Vastustaja (avaldaja) M.T. (isikukood XXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Toomas Metsma Puudutatud isik X.X. (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aare Kaldma Põltsamaa Linnavalitsus (registrikood: 75003045), esindaja Jane Ott
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 22. septembri 2016. a määrus osas, millega maakohus tühistas tsiviilasjas nr 2-16-5647 tehtud Tartu Maakohtu 17. mai ja 29. juuni 2016. a esialgse õiguskaitse kohaldamise määrused lapsega suhtlemise korraldamiseks. Teha tühistatud osas uus määrus, millega muuta Tartu Maakohtu 17. mai ja 29. juuni 2016. a esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusi osaliselt ja määrata, et määrustes määratud Skype ́i vahendusel toimuv suhtlmise kord asendatakse suhtlusega telefoni teel varasemates määrustes kokkulepitud aegadel, J.M.l on õigus kohtumenetluse ajal laps X.X.ga suhelda telefoni teel minimaalselt kolm korda nädalas (esmaspäeval, kolmapäeval ja laupäeval algusega kell 17.00 Eesti aja järgi) tingimusel, et laps on suhtluseks valmis ja avaldab selleks soovi. Keelata J.M.l lapse telefonile ebatsensuursete SMS-de, MMS-de ja piltide saatmine.
2.Muus osas jääb Tartu Maakohtu 22. septembri 2016. a määrus muutmata.
3.Lugeda Tartu Maakohtu 22. septembri 2016. a määrus resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: 4.1 Peatada tsiviilasja nr 2-16-5647 menetlus kuni lapse tagastamise menetluses 25. oktoobri 1980 Haagi lapseröövi konventsiooni alusel tehtava lahendi jõustumiseni.
4.2.Muuta Tartu Maakohtu 17. mai ja 29. juuni 2016. a esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusi osaliselt ja määrata, et määrustes määratud Skype ́i vahendusel toimuv suhtlmise kord asendatakse suhtlusega telefoni teel varasemates määrustes kokkulepitud aegadel, J.M.l on õigus kohtumenetluse ajal lapse X.X.ga suhelda telefoni teel minimaalselt kolm korda nädalas (esmaspäeval, kolmapäeval ja laupäeval algusega kell 17.00 Eesti aja järgi) tingimusel, et laps on suhtluseks valmis ja avaldab selleks soovi. 4.3 Keelata J.M.l lapse X.X. telefonile ebatsensuursete saatmine.
SMS-de, MMS-de ja piltide
4.4 Menetlusosalistel teavitada kohut viivitamata menetluse peatamise aluseks olevate aluste ära langemisest.
5.Jätta määruskaebuse menetlusosaliste endi kanda.
menetlemisel
kantud
menetluskulud
ringkonnakohtus
6.Jätta lapse X.X.le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.M.T. (avaldaja, ema) esitas Tartu Maakohtule 10. aprillil 2016 avalduse X.X. (laps) ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning elukoha ja igakordse viibimiskoha, haridust ja tervist puudutavates küsimustes otsustusõiguse andmiseks avaldajale. Maakohus andis 15. aprilli 2016. a esialgse õiguskaitse määrusega avaldajale ainuotsustusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha määramiseks Eesti Vabariigi piires. J.M. (puudutatud isik, isa) esitas 16. mail 2016 maakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada avaldajat võimaldama puudutatud isikul suhelda oma lapsega minimaalselt kolm korda nädalas (esmaspäeval, kolmapäeval ja laupäeval) kell 16.00 Skype’i vahendusel (II kd lk 50). Maakohus rahuldas 17. mai 2016. a esialgse õiguskaitse määrusega puudutatud isiku taotluse osaliselt ja määras, et puudutatud isikul on õigus kohtumenetluse ajal lapsega suhelda Skype’i vahendusel minimaalselt kolm korda nädalas (esmaspäeval, kolmapäeval ja laupäeval algusega kell 16.00 Eesti aja järgi) tingimusel, et laps on suhtluseks valmis ja avaldab selleks soovi. Avaldaja esitas 2. juunil 2016 maakohtule taotluse 17. mai 2016. a määruse resolutsiooni muutmiseks, taotledes, et puudutatud isiku ja lapse suhtlemine toimuks kell 16.00 asemel algusega kell 18.00. Maakohus rahuldas 29. juuni 2016. a määrusega avaldaja taotluse osaliselt ning muutis 17. mai 2016. a määrust selliselt, et suhtlus toimub kell 17.00. Avaldaja palus 5. septembri 2016. a menetlusdokumendi kohaselt lõpetada lapse ühine hooldusõigus täielikult ning anda ainuhooldusõigus üle avaldajale. Avaldaja leiab, et puudutatud isiku käitumine on last kahjustav. Avaldaja esitas 16. septembril 2016 taotluse, milles palus maakohtu 17. mai ja 29. juuni 2016. a määrused (suhtluskorra määramine) tühistada või alternatiivselt asendada esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine teise abinõuga selliselt, et lapse ja puudutatud isiku vaheline suhtlus toimuks telefoni teel varasemalt kindlaksmääratud aegadel ja keelata puudutatud isikul lapse telefonile ebatsensuursete SMS-de, MMS-de ja piltide saatmine.
