2-16-2577/16 - Perekonnaõigus - Abielulahutus - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

3.Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse M.G.. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu hageja maakohtu määrusega ning vaidlustab selle terves ulatuses. Hageja taotleb maakohtu määruse tühistamist ning menetluse jätkamist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole maakohus rakendanud menetlust peatades diskretsiooniõigust; 2) on maakohus jätnud tähelepanuta olulised asjaolud ning jätnud määruse põhistamata. Maakohus on muuhulgas jätnud põhistamata, miks on põhjust arvata, et leppimine on üldse võimalik ning miks on põhjendatud kohaldada leppimisaega just maksimaalse pikkusega; 3) ei ole maakohus pööranud lahendis tähelepanu sellele, et pooled on juba käinud abielunõustaja juures. Järelikult on pooled juba katsetanud maakohtu kavandatavat meedet, kuid see on ebaõnnestunud; 4) on maakohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et hageja ei soovi leppida; 5) on maakohtu määruse resolutsioon ebamäärane, kuna maakohus on jätnud peatamise täpse pikkuse määramata, määrates pikkuseks „mitte kauemaks kui kuueks kuuks.“ Peatamise pikkus peab olema määratletud konkreetse perioodiga. Lisaks ei ole maakohus määruses põhjendanud, miks tuleb leppimise ajaks määrata selline tähtaeg; 6) on maakohus hageja hinnangul jätnud tähelepanuta ka asjaolu, et käesolev menetlus on kestnud tavapärasest pikemalt – hagi esitamisest on tänaseks möödunud juba 3 kuud; 7) on maakohus ebaõigesti tõlgendanud TsMS 357 lg 1 teist lauset, kuna üks menetluspooltest – hageja – ei ole nõus menetluse peatamisega. Hageja hinnangul on maakohus mõistnud valesti sõna „kumbki“ tähendust. Õigekeelsussõnaraamatu kohaselt on sõna „kumbki“ samatähenduslik sõnaga „üks“. Seega tuleb TsMS § 357 lg 1 teist lauset tõlgendada järgmiselt: „Kohus ei peata menetlust, kui abikaasad on pikemat aega elanud eraldi ja üks neist menetluse peatamisega ei nõustu.“; 8) ei ole maakohus arvestanud hageja põhiõigust vabale eneseteostusele, seal hulgas õigust mitte olla abielus; 9) riivab maakohtu määrus hageja omandiõigust. Abielu kestel soetatud vara saab abikaasade ühisomandiks. Hageja soovib osta endale eluaseme, kuid abielu kestel ei ole see võimalik, kuna see muutuks ühisvaraks.