1.Tühistada Viru Maakohtu 11. aprilli 2016 otsus osaliselt osas, millega maakohus suurendas Viru Maakohtu 19. detsembri 2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-3111 A.I. V.I. kasuks väljamõistetud elatist alates 28. detsembrist 2015 kuni 31. märtsini 2016. a 140,21 euroni kuus ja alates 1. aprillist 2016 kuni V.I. täisealiseks saamiseni, s.o XXXX 2027, 147,05 euroni kuus.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista A.I. V.I. kasuks välja elatis alates
Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.1. Rahuldada V.I. hagi A.I. vastu elatise suurendamiseks osaliselt.
3.2.Suurendada Viru Maakohtu 19.12.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-3111 A.I. lt V.I. (IK XXXXX) kasuks väljamõistetud elatist.
3.3.Välja mõista A.I. elatis V.I. kasuks alates 28. detsembrist 2015 summas 100 eurot (ükssada eurot) kuus kuni V.I. täisealiseks saamiseni, s.o XXXX 2027.
3.5.Kohtuotsuse täitmisel arvestada A.I. poolt alates 28.12.2015 kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni alaealisele lapsele V.I. elatisena makstud summasid.
3.6.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda ning kostjale määratud esindaja kulud riigi kanda.
3.7.Saata kohtuotsus E.T. , A.I. ja tema esindajale teadmiseks.“
4.Apellatsioonkaebus rahuldada.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus V.I. kanda. Pooltel menetluskulude puudumise tõttu jätta menetluskulud ringkonnakohtus rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.V.I. (hageja) (sündinud XXXX) esitas 28.12.2015 maakohtule A.I. (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus suurendada kostjalt Viru Maakohtu 19.12.2014 otsusega välja mõistetud elatist 96,86 eurot 150 euroni kuus. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Hageja elab ema juures. Kostja maksab hageja ülalpidamiseks elatist 90 eurot kuus. Hageja ema sissetulekuks on pension 200 eurot, hageja ema kasvatab kahte last ja pere materiaalne olukord on väga raske.
2.Kostja oli nõus elatise suurendamisega 100 euroni kuus. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja 80% ulatuses töövõimetu. Kostja saab töövõimetuspensioni 241,29 eurot ja sotsiaaltoetust 39,12 eurot, kokku 280,41 eurot kuus. Kostja igakuised püsikulutused moodustavad 552 eurot, sh väljaminekud ravimitele vähemalt 40 eurot kuus. Arvestades kostja varalist ja tervislikku seisundit, sh asjaolu, et tema töövõime kaotuse protsent on võrreldes 2014. aastaga suurenenud, oleks mõistlikuks elatise suuruseks 86 eurot kuus, s.o 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja on nõus elatise suurendamisega 100 euroni kuus. Lisaks osalevad kostja ja tema ema ehk lapse vanaema aktiivselt hageja elus, ostes riideid ja mänguasju ning veetes lapsega aega.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 11. aprilli 2016 otsusega hagi osaliselt ja suurendas Viru Maakohtu
19.detsembri 2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-3111 A.I. V.I. kasuks väljamõistetud elatist ning mõistis A.I. välja elatise V.I. kasuks alates 28. detsembrist 2015 kuni 31. märtsini 2016. a 140,21 eurot kuus ja alates 1. aprillist 2016 kuni V.I. täisealiseks saamiseni, s.o XXXX 2027, 147,05 eurot kuus. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada A.I. poolt alates 28. detsembrist 2015 kuni kohtuotsuse jõustumiseni V.I. elatisena makstud summasid. Poolte menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda ja kostjale määratud esindaja kulud riigi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostjal tuvastatud töövõime kaotus 80%. Eelmise kohtuotsuse tegemise ajal maksti kostjale töövõimetuspensioni 193,72 eurot. Seisuga 28.12.2015 maksti kostjale töövõimetuspensioni 241,29 eurot ja sotsiaaltoetust 39,12 eurot, kokku 280,41 eurot. Alates 01.04.2016 on pensioni suuruseks 254,98 eurot, millele lisandub sotsiaaltoetus 39,12 eurot, kokku 294,10 eurot. Kuna praeguseks ajaks on kostja varaline seisund sissetuleku näol muutunud seoses pensioni suurenemisega 100,38 euro võrra (294,10 – 193,72), lisandunud on sotsiaaltoetus 39,12 eurot ning ka elatise seadusjärgne miinimummäär on suurenenud (2014. a 177,50 eurot, 2015. a 195 eurot, 2016. a 215 eurot), muus osas on kostja varaline seisund muutumatu (kostja elab oma emaga viimasele kuuluvas korteris ning muud vara, mille arvelt elatist tasuda, kostjal ei ole), on olemas alus kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks (suurendamiseks). Kohus leidis, juhindudes Riigikohtu selgitustest lahendis nr 3-2-1-118-12 (p 15), et kostjal tuleb kasutada tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks võrdselt, st kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis alates 28.12.2015 kuni 31.03.2016. a 140,21 eurot (280,41 ÷ 2) ja alates 01.04.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni 147,05 eurot (294,10 ÷ 2). Kostja ja tema ema poolt hagejale riiete ja mänguasjade ostmist ning hagejaga aja veetmist ei saa käsitleda elatise maksmisena.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A.I. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 11. aprilli 2016 otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 100 eurot kuus. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kostja 80% töövõimetu ja ei ole oma terviseseisundi tõttu suuteline töötama. Kuna kostja esindaja ei teinud järelepärimisi kostja tervisliku seisundi kohta, lisab kostja apellatsioonkaebusele vastavad meditsiinilised dokumendid. Kostja saab pensioni 254,98 eurot ja sotsiaaltoetust 39,12 eurot kuus. Sotsiaaltoetus kulub ravimite ja vitamiinide ostmiseks. Kostjal ei ole võimalik maksta elatist 147,05 eurot kuus, kuna järgi jäävast rahast ei jätku, et maksta elamise, toidu ja muu hädavajaliku (nt hügieenitarvete) eest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 11.04.2016 otsuse osaliselt osas, millega maakohus suurendas Viru Maakohtu 19.12.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-3111 kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatist alates 28.12.2015 kuni 31.03.2016. a 140,21 euroni kuus ja alates 01.04.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni 147,05 euroni kuus. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 28.12.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o XXXX 2027, 100 eurot kuus.
