J.L. hagi M.L. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks 7000 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. märtsi 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Advokaat Katrin Jennseni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Vandeadvokaadi abi Katrin Jennsen (riigi õigusabi korras määratud kostja esindaja).
esindajad ringkonnakohtus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 22. märtsi 2016 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud apellandi, vandeadvokaadi abi Katrin Jennsen, kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Tartu Maakohus tegi 22. märtsil 2016 otsuse, millega rahuldas J.L. esitatud hagi. Maakohus jaotas menetluskulud ning jättis need poolte endi kanda. Hageja riigi õigusabi tasu suuruseks määras maakohus 342 eurot ning kostja riigi õigusabi tasu suuruseks 364,20 eurot. Maakohus ei arvestanud kostja vastuväidetega, kuna leidis, et kui kostja soovib ühisvara jagada hagis märgitust teisiti, siis pidi ta esitama vastuhagi. Kostja vastuhagi ei esitanud.
2.Tartu Maakohtu 6. märtsi 2015 määrusega anti hagejale J.L. menetlusabina riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. J.L. esindaja advokaat Li Uiga on esitanud 10. märtsil 2016 kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse (tl 138-140), mille kohaselt on advokaadi poolt osutatud teenust 6 tundi ehk 12 pooltundi (12x20) 240 euro ulatuses (sealhulgas istungitel osalemise aeg 1 tund ehk 2 pooltundi) ja advokaadi poolt kantud vajalikud kulud 45 eurot (sõidukulu). Advokaat on arvestanud riigi õigusabi tasu 240 eurot, millele lisandub käibemaks 48 eurot. Samuti lisandub advokaadi poolt kantud vajalikud kulud 45 eurot (sõidukulu), millele lisandub käibemaks 9 eurot. Kokku moodustavad riigi õigusabi tasu ja kulud 342 eurot. Maakohus leidis, et esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed. Riigi õigusabi tasu koos kuludega kokku on 342 eurot, mis tuleb maksta advokaat Li Uigale. J.L. riigi õigusabi tasu 342 eurot tuleb jätta riigi kanda.
3.Tartu Maakohtu 14. mai 2015 määrusega anti kostjale M.L. riigi õigusabi kohustusega riigi õigusabi tasu ja kulud hüvitada avaldajal 50 % ulatuses igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul pärast õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kindlaksmääramist. M.L. esindaja advokaat Katrin Jennsen esitas 10. märtsil 2016 kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse (tl 134-137), mille kohaselt on advokaadi poolt osutatud teenust 9,5 tundi ehk 18,5 pooltundi arvestusega 380 euro ulatuses (sealhulgas istungitel osalemise aeg 1 tund ehk 2 pooltundi) ja advokaadi poolt kantud vajalikud kulud 43,50 eurot (sõidukulu). Advokaat on arvestanud riigi õigusabi tasu 380 eurot, millele lisandub käibemaks 76 eurot. Samuti lisandub advokaadi poolt kantud vajalikud kulud 43,50 eurot (sõidukulu), millele lisandub käibemaks 8,70 eurot. Kokku moodustavad riigi õigusabi tasu ja kulud 508,20 eurot. Maakohus leidis, et esitatud taotluses märgitud andmed on osaliselt usaldusväärsed. Maakohus vähendas tasu 3 tunni ulatuses (s.o. esindatava seisukohtadega tutvumine ning juriidiline nõustamine e-posti vahendusel ajavahemikul 17. juuni 2015-4. veebruar 2016) ning luges põhjendatud teenuse mahuks 6,5 tundi ehk 12,5 pooltundi, so (12,5x20) 260 eurot,
millele lisandub käibemaks 52 eurot, kokku 312 eurot+ sõidukulu 52,20 eurot. Maakohus määras riigi õigusabi tasuks koos kuludega 364,20 eurot. Kuna hagi rahuldati, siis määras maakohus kostjale kohustuse hüvitada osamaksetena 50% sellest summast.
MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Vandeadvokaadi abi Katrin Jennsen esitas Tartu Maakohtu 22. märtsi 2016 . a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus rahuldas osaliselt kostja M.L. riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Katrin Jennseni poolt esitatud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ning rahuldada advokaat Katrin Jennseni poolt tsiviilasjas 2-15-2062 10. märtsil 2016 esitatud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks täies ulatuses ja määrata advokaadile väljamaksmisele kuuluva tasu ja kulude suuruseks 508,20 eurot. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) jättis maakohus arvestamata asjaoluga, et advokaadi ja tema esindaja vahel toimus kohtulikuks menetluses ettevalmistamine suures mahus e-kirjade vahendusel. Kokku saadeti 127 e-kirja. Apellant on arvestanud, et nende kirjade läbilugemiseks ning vastamiseks kulus kokku 11 tundi; 2) on maakohus ebapiisavalt tuvastanud tasutaotluses esitatud esindaja töömahu arvestuse usaldusväärsuse või ebausaldusväärsuse ning sellest tulenevalt ebaõigesti tuvastanud, et esindaja poolt esitatud taotlus oli usaldusväärne üksnes osaliselt (TsMS § 633 lg 3 p 1). Kui maakohus kahtles andmete usaldusvääruses, oleks maakohus pidanud esindajatasu lahendama kohtumäärusega peale tsiviilasjas sisulise otsuse tegemist ning oleks pidanud kohustama esindajat esitama täiendavad tõendid töömahu osas esitatud andmete usaldusväärsuse kontrollimiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
6.Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas on maakohus otsusega jaotanud menetluskulud ja kindlaks määranud menetluskulude rahalise suuruse. Apellatsioonkaebuses vaidlustatakse kohtuotsust üksnes osas, milles maakohus määras kindlaks kostjale riigi õigusabi korras esindanud advokaadi tasu suuruse. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel maakohtu otsuse seaduslikust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevatud.
7.Ringkonnakohus leiab, et mõneti küsitav on apellandi kaebeõigus. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Apellant on vaidlustanud kohtuotsuse osas, millega jäeti menetluskuluna 144 eurot välja mõistmata. RÕAS § 23 lg 1 kohaselt kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides.
Ringkonnakohus siiski leiab, et käesolevas asjas tuleb kaebus lubatavaks lugeda arvestades seda, et tegemist ei ole üksnes menetluskulude kindlaksmääramise vaid samaaegselt ka riigi õigusabi tasu kindlaks määramisega. RÕAS § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Riigikohus on advokaadi tasu (kulutuste) vaidlustamist pidanud lubatavaks määruskaebemenetluses TsMS § 660 lg 3 alusel. Riigikohus on TsMS § 660 lg-le 3 viidates menetlenud riigi õigusabi osutanud advokaadi määruskaebust, milles advokaat taotles 48 euro välja mõistmist (RKTKm 3-2-1-106-15). Samuti on Riigikohus menetlenud riigi õigusabi osutanud advokaadi määruskaebust, milles taotleti täiendavalt välja mõista 134 eurot 64 senti (RKÜKo 3-2-1-40-15). Ringkonnakohus nõustub sellega, et riigi õigusabi osutanud advokaat on võrreldes lepingulise esindajaga mõneti erinevas olukorras, kuna temale maksab tasu riik, seetõttu juhul, kui kohus vähendab vastaspoolelt väljamõistetava õigusabi tasu suurust, siis puudub riigi õigusabi osutajal õigus nõuda väljamõistmata jäänud tasuosa kliendilepingu alusel. RÕAS § 21 lg 7 esimese lause kohaselt riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Ringkonnakohus leiab, et kuigi RÕAS ega TsMS ei reguleeri riigi õigusabi osutanud advokaadi kaebeõigust tasu osas, tuleb seda eeltoodut arvestades lubatavaks pidada.
8.Menetluskulude rahalise suuruse, sh ka riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramine on hagita menetluse tunnustega menetlus, kus kohtul on diskretsiooniõigus kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle otsustamisel. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et kui kohus ei pidanud esitatud andmeid usaldusväärseks, siis oleks kohus pidanud küsima täiendavaid tõendeid. RÕAS § 22 lg 7 viimane lause sätestab kohtule õiguse vajaduse korral nõuda täiendavaid selgitusi ja dokumente, kuid käesolevas asjas ei olnud nende küsimine vajalik. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on maakohus apellandile hüvitatava tasu suuruse kindlaks määranud diskretsiooni piirides, mistõttu ringkonnakohus tasu suurust ei muuda. Maakohtu otsuses on ebaõnnestunud sõnastuses märgitud, et „taotluses märgitud andmed on osaliselt usaldusväärsed“. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu põhjendusi. Tasu suuruse määramisel tuleb arvestada asja keerukust ja mahtu ning kostjat esindanud apellandi toimingute vajalikkust menetluses.
