Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

sätestatud miinimummäärani, mistõttu ei ole vaja tuvastada elatise väljamõistmiseks hageja ülalpidamiseks vajalikke kulutusi. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal sissetuleku puudumine ei ole lapse ülalpidamise kohustusest vabanemise või ülalpidamise kohustuse vähendamise aluseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või et sissetulek on liiga väike. Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Maksu- ja Tolliameti registrist nähtuvalt sai kostja ametlikku palka viimati aprillis 2014. Kostja on ennast töötuna arvele võtnud alles 26. aprillil 2016. Ka eelmise elatise suurendamise menetluse ajal tsiviilasjas nr 2-08-75207 (tl 20–22) on kostja esitanud kohtule individuaalse tööotsimiskava, kuid kostja kinnitusel ei ole ta siiani sobivat tööd leidnud ning elatub juhutöödest. Eespoolöeldule tuginedes järeldas maakohus, et kostja ei ole teinud ega tee ka edaspidi tõsiseid jõupingutusi töö leidmiseks. Seega on hageja nõue põhjendatud ja kostjalt väljamõistetud elatist tuleb suurendada PKS § 101 lg-st 1 tuleneva elatise miinimummäärani. Elatise suurust määrates tuleb arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega ning kohtul on õigus PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Alates 2016. aastast on riikliku lapsetoetuse suuruseks lapse kohta 50 eurot (tl 44). Riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1 järgi on lastetoetuse eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Kuivõrd lastetoetuse summa on suurenenud ning selle eest on võimalik lapse kulusid osaliselt katta, tuleb selle arvelt vanemalt välja mõistetavat elatist vähendada. Maakohus vähendas miinimumsuuruses väljamõistetavat elatist riikliku lapsetoetuse poole ulatuse võrra, s.o 190 euroni (215–50/2). Kuigi maakohus rahuldas hagi täielikult, ei pidanud maakohus mõistlikuks ega vajalikuks hageja menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Kuna kostjal on tekkinud elatisvõlgnevus, siis menetluskulude väljamõistmisel kostjalt toimuks menetluskulude nõude rahuldamine lapse ülalpidamiseks minevate rahaliste vahendite arvelt. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

võib olla nt vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja ei ole tõendanud enda väiteid kostjal esineva püsiva töövõimetuse kohta. Kuigi kostja väitel on kostja töövõime kaotus tingitud sünnijärgselt saadud traumast, ei ole kostja taotlenud töövõime kaotuse tuvastamist enne elatise suurendamist kohtu poolt. Kostja ei ole töövõime kaotuse tuvastamist taotlenud maakohtu menetluse jooksul, vaid on pöördunud vastava taotlusega arsti poole alles pärast maakohtu otsuse vaidlustamist. Ka ei ole kostja oma väiteid ekspertiisi teostamise menetluse algatamise kohta millegagi tõendanud. Vastavaid tõendeid ei ole kostja esitanud ringkonnakohtu poolt talle selleks antud tähtajaks. Seetõttu ei saa ringkonnakohus kostja väidetava (osalise) töövõimekaotusega arvestada. Kostjal püsiva töövõime kaotuse tuvastamisel on kostjal õigus taotleda väljamõistetud elatise vähendamist TsMS § 459 lg 1 p 1 alusel. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest ei ole töövõime osaline kaotus elatise nõude rahuldamata jätmise aluseks, vaid elatise alla seaduses kehtestatud alammäära väljamõistmisel tuleb hinnata töövõimetu vanema võimalust sissetulekut teenida. Kui vanem ei ole täielikult töövõimetu, tuleb arvestada ka tema osalist töövõimet ja hinnata võimalust saada sissetulekut ja maksta sellest elatist.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.