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse kostja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 100 eurot kuus. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas, st kas on alust maakohtu määratud elatist (28.12.2015–31.03.2016. a 140,21 eurot kuus; alates 01.04.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni 147,05 eurot kuus) vähendada 100 euroni kuus.
7.Kostjalt on Viru Maakohtu 19.12.2014 otsusega (tl 7–9) mõistetud alates 01.09.2014 hageja ülalpidamiseks välja elatis 96,86 eurot kuus. Nimetatud otsuse tegemisel arvestati, et alates 2014. a septembrist oli kostja sissetulek (pension) keskmiselt 193,72 eurot kuus ja kostjal oli tuvastatud püsiv töövõimetus 70% ulatuses. Maakohus leidis õigesti, et kuivõrd hageja esitas elatise suurendamise hagi, tuleb lähtuda TsMS § 459 lg-st 1, mis annab menetlusliku aluse nõuda kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmist. Lisaks tuleb lähtuda perekonnaseaduse (PKS) §-dest 99; 101 ja 102, millised reguleerivad elatise suuruse kindlaksmääramist. Esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja sissetulek võrreldes Viru Maakohtu 19.12.2014 otsuse tegemise ajaga veidi suurenenud, Sotsiaalkindlustusameti 09.02.2016 teatise kohaselt maksti kostjale pensioni 241,29 eurot ja lisaks sotsiaaltoetust 39,12 eurot kuus (tl 41). Alates 01.04.2016 on kostja pension 254,98 eurot ja puudega inimese sotsiaaltoetus 39,12 eurot kuus (tl 74). Samas on võrreldes eelmise otsuse tegemise ajaga suurenenud ka kostja töövõime kaotuse protsent. Sotsiaalkindlustusameti 05.08.2015 otsusega nr 1248096 on kostjal kindlaks tehtud töövõime kaotus 80% ulatuses alates 09.07.2015 kuni 31.07.2017 (tl 22–23).
8.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja poolt elatise maksmisel arvesse võetava sissetuleku hulka tuleb praegusel juhul arvata ka puudega inimese sotsiaaltoetus. Nimetatud toetust makstakse kostjale puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel ja toetus on viidatud seaduse § 7 lg-st 1 tulenevalt mõeldud puudega tööealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks. Täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 2 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata puudega inimese sotsiaaltoetusele. Seega on tegemist kostjale tema puude tõttu makstava sihtotstarbelise toetusega, mida ei saa arvata nende vahendite hulka, mida on võimalik kasutada lapse ülalpidamiseks. Kostja väitel kulub makstav sotsiaaltoetus ravimite ja vitamiinide ostmiseks. Kostjal tervislikust seisundist tulenevate lisakulude olemasolule viitavad ka apellatsioonkaebusele lisatud arstitõendid (mille ringkonnakohus võtab täiendavalt asja juurde), kus on märgitud kostjal diagnoositud erinevad haigused. Ka hageja ei ole seadnud kahtluse alla kostjal tervisliku seisundi tõttu lisakulude olemasolu. Seega on kostja poolt makstava elatise suuruse määramisel arvestatavaks sissetulekuks pension, hagi esitamise ajal 28.12.2015 suuruses 241,29 eurot kuus ja alates 01.04.2016 suuruses 254,98 eurot kuus.
9.Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et kostja peab kasutama tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid end aja lapse ülalpidamiseks võrdselt ja seetõttu tuleb kostjalt välja mõista elatis 50% ulatuses tema pensionist. Riigikohus on 19.10.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 (p 11) selgitanud, et vanema kohustus kasutada PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ei tähenda seda, et vanema käsutuses olevad vahendid tuleb aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh ülalpidaja) arvuga. Pigem tähendab see seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks.
Ülaltoodu põhjal tuleb antud juhul arvestada nii kohustatud isiku kui õigustatud isiku vajadusi, mis täiskasvanud isikul (kostjal) on üldjuhul suuremad kui alaealisel lapsel (hagejal). Lisaks tuleb arvestada, et alaealine laps saab ülalpidamist ka oma teiselt vanemalt (emalt), samuti saab osa lapse vajadustest katta riiklike toetustega, sh lastetoetusega (selline seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu poolt korduvalt antud juhistega (nt tsiviilasjades nr 3-2-1-124-15, p 16; 3-2-1-37-11, p 16). Ringkonnakohus leiab seetõttu, et kostja varaline olukord ei võimalda tal anda hagejale ülalpidamist suuremas ulatuses kui 100 eurot kuus, millises ulatuses on kostja hagi ka tunnistanud.
10.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel vastustaja (hageja) kanda. Asja materjalidest nähtuvalt pooltel apellatsiooniastmes menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.