseks, ei ole eelnev pärandvara jagamine vajalik.

Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja sellele lisatud dokumentidega, Tallinna linna ja lapsele määratud esindaja arvamusega ning hinnates eelpool toodut, asub seisukohale, et alaealise huvid on igakülgselt kaitstud. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud, et lapse ema, paludes kohtult nõusolekut lapse nimel eelpool nimetatud tehingute tegemiseks, tegutseks lapse huvisid ja õigusi kahjustavalt. Seega on avaldus esitatud alaealise huvides ja kuulub rahuldamisele tingimustel, mis on märgitud käesoleva määruse resolutsioonis. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas lapse esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.