9.Asja materjalidest nähtub, et hagi rahuldati ja kostja vastuväited jäeti arvestamata põhjusel, et kostja ei esitanud vastuhagi. Apellandi poolt esindajana koostatud menetlusdokumentide alusel saab järeldada, et sisuliselt esitas kostja kohased vastuväited, kuid need ei olnud vormistatud lubatavas vormis, st vastuhagina. Asjast ei selgu, kas apellant selgitas kostjale vastuhagi esitamise vajalikkust ja kas kostja keeldus selle esitamisest.
10.Apellandi tasu taotluse kohaselt kulus tal aega menetluses osalemise, ettevalmistamise, sh kliendiga suhtlemise, kohtuistungil osalemise, esitatud taotlustega tutvumisele ja menetlusdokumentide koostamisele kokku 4 tundi ja 40 minutit. Lisaks kulus esindatava seisukohtade tutvumisele ja esindatavaga kirjavahetuse pidamisele 5 tundi ja 50 minutit. Maakohus luges viimati nimetatust põhjendatuks ajakulu 3 tundi.
Apellandi viited advokatuuri eetikakoodeksile on asjakohased, kuid neid tuleb vaadelda koos advokatuuri seaduses toodud sätetega kliendilepingu kohta. Ringkonnakohus leiab, et advokaat peab riigi õigusabi osutades lähtuma samadest nõuetest, mis lepingulises suhtes kliendilepingu alusel õigusabi osutades. Analoogia alusel AdvS § 55 lg 1 ja § 60 peab advokaat selgitama tasu kujunemise aluseid ja määrasid. Käesolevas asjas määras maakohus kostjale kohustuse hüvitada 50 % ulatuses riigi õigusabi tasu ja kulud (lk 72). Seega oli esindataval oluline huvi, kuidas tasu suurus kujuneb. Ringkonnakohus märgib, et apellandi poolt maakohtule esitatud tasu taotluse esitamise ajal (01.02.2016 - 30.06.2016) kehtis riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. Nimetatud korra p 40 järgi pidi advokaat võtma pärast õigusteenuse riigi õigusabi saajalt kinnituse tasu taotlusega tutvumise kohta. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on õigusabi saaja kinnituse võtnud (lk 140), kuid apellant kostja esindajana ei ole seda teinud (lk 145).
11.Ringkonnakohus viitas analoogiale kliendilepinguga, analoogia lubatavust kinnitab ka 01.08.2016 kehtima hakanud justiitsministri määruse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ seletuskiri määruses toodud §-i 3 kohta. Määruse § 3 kohaselt võib kohus tasu vähendada või jätta tasu määramata, kui advokaat ei ole oma kohustusi õigusabi osutamisel täitnud nõuetekohase hoolsusega. Seletuskirja kohaselt tuleb RÕA advokaadi hoolsuskohustuse hindamisel kooskõlas AdvS § 55 lg-ga 3 lähtuda VÕS § 620 lõigetest 1 ja 2. Ehkki RÕA osutamisel ei sõlmi RÕA saaja ja advokaat kliendilepingut, ei erine advokaadi tegevus riigi õigusabi raames õigusteenuse osutamisel sisuliselt kliendilepingu alusel õigusteenuse osutamisest. Seega on ka RÕA osutavalt advokaadilt põhjendatud nõuda lepingu alusel tegutseva advokaadiga võrdset hoolsust ning hoolsuskohustuse rikkumine on aluseks tasu vähendamiseks või määramata jätmiseks kohtu poolt. Ringkonnakohtu arvates hõlmab riigi õigusabi andva advokaadi hooluskohustus nii õigusabi vajalikkust, kohasust kui ka esindatavaga tasu kokkuleppeid, samuti peab teenus olema vajalik ja põhjendatud. Riigi õigusabi tasu maksmine asjas ebavajalike e-kirjade lugemise ja nendele vastamise eest ei ole vajalik ja põhjendatud.
12.Ringkonnakohus ei kaasanud käesoleva kaebuse läbivaatamisse menetlusosalisi sh kostjat, kellele apellant riigi õigusabi korras teenust osutas. Ringkonnakohus lähtus sellest, et kostja lahendit ei vaidlustanud ning tema osas on see jõustunud. Ka juhul kui apellandi kaebuse alusel tuleks riigi õigusabi tasu suurust muuta, siis jääb kostja poolt hüvitamisele kuuluv summa muutmata.
13.Apellatsioonimenetluses kantud kulud jäävad apellandi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.