2-15-6389 M.G. hagi N.G. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1755 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 15.septembri 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
N.G. apellatsioonkaebus
Kirjalik menetlus nende Apellant (kostja): N.G. (isikukood XXXXXXXXXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
RESOLUTSIOON
ja
Vastustaja (hageja): M.G. (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja V.N. (isikukood XXXXXXXXXX)
1.Tühistada Viru Maakohtu 15. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas 2-15-6389 osaliselt.
2.Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista välja N.G.lt igakuine elatis 90 eurot M.G. kasuks tagasiulatuvalt ning alates 1. juulist 2014 kuni M.G. täisealiseks saamiseni
19.märtsini 2027.
3.Lugeda Viru Maakohtu 15. septembri 2015. a kohtuotsuse resolutsiooni p 2 tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
3.2.Välja mõista N.G.lt M.G. kasuks elatis tagasiulatuvalt alates
1.juulist
kuni
Edasikaebamise kord
30.septembrini 2016 summas 2430 eurot ning välja mõista N.G.lt igakuine elatis 90 eurot M.G. kasuks alates 1. oktoobrist 2016 kuni M.G. täisealiseks saamiseni 19. märtsini 2027.
3.3.N.G.l tuleb maksta igakuine elatis V.N. arveldusarvele XXXXXXXXXX iga kuu 10. kuupäevaks, selgituseks märkida „elatis M.G.“.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.M.G. esitas Viru Maakohtule 27. aprillil 2015 hagiavalduse, milles palub mõista välja N.G.lt igakuise elatisena 177,50 eurot kuus alates 28. aprillist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 ning alates 1. jaanuarist 2015 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni M.G. täisealiseks saamiseni. N.G. on hageja isa. Hageja on oma ema V.N. ülalpidamisel. Kostja elab hagejast enam kui aasta eemal ega osale lapse ülalpidamiskulude kandmisel. Hageja leiab, et kostja kui täisealine töövõimeline isik on suuteline teenima elatist määras, millest jätkub nii kostja enda kui ka hageja vajaduste rahuldamiseks.
2.Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus elatist maksma, kuid leiab, et oma tervisliku seisundi tõttu ei suuda maksta elatist seaduses sätestatud määras. Kostja vabanes vanglast pärast pikaaegset vangistust 2014. a juunis. 2014. a septembris tuvastati kostjal püsiv töövõimetus 60% ulatuses. Kostjal on liikumine valu tõttu piiratud, mistõttu on raskendatud töö leidmine. Kostja igakuise sissetuleku moodustab töövõimetuspension 180,97 eurot ja sotsiaaltoetus 50,63 eurot. Töövõimetuspensionilt peetakse igakuiselt kohtutäituri poolt kinni 90 eurot. Kostja enda ülalpidamiseks jääb pärast kinnipidamisi 141 eurot kuus, millest peab jätkuma tema enda tavalisele toimetulekule (sealhulgas transport, ravimid, majapidamine). Kostja leiab, et on võimeline maksma hageja ülalpidamist 90 eurot kuus.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus tegi 15. septembril 2015 lahendi, millega rahuldas M.G. hagi osaliselt ja mõistis N.G.lt välja elatise tagasiulatuvalt M.G. kasuks alates
1.juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 kokku 540 eurot, ning alates 1. jaanuarist 2015 igakuise elatusrahana 195 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava töötasu alammäära, kuni M.G. täisealiseks saamiseni 19. märtsini 2027.
4.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seaduses sätestatud miinimumelatis vastab lapse miinimumvajadustele – see ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Kuna elatisenõue on esitatud alammääras, ei pea lapse ema lapse vajadusi tõendama. Hageja nõuab elatist nii tagasiulatuvalt kui edasiulatuvalt miinimummääras, seega ei pea ta tõendama kulutuste suurust. Vanem peab oma halvast varalisest seisundist hoolimata andma lapsele üldjuhul ülalpidamist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Hageja nõuded elatise võla ja elatise edasiulatuvas osas ei ületa miinimumi. Kostja leidis talle jõukohase elatise suuruseks olevat 90 eurot kuus, kuigi pärast kõiki mahaarvamisi jääks sel juhul tema enda toimetulekuks (141-90) 51 eurot. Maakohus leidis, et täiskasvanule tavapäraseks toimetulekuks on see ilmselgelt ebapiisav ja isik on sunnitud tegema jõupingutusi lisateenistuse hankimiseks. Maakohus tuvastas, et kostja vabanes vangistusest ennetähtaegselt Viru Maakohtu 26. juuni 2014 määruse alusel muuhulgas tingimusel, et isik asub tööle või võtab end arvele töötuna. Määruse asjaoludest nähtuvalt kinnitas N.G. kohtule, et tal on olemas vabanemisel garanteeritud töökoht.
5.Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Maakohus, tuginedes kostja seisukohale, et ta on nõus maksma hagejale elatist 90 eurot kuus, leidis, et kostjal on reaalselt pigem suurem sissetulek, kui on seda kohtule avaldada soovinud, sest tõendite pinnal tuvastatud jääk 51 eurot ei kindlustaks kostja tavalist igakuist toimetulekut, mille hulgas on muuhulgas kostja üldsõnaliselt viidatud ravi- ja transpordikulud. Käesolevas menetluses antud kostja väidetust ei selgu üheselt, et kostja ka tegelikult ei tööta ning maakohtule jäi kahtlus kostja väidete tõepärasuse suhtes. Pelgalt fakt, et isik on osaliselt töövõimetu ei tõenda tema üleüldist võimetust endale tööga sissetulekut teenida. Pealegi ei selgu kostja vastusest, kas ta asus pärast ennetähtaegset vabanemist vanglast tööle garanteeritud töökohal või on tema ülalpidamisvõime piiratud mõjuvatel põhjustel.
6.PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesolevas asjas tuvastas maakohus kostjal osalise töövõimetuse olemasolu, kostja on töövõimetu 60% ulatuses, ülejäänud osas on töövõime säilinud. Teiste alaealiste laste olemasolule ei ole kostja viidanud. Siiski leidis maakohus, et elatise hagi esitamisele eelnenud ajavahemiku eest, tagasiulatuvalt PKS § 108 mõttes, tuleb arvestada kostja toonast ülalpidamisvõimet ning jätta rahuldamata hageja nõue elatise väljamõistmiseks perioodil 28. aprillist 2014 kuni 30. juunini 2014, s. o. kostja vangistuses viibimise aja jooksul, kui kostja otsustusvabadus elatise teenimiseks oli tema tahtest sõltumata piiratud. Samuti tuleb vähendada nõude suurust vanglast vabanemisele järgnenud perioodil 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014, mida kohus loeb osaliselt mõjuvaks põhjuseks pärast pikaajalist isolatsioonis viibimist ning tavapärasesse elurütmi taastumiseks kuluva aja tõttu. Seega, kui hageja soovis tagasiulatuvalt elatist suuruses 177,50 eurot kuus alates 28. aprillist 2014 kuni 2014 aasta lõpuni, siis kohus vähendab seda
võlgnevuseni kuue kuu eest, s. o. 1. juulist 2014 kuni 31. detsembri 2014 suuruseni 90 eurot kuus, kokku võlgnevus 540 eurot. Maakohus leidis, et kostja ei ole toonud esile mõjuvaid asjaolusid (osaliselt töövõimetu kostja kvalifikatsioon ja sellele vastava tööjõu vajadus piirkonnas, väljaõppe- või paindliku tööaja võimaluste puudumine jne), mis annaksid alates 1. jaanuarist 2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni väljamõistetava elatise miinimummäära vähendamiseks. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.N.G. esitas apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu 15. septembri 2015 otsuse peale. Apellant palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ning teha selles osas uue otsuse, millega mõistetakse N.G.lt välja M.G. kasuks igakuise elatise
eurot alates
27.aprillist 2015 kuni M.G. täisealiseks saamiseni. Alternatiivselt palub apellant saata asi tagasi maakohtule selles osas asja uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt: 1) kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse normi. Apellandil esineb radikulaarne kahjustus selgroo nimme-ristluuosas, valusündroom ja püsiv liikumispiiratus, mille tõttu ei saa apellant töötada ja lisaraha teenida. Apellant on töövõimetu. PKS § 102 alusel oleks maakohus pidanud elatise summat vähendama; 2) hindas maakohus ebaõigesti kohtule esitatud tõendeid ja selgitusi.
8.M.G. palub ringkonnakohtul jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 15. septembri 2015. a otsus muutmata. Menetluskulud palub vastustaja jätta apellandi kanda. Vastustaja on seisukohal, et apellant on töövõimeline ja on võimeline teenima nii palju, et pidada üleval ennast ja hagejat.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel Viru Maakohtu 15. septembri 2015 otsuse osaliselt ning teeb tühistatud osas uue otsuse asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus kohaldas otsuse tegemisel ebaõigesti materiaalõiguse normi.
