Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

ASJAOLUD

Korteriühistu Mõisavahe 38 esitas 13.04.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Maria Dorohhina 2 281,36 euro saamiseks. Kohus tegi 16.04.2015 võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule 20.04.2015 kätte toimetatud. 06.05.2015 esitasid avaldaja esindaja ja võlgnik 22.04.2015 allkirjastatud võlatunnistuse ja võlgnevuse tasumise kokkuleppe. Avaldaja ja võlgnik lepivad peale maksegraafiku alusel osade kaupa tasumise kokku täiendava viivise tasumises. Pärnu Maakohus lõpetas 15.05.2015 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Korteriühistu Mõisavahe 38 ning Maria Dorohhina vahel 22.04.2015 sõlmitud võlatunnistuse ning võlgnevuse tasumise kokkuleppe kohaselt tunnistab võlgnik võlgnevust ühistu ees summas 2281,36 eurot ning kohustub selle tasuma igakuiste maksetena summas 100 eurot

alates aprillist 2015 iga kuu 25. kuupäevaks. Nimetatud võlgnevus sisaldab põhivõlgnevust 31.03.2015.a seisuga summas 2 234,92 eurot ning viivisevõlgnevust summas 46,44 eurot. Kui võlgniku poolt tasutud summa ei ole piisav, et katta nii võlgnevuse osamakset kui ka jooksvat makset majandamiskulude eest, loetakse esmalt tasutuks võlgnevuse osamakse(d) või nende võlgnevus. Kompromissi korrektsel täitmisel põhivõlgnevuselt viivise arvestamine peatatakse. Osamakse(te) tasumisega viivitamisel arvestatakse viivitusse jäänud võlgnevuse osamakselt viivist 0,7% päevas. Kui võlgnik jääb osamakse tasumisega viivitusse enam kui 30 päeva, on ühistul õigus leping üles öelda ning pöörduda tasumata võlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse. Kõik ühistu sellega seotud kulud jäävad sellisel juhul võlgniku kanda. Kui ühistu pöördub kohtusse, piisab nõude tõendamiseks võlatunnistuse ja kokkuleppe esitamisest. Võlgnik võib esitada üksnes tasumise vastuväite, tõendades, et ta on vastavalt käesolevale lepingule tasunud igakuised võlgnevuse osamaksed ning igakuised jooksvad majandamiskulude maksed vastavalt ühistu poolt esitatud makseteatistele. Lepingu ülesütlemisel on ühistul õigus nõuda viivist 0,07% päevas kogu ülesütlemise hetkel tasumata võla summalt, kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 3 kohaselt, makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, muu hulgas kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromisslepingu. TsMS § 486 lg 3 kohaselt kohus menetleb kompromisslepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asjas hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kompromissiga lõpetada kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et menetlus käesolevas asjas tuleb lõpetada. Asja lahendamine kompromissiga on mõistlik ning kompromiss reaalselt täidetav. Kompromiss (transactio) muudab vaieldava ja kaheldava õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi tagab kompromiss edasise õigusrahu, kus pooled on vastastikku loobunud igasugustest pretensioonidest. Kohus kinnitab kompromissi, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja TsMS § 432 kohaselt uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 3 alusel menetlusosaliste endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Andrus Miilaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.