1.Tühistada Viru Maakohtu 11. aprilli 2016 otsus osaliselt O.K.lt välja mõistetud igakuise elatise suuruse ja kahju 544 eurot väljamõistmise osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, jätta Y.K. hagi O.K. vastu tagasiulatuvalt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju nõudes rahuldamata ja välja mõista O.K.lt Y.K. kasuks
elatis 100 eurot kuus alates 11. novembrist 2015 kuni Y.K. poolt XXX Kutsekooli lõpetamiseni 28. veebruaril 2017.
Viru Maakohtu 11. aprilli 2016 otsuse resolutsioon lugeda sõnastatuks järgmiselt:
3.1.Rahuldada Y.K. hagi osaliselt.
3.2.Välja mõista O.K.lt Y.K. kasuks elatis 100 (ükssada) eurot kuus alates
11.novembrist 2015 kuni Y.K. poolt XXX Kutsekooli lõpetamiseni
28.veebruaril 2017.
3.3.Jätta rahuldamata Y.K. hagi O.K. vastu tagasiulatuvalt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu perioodil 1. juuli – 10. november 2015 tekkinud kahju nõudes.
3.4.Jätta rahuldamata Y.K. nõue elatise suuruse muutmiseks seaduses sätestatud miinimumpalga muutumise korral.
3.5.Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
3.6.Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu
11.detsembri 2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-1516970 kohaldatud hagi tagamise abinõu.
3.7.Jätta kõik menetluskulud poolte endi kanda. Pooltele väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.
4.O.K. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Y.K. (hageja) esitas 11. novembril 2015 hagi O.K. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 1. juuli 2015 kuni 11. november 2015 eest 780 eurot ning alates hagi esitamisest kuni
28.veebruarini 2017.
a igakuiselt 195 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamamäärast. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Hageja on täisealine, kes õpib alates 1. septembrist 2012. a kuni 28. veebruarini 2017. a XXX Kutsekoolis päevases õppes III kursusel koka erialal. Tsiviilasjas nr 2-14-56548 oli kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis summas 100 eurot alates 28. augustist 2014 kuni hageja keskhariduse omandamiseni, s.o. 30. juunini 2015. Hageja õpingud jätkusid pärast 30. juunit 2015. a. Hageja ülalpidamisel on alaealine laps. Hagiavalduse esitamise ajal oli hageja sissetulekuks peretoetus ja vanemahüvitis kokku summas 330 eurot. Kui vanemahüvitise maksmine lõpeb, jääb hageja sissetulekuks ainult peretoetus 45 eurot kuus.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta rahuldamata. Kostja leidis, et hageja ei vaja ülalpidamist, kuna tegemist on täisealise isikuga, kellel on laps. Hagejale makstakse vanemahüvitist. Kostja asus seisukohale, et elatise suurus, mida hageja palus maakohtul kostjalt välja mõista, on põhjendamatult suur ning tõendamata. Kostja bruto sissetulek ühes kuus on 740 eurot, seega neto sissetulek ühes kuus on 584 eurot. Kostja on abielus, tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Kostja ülalpidamisel on ka tema abikaasa, kes hetkel ei tööta. Kostja omandis ei ole kinnisvara ning kostja üürib perekonna jaoks korterit. Kostja on võtnud laenu, mille jääk on 2500 eurot. Hagejale elatise 195 eurot kuus maksmine vähendab oluliselt kostja ja tema perekonna elatustaset ja kahjustab laste ja perekonna tavapäraste vajaduste rahuldamist. Kostja nõustus hagejale maksma maksimaalselt elatist 50 eurot kuus, kui hageja käib edasi kutsekoolis ning vajab ülalpidamist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 11. aprilli 2016 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks alates 11. novembrist 2015 kuni hageja poolt XXX Kutsekooli lõpetamiseni, s.o. 28. veebruarini 2017, igakuise elatusrahana välja 136 eurot ning tagasiulatuvalt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ajavahemikul 1. juuli 2015 kuni 10. november 2015 kokku summas 544 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude elatise suuruse muutmiseks seaduses sätestatud miinimumpalga muutumise korral. Maakohus määras, et kohtuotsuse jõustumisel tühistatakse Viru Maakohtu 11. detsembri 2015. a tsiviilasjas 2-1516970 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohustati kostjalt maksma menetluse ajal hagejale elatist. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel menetles maakohus hagi lihtmenetluses. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et kostja on hageja, kes sündis 16. juulil 1996, isa. Samuti ei vaielnud pooled selle üle, et kostja ei ole täitnud hageja ülalpidamiskohustust. Tõendatud on asjaolu, et hageja õpib XXX Kutsekoolis alates 1. septembrist 2012 kuni 28. veebruarini 2017. a. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjalt elatist PKS § 97 p 2 järgi. Hageja taotles kostjalt elatise väljamõistmist PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras. Maakohus leidis, et PKS näeb ette elatise miinimummäära vaid alaealise lapse ülalpidamiseks. Maakohus tugines ülalpidamise ulatuse kindlaks määramisel PKS § 99 lõikele 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi.