10.Asja materjalidest nähtub, et apellandil tuvastati 31. oktoobril 2014 keskmine puue ja puudest tulenevad lisakulud ravimitele, transpordile, abivahendite kasutamisele, enesehooldusele ja majapidamisele, kommunikatsioonivahendite kasutamisele 198% sotsiaaltoetuste määrast kuus kestusega 31. oktoobrist 2014 kuni 31. oktoobrini 2015 (tl 23). Apellandil tuvastati püsiva töövõimetuse tuvastamise ja töövõime kaotuse protsendi määramise ekspertiisi käigus, et apellandil opereeriti 2013. a märtsis radikulaarne kahjustus selgroo nimme-ristluuosas, vaatamata teostatud operatiivravile püsib väljendunud valusündroom, valu kiirgumine vasakusse jalga ja apellandil esineb püsiv liikumispiiratus. Väidetavalt on apellandi valuvaba liikumine kuni 400 meetrit ning isik liigub veel tugikepi abil. Apellandil esineb ka mõlema puusaliigese I staadiumi artroos. Apellandil määrati töövõime kaotuse protsendiks 60% üheks aastaks. (tl 24-25) Apellandile määrati ajavahemikul 18 oktoobrist 2013 kuni
31.oktoobrini 2015 töövõimetuspension, mille suuruseks on alates 1. aprillist 2015 180,97 eurot kuus. Isikule makstakse sotsiaaltoetust keskmise puude eest 50,63 eurot kuus. Töövõimetuspensionist peetakse kinni kohtutäituri kasuks 90,48 eurot kuus. (tl 26) Apellandi pangakonto väljavõttest (tl 27) nähtub, et isikul puuduvad rahalised vahendid. Kinnistusraamatus puuduvad andmed, et isik omaks kinnistuid. Liiklusregistri järgi kuulub
apellandile üks auto ja mootorratta haagis Stema (millele on seatud keelmärge) ning on registreeritud 2005. a Mercedes-Benz Vito XXX ja 2001. a Volvo S60 kasutajaks. Äriregistri andmetest nähtub, et apellant on Hooneühistu XXXX (endise nimega XXX) liige.
11.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kuna apellandil on pigem suurem sissetulek, kui ta on seda avaldanud maakohtule, siis esineb alus elatise nõude täielikuks rahuldamiseks. Apellandi enda sõnade kohaselt on ta nõus tasuma igakuist elatist 90 eurot. Apellandi esitatu kohaselt on tema igakuine sissetulek 141,12 eurot. Maakohus jõudis seisukohale, et selline igakuine sissetulek ei kindlusta tavalist igakuist toimetulekut, mille hulka kuuluvad ka apellandi ravi- ja transpordikulud. Apellant on ringkonnakohtule kinnitanud, et elab õe juures ja teda aitavad vanemad, sest muidu ei ole võimalk eluga toime tulla. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad andmed selle kohta, et apellant varjaks oma sissetulekuid.
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole hinnanud õigesti apellandi tervislikku seisundit ja jõudnud seetõttu ebaõigele järeldusele, et antud juhul ei esine mõjuvat põhjust, mis lubab vähendada elatist alla miinimummäära. Apellandil esineb töövõimekaotus 60%, mis tuleneb tervisekahjustusest selgroo nimme-ristluuosas. Ringkonnakohus peab usaldusväärseks apellandi selgitust, mis on edastatud ringkonnakohtule 20. juulil 2016, mille kohaselt on apellandil raske teha füüsilist tööd, kuna ei suuda pikalt seista ega istuda ning tal esineb pidev valu. Kuigi apellandil on töövõime 40% ulatuses säilinud, leiab ringkonnakohus, et apellandi tervislik seisund on mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. Ringkonnakohus võtab arvesse apellandi töövõimetuse, olemasoleva vara ning sissetuleku ning asub seisukohale, et ei ole põhjendatud maakohtu hinnang, et apellandil on võimalus tasuda igakuist elatist miinimumsummas. Ringkonnakohus vähendab igakuise elatise suurust ja määrab, et apellandil tuleb vastustajale tasuda igakuist elatist 90 eurot kuus kuni vastustaja täisealiseks saamiseni 19. märtsini 2027. Sellises suuruses makstav elatis on kooskõlas apellandi varalise seisundi ning osalise töövõimega.
13.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et elatis tuleb apellandilt välja mõista alates 27. aprillist 2015. Viru Maakohtule esitati hagi elatise väljamõistmiseks 27. aprillil 2015. PKS § 108 lubab mõista välja ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist. Maakohus vähendas põhjendatult välja maksmisele kuuluvat elatist 90 euroni kuus ajavahemikul 1. juulist kuni 31. detsembrini 2014. Kuna ringkonnakohus määrab igakuise elatise suuruse summaks 90 eurot, siis tuleb apellandil tasuda elatist vastustajale tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2014 kuni 21. septembrini 2016 summas 2430 eurot ning alates 1. oktoobrist 2016 kuni vastustaja täisealiseks saamiseni (s.o. 19. märtsini 2027) igakuiselt 90 eurot. Elatis tuleb tasuda V.N. arvelduskontole XXXXXXX iga kuu 10. kuupäevaks.
14.Hageja palus elatise väljamõistmisel arvestada kuupalga alammäära suuruse muutumisega ning välja mõista elatis etteulatuvalt arvestusega, et see ei oleks väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja nõude osaliselt, arvestades kostja nõustumust tasuda 90 eurot elatist, siis puudub käesolevas asjas elatise suuruse ja kuupalga alammäära vahel seos, mistõttu jätab ringkonnakohus selles osas hageja nõude rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et kui elatisenõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, siis võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses TsMS § 497 alusel.
15.Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.