2.21. septembril 2016 teatas Justiitsministeerium maakohtule taotlusest lapse tagastamiseks
25.oktoobri 1980 Haagi lapseröövi konventsiooni (edaspidi konventsioon) alusel ning palus asja menetluse peatada ning hinnata asjas tehtud esialgse õiguskaitse määruste võimaliku tühistamise vajadust.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Tartu Maakohus peatas 22. septembri 2016. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 järgi asja menetluse konventsiooni alusel tehtava lahendi jõustumiseni ning tühistas asjas 17. mail ja 29. juunil 2016 tehtud esialgse õiguskaitse kohaldamise määrused lapsega suhtlemise korraldamiseks. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kohtule laekunud avaldus konventsiooni art 3 tähenduses. Sellest tulenevalt ei ole kohtul pädevust otsustada lapse hoolduse üle senikaua, kuni on otsustatud, et last ei tagastata (konventsiooni art 16). Asjas on võimalik teha menetlustoiminguid, mis oma olemuselt ei ole otsustused hoolduse üle. Samas tuleb asja menetlus siiski peatada, kuivõrd asja lahendamiseks on vajalik teha otsustusi lapse hoolduse üle, milleks kohtul konventsiooni kohaselt pädevust ei pruugi olla, sest lapse asukohariigi üle on algatatud vaidlus. Kuna ühise hooldusõiguse lõpetamine on otseses seoses lapse tagastamise menetlusega konventsiooni alusel, tuleb asja menetlus peatada kuni lapse tagastamise menetluse lõppemiseni.
Maakohus tegi TsMS § 551 lg 1 ja § 4771 lg 2 alusel asjas kolm esialgse õiguskaitse kohaldamise määrust: 15. aprilli 2016. a määrus (lapse viibimiskohaks määrati Eesti Vabariik), 17. mai 2016. a määrus (suhtluskorra kindlaksmääramine menetluse ajaks) ja 29. juuni 2016. a määrus (suhtluskorra osaline muutmine). Lapse õiguste kaitse konventsiooni art 3 p 1 kohaselt tuleb igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt esikohale seada lapse huvid. Seega tuleb hinnata, kas kohtu määratud esialgse õiguskaitse abinõud on lapse huvides või mitte (lapse huvid tuleb tagada vähemalt praeguse menetluse peatamise ja lapse tagastamise menetluse kestvuse ajaks).
15.aprilli 2016. a määruse tühistamine ei ole põhjendatud. Nii praeguses asjas kui ka lapse tagastamise menetluses on oluline, et laps viibiks Eesti Vabariigis, st ühes kindlas riigis. Kõnealune määrus kindlustab seega ka lapse tagastamise menetluse läbi viimise ja võimalike lahendite täitmise. 17. mai ja 29. juuni 2016. a määrused (suhtluskorra määrused) tuleb tühistada.