Maakohus leidis, et hageja põhjendatud ja tõendatud kuludeks tuleb lugeda 515 eurot kuus (lasteaiamaks 19,71 eurot, eluaseme- ja veekulud 135,30 eurot, mänguasjad 20 eurot, riided 40 eurot, kulud toidule 240 eurot, side-, hügieeni- ja transpordikulud 60 eurot). Kuna maakohtu istungil väitis hageja esindaja, et hageja saab igakuiselt sissetulekut 50 eurot (lapsetoetus), siis tuleb see summa maha arvata ja lugeda hageja põhjendatud ja tõendatud kuluks 465 eurot. Kuna PKS § 96 järgi peavad mõlemad lapse vanemad andma lapsele ülalpidamist, siis hageja vanemad on kohustatud hagejale andma ülalpidamist 232,50 eurot kuus. Kostja sissetulek oli ajavahemikul 2015 juuni – 2015 november keskmiselt 780 eurot kuus (tl 43). Maakohus lähtus kostja sissetuleku arvestamisel tõendis märgitud summadest, kuna tõendist ei ilmnenud, kas need summad on neto- või brutopalk. Kostjal on veel kaks alaealist last ja abikaasa, kes saab vanemahüvitist 300 eurot kuus. Seega leidis maakohus, et kostja igakuine sissetulek on 1 080 eurot kuus. Maakohus luges kostja põhjendatud kuludeks ühes kuus üüri ja kommunaalmaksed kokku keskmiselt 400 eurot. Maakohus ei arvestanud kostja põhjendatud kuludeks laenu osamakseid, kuna laenu võtmine ei saa kuidagi mõjutada elatise maksmise suurust. Maakohus arvestas, et kostjal tuleb pidada üleval ennast ja nelja ülalpeetavat (abikaasa, kaks alaealist last ning hageja), ja leidis, et PKS § 105 lg 3 järgi on kostja ülalpidamisvõime 136 eurot kuus (1 080 – 400 : 5). Kuna Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-14-56548 on kostjalt hageja kasuks elatis väljamõistetud kuni 30. juulini 2015 rahuldas maakohus hageja nõude elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ja mõistis PKS § 100 lg 4 järgi välja kostjalt hageja kasuks elatise ajavahemiku 1. juuli 2015 kuni 10. novembri 2015 eest kokku 544 eurot (4 kuud x 136 eurot). Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.O.K. esitas apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu 11. aprilli 2016. a otsuse peale. Apellant palub ringkonnakohtul tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks igakuise elatusrahana välja 136 eurot alates 11. novembrist 2015 kuni XXX Kutsekooli lõpetamiseni (s.o 28. veebruarini 2017) ning tagasiulatuvalt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju summas 544 eurot. Apellant palub teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatusraha summas 50 eurot alates 11. novembrist 2015 kuni hageja lõpetab XXX Kutsekooli (s.o 28. veebruarini 2017). Menetluskulud palub apellant jätta poolte endi kanda. Apellant palub ringkonnakohtul võtta vastu tõendina 6. mai 2016. a palgatõend. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) tuvastas maakohus ebaõigesti, et kostja neto sissetulek on 780 eurot. Kostja esitas vastuses hagile tõendina 16. detsembri 2015. a palgatõendi, kus oli märgitud bruto töötasu. Kostja netotöötasu ühes kuus on 584 eurot. Maakohus hindas tõendit ebaõigesti. Maakohus rikkus TsMS § 392 lg 1 p 1, 3 ja 4 sätestatut, kuna oleks pidanud selgitama välja, kas palgatõendil on kajastatud bruto või neto sissetulekut; 2) arvestas maakohus ebaõigesti kostja sissetulekut. Kostja perekonna sissetulek kuus on 904 eurot, mitte 1080 eurot, seega on kostja ülalpidamisvõime 100,8 eurot; 3) arvestas maakohus ebaõigesti kostja sissetulekute hulka kostja abikaasale makstava vanemahüvitise 300 eurot. Vanemahüvitis makstakse kostja abikaasale, tegemist on abikaasa sissetulekuga; 4) on apellandi sissetulek 604,6 eurot kuus ning elatise suuruse määramisel peab lähtuma sellest summast;
5) on ebaõige maakohtu otsus, et apellandil tuleb vastustajale tasuda elatist tagasiulatuvalt summas 544 eurot. Hageja on täisealine isik ja iseseisvalt otsustab, kas temal on vajadus saada elatist või mitte. Kuna hageja ei esitanud kostjale nõuet elatise maksmiseks 1. juulist 2015 kuni 10. novembrini 2015, siis järelikult hageja ei soovinud selle aja jooksul elatist saada. Lisaks koormab elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt kostjat ebamõistlikult ning asetab kostja raskesse olukorda; 6) on põhjendatud elatise suurus hagejale 50 eurot.