16.septembril 2016 esitas avaldaja taotluse suhtluskorra määruste tühistamiseks. Taotluse kohaselt ei kasuta isa suhtlusvõimalust eesmärgipäraselt ja tekitab oma käitumisega lapsele kahju. Isal kadus paari nädala jooksul huvi lapsega Skype’í teel suhtlemiseks. Määratud suhtlusaegadel ei näidanud isa ennast lapsele või varjas ennast millegi taha. Lapsel kadus huvi suhelda isaga, kui ta teda ei näe. Isa hakkas hoopis lapsega suhtlemiseks mõeldud Skype kontol agressiivselt nõudma, et avaldaja temaga suhtleks. Isa saadab lapse kontole ema kohta halvustavaid ja laimavaid sõnumeid, alasti naiste pilte, pornograafilisi pilte ja videosid, samuti muid pilte, mis ei ole sobilikud lapsele vaatamiseks. On olnud ka olukordi, kus isa vestluse ajal sõimab avaldajat või märatseb omaette. Laps ei mõista isa käitumist ja lahkub arvuti juurest, isa aga süüdistab pidevalt avaldajat, et tal ei võimaldata lapsega suhelda. Maaohus leidis, et kirjeldatud käitumine on äärmiselt kohatu ja vulgaarne ning lapse huvidega oluliselt vastuolus. See, et laps ei soovi isaga enam suhelda, on otseselt mõjutatud isa käitumisest. Tegemist on last kahjustava käitumisega, mis on aga lubamatu. Kuna menetluse peatamise tõttu ei saa kohus avaldaja 16. septembri 2016. a taotlust sisuliselt lahendada ega kohaldada ka muid lapse huve kaitsvaid abinõusid, tuleb varasemad suhtluskorda puudutavad määrused tühistada. Selliselt on võimalik ära hoida lapse edasine kahjustamine kuni kestab lapse tagastamise menetlus.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus tühistas 17. mai ja 29. juuni 2016. a määrused lapsega suhtlemise korraldamiseks. Maakohus rikkus suhtluskorra määruste tühistamisel TsMS § 386 lg-t 2, sest täitmata on selle sätte kohaldamise vältimatu eeldus – asjaolude muutumine. Maakohus rikkus määruse põhjendamise kohustust. Kohtu põhjendused tuginevad üksnes avaldaja paljasõnalistele väidetele ning määrusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes suhtluskorra määrused tühistatakse.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
5.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Lapse esindaja leidis, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel alust ei ole. Lapse esindaja märkis samas, et avaldaja viidatud asjaolud pole piisavad isa ja lapse vahelise suhtluse täielikuks välistamiseks, ning suhtluskorra jätkumine oleks lapse huvides.
7.Põltsamaa Linnavalitsus leidis, et olukorras, kus isaga suhtlemine on last kahjustav, tuleb võtta lapse kaitseks vajalikud meetmed. Määruskaebuse rahuldamisel peab linnavalitsus vajalikuks
täiendada suhtluskorra määrusi selliselt, et puudutatud isikule seatakse täiendavad kohustused. Linnavalitsus toetab siinkohal lapse esindaja seisukohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 ja § 659 alusel tühistada osas, milles maakohus tühistas suhtluskorra määrused ja teha selles osas uus määrus, millega rahuldada avaldaja alternatiivne taotlus ja määrata, et suhtluskorra määrustes määratud lapse ja isa Skype ́i vahendusel toimuv suhtlmise kord asendatakse suhtlusega telefoni teel varasemates suhtluskorra määrustes kokkulepitud aegadel. Puudutatud isikul tuleb keelata lapse telefonile ebatsensuursete SMS-de, MMS-de ja piltide saatmine. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
9.TsMS § 651 lg 1 ja TsMS § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Vaidlusaluse määrusega on maakohus peatanud asja menetluse konventsiooni alusel tehtava lahendi jõustumiseni ning tühistanud asjas tehtud suhtluskorra määrused. Määruskaebuse kohaselt vaidlustab puudutatud isik maakohtu määrust osas, milles maakohus tühistas suhtluskorra määrused. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas.
10.Konventsiooni art-s 16 sätestatakse, et kui selle riigi kohus või haldusorgan, kuhu laps on viidud või kus teda kinni hoitakse, saab teate lapse õigusvastase äraviimise või kinnihoidmise kohta artikli 3 tähenduses, ei tohi ta teha sisulist otsust lapse hooldusõiguse kohta senikaua, kuni on otsustatud, et last ei tagastata konventsiooni alusel või juhul, kui konventsioonikohast avaldust pole esitatud mõistliku aja jooksul pärast teate kättesaamist. Konventsiooni art 5 järgi tähendab konventsioonis kasutatav mõiste „hooldusõigus“ lapse isiku hooldamisega seotud õigust ja eelkõige õigust määrata lapse elukoht. Maakohus on konventsiooni art 16 alusel praeguse asja menetluse peatanud kuni lapse tagastamise menetluse lõppemiseni.
11.Maakohus märkis õigesti, et suhtluskorra määruste üle otsustamisel tuleb esikohale seada lapse huvid. Konventsiooni preambulas märgitakse, et lapse hooldamisega seotud asjades on kõige tähtsam järgida lapse huve. 20. novembril 1991 jõustunud lapse õiguste kaitse konventsiooni art 3 p 1 kohaselt tuleb igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt esikohale seada lapse huvid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et suhtlemiskorra määruste tegemise aja seisuga võrreldes on avaldaja esiletoodud asjaoludel praeguseks olukord muutnud – puudutatud isiku käitumine lapsega suhtlemisel Skype ́i vahendusel on lapse huvidega vastuolus. Maakohus on oma järeldust piisavalt põhjendanud. Puudutatud isik leiab määruskaebuses ekslikult, et avaldajal oli kohustus esitada oma väiteid kinnitavad tõendid. TsMS § 4771 lg-te 1 ja 2 järgi saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul ning kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 377 lg-s 2 sätestatakse, et sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. TsMS § 378 lg-s 3 nimetatud abinõusid võib kohus rakendada ka omal algatusel. TsMS § 378 lg3 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus hagi tagamise abinõuna reguleerid perekonnaasjas menetluse ajaks vanema õigusi ühise lapse suhtes ja vanema suhtlemist lapsega. Eeltoodud sätetest tulenevalt hagi tagamise menetluses tõendeid ei koguta ega hinnata (vt
ka Riigikohtu 20. märtsil 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-135-12 tehtud määruse p 12). Hagi tagamisel (s.h tagamise abinõu asendamisel või tühistamisel) kontrollitakse hagi tagamise asjaolude põhistatust (TsMS § 381 lg 2).
12.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et kohus ei saanud menetluse peatamise tõttu avaldaja 16. septembri 2016. a taotlust lahendada ning muid lapse huve kaitsvaid abinõusid rakendada, mistõttu tuli suhtluskorra määrused üldse tühistada. Kohus võib hagi tagamise abinõu poole taotlusel asendada (TsMS § 386 lg 1) või asjaolude muutumise korral hagi tagamise poole taotlusel tühistada (TsMS § 386 lg 2). TsMS § 386 lg 5 järgi võib kohus TsMS § 378 lg-s 3 nimetatud asjaoludel tehtud hagi tagamise määrust muuta või selle tühistada ka omal algatusel. Eeltoodut arvestades oli kohtu pädevuses TsMS § 378 lg 3 alusel talle teatavaks saanud asjaolusid arvestades otsustada, kas suhtlemiskorra määrusi muuta või need tühistada. Ringkonnakohus osutab ka TsMS §-le 358, mis sätestab menetluse peatumise või peatamise tagajärjed. Viidatud sätte lg 2 järgi on menetluse peatumise või peatamise aja kestel tehtud menetlustoimingud on tühised. See ei takista hagi tagamist ega eeltõendamismenetluse läbiviimist tõendite tagamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja põhistanud, et puudutatud isiku käitumine lapsega suhtlemisel Skype ́i vahendusel on lapse huvidega vastuolus. Samas toob senise suhtluskorra täielik tühistamine kaasa isa ja lapse vahelise suhtluse katkemise. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Riigikohus on isikuhoolduse äravõtmise küsimuse lahendamisel perekonnaseaduse sätteid selgitades märkinud, et vanema õigusi piiravate abinõude rakendamisel peab kohus kaaluma nii lapse huve kui ka vanema õigusi ning kohaldama lapse heaolu tagamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid. Abinõu valikul peab kohus arvestama perekonnaautonoomia põhimõttega ning eelistama võimalusel selliseid abinõusid, mis toetavad perekonda ja aitavad vanema ja lapse sidet tugevdada või taastada (Riigikohtu 4. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-11, p 14). Suhtluskorra määruste üle otsustamisel tuli kohtul eeltooduga arvestada. Ringkonnakohtu hinnangul aitab isa ja lapse visuaalsel suhtlemisel tekkinud probleemide lahendamisele kaasa (säilitades samas lapse sideme isaga) suhtlemisviisi muutmine. Ka avaldaja on oma 16. septembri 2016. a taotluses pidanud alternatiivselt võimalikuks esialgse õiguskaitse abinõu asendamist teise abinõuga selliselt, et lapse ja puudutatud isiku vaheline suhtlus toimuks telefoni teel varasemalt kindlaks määratud aegadel ja puudutatud isikul keelatakse lapse telefonile ebatsensuursete SMS-de, MMS-de ja piltide saatmine. Ringkonnakohus leiab, et lapse huvides on suhtluskorra määruseid muuta ja asendada Skype ́i vahendusel toimuv suhtluskord teise suhtlusviisiga, võimaldades isa ja lapse kontakti säilitamiseks suhelda isal lapsega telefoni teel varasemalt kindlaks määratud aegadel. PKS § 143 lg 2 esimese aluse kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama sätte lg 4 teise lause järgi võib kohus asjassepuutuvale isikule panna kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või raskendab lapse kasvatamist. Ringkonnakohus peab põhjendatuks keelata ühtlasi puudutatud isikul lapse telefonile ebatsensuursete SMS-de, MMS-de ja piltide saatmine. On oluline märkida, et lapse tagastamise menetluses Haagi 25. oktoobri 1980 Lapseröövi konventsiooni alusel (tsiviilasi nr 2-16-14313), ei ole maakohus veel lahendit teinud ega esialgse õiguskaitse korras suhtluskorda määranud.
13.TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda.
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.