5.Y.K. vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kaebus täielikult rahuldamata ja Viru Maakohtu 11. aprilli 2016. a otsus muutmata. Vastuväidete kohaselt: 1) ei vasta apellatsioonikaebus seaduse nõuetele. Apellant ei ole oma väiteid põhjendatud. Apellant ei märkinud selgelt, missuguseid õigusnorme maakohus on rikkunud; 2) leidis maakohus õigesti, et palgatõendil märgitud apellandi kuupalk on neto sissetulek. Apellandi taotlus uue palgatõendi lisamiseks tsiviilasja materjalide juurde tuleb jätta rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele kostjalt väljamõistetud igakuise elatis suuruse ja enne hagi esitamist tagasiulatuva elatise välja mõistmise osas. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta poolte endi kanda.
7.Hagi on esitatud 5. novembril 2015 ülalpidamiskohustuse täitmise nõudes täisealisele õppivale lapsele PKS § 97 p 2 alusel. Vaidlust ei ole, et hageja õpib XXX Kutsekoolis, mille lõpetab 28. veebruaril 2017. Kostja maksis samal alusel hagejale elatist Viru Maakohtu
12.novembri 2014 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-14-56548 perioodil 28. august 2014 – 30. juuni 2015 100 eurot kuus. XXX Kutsekoolis õppimise ajal on hagejal sündinud XX. märtsil 2014 tütar XX, kelle isaks on A.V. (tl 57). Seoses tütre hooldamisega sai hageja kuni lapse pooleteise aastaseks saamiseni vanemahüvitist ja peretoetust kokku 330 eurot, käesoleval ajal on hageja sissetulekuks üksnes peretoetus 50 eurot. Asjas ei ole vaidlust, et kostjal oli hagi esitamise ajal kohustus hagejat PKS § 97 lg 2 alusel ülal pidada.
8.Apellant ei ole iseenesest vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud hageja põhjendatud ning tõendatud kulude suurust 465 eurot kuus, mille hulka on maakohus arvestanud ka kulutused hageja lapse mänguasjadele ning lasteaiatasu, kokku 39, 71 eurot kuus. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et hageja tugineb oma nõude alusena kostja kohustusele anda ülalpidamist talle kui kostja õppivale täisealisele lapsele, mis ei too kaasa kostjale kohustust anda ülalpidamist ka hageja alaealisele lapsele. Hageja alaealise lapse ülalpidamiseks on kohustatud eelkõige lapse vanemad, st hageja ja lapse isa A.V.. Seega ei ole põhjendatud pidada hageja vajalikeks kulutusteks kulutusi lapsele. Maakohus on seetõttu ebaõigesti arvestanud hageja vajaliku kulutusena lasteaiamaksu 19,71 eurot kuus ja kulutust mänguasjadele 20 eurot kuus.
9.Kostja väidab, et ta ei suuda oma majanduslikust olukorrast tulenevalt anda hagejale ülalpidamist viimase poolt nõutavas ulatuses.
PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Maakohus ei ole elatise suuruse määramisel kostja varalise olukorraga piisavalt arvestanud. Maakohus tuvastas kostja tööandja XXX OÜ palgatõendi (tl 43) alusel kostja sissetulekuna perioodil juuni-november 2015 keskmiselt 780 eurot kuus. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus eksis kostja keskmise sissetuleku arvutamisel. TLS § 29 lg-st 3 tulenevalt lepitakse töösuhtes töötasu kokku brutosummana, millest arvestatakse maha töötaja maksukohustus. Tööandja õiendist ei nähtu, et palgatõend kajastaks kostja töötasu erinevalt TLS § 29 lg-s 3 sätestatust. Maakohtu vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Seetõttu võtab ringkonnakohus vastu kostja poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud uue tõendi, kostja tööandja XXX OÜ 6. mai 2016 palgatõendi, mille kohaselt oli kostja neto töötasu (kostjale tehtud väljamakse) perioodil november 2015 – aprill 2016 keskmiselt 604, 58 eurot kuus. XXX OÜ tõendi ebaõige hindamise tõttu eksis maakohus ka kostja ülalpidamisvõime määramisel.
10.Maakohus määras kostja ülalpidamisvõimeks 136 eurot kuus. Seejuures liitis maakohus kostja igakuise sissetuleku suuruse kindlaks tegemiseks kostja bruto töötasu 780 eurot ning kostja abikaasale makstava vanemahüvitise 300 eurot, saades kostja sissetulekuks ühes kuus 1080 eurot. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on ekslikult pidanud kostja abikaasale makstavat vanemahüvitist kostja sissetulekuks. Ringkonnakohus nõustub, et kostja abikaasale makstavat hüvitist saab arvestada kostja perekonna kuusissetuleku arvestamisel. Kuna kostja peres kasvab veel kaks alaealist last, siis saab kostja perekonna sissetuleku hulka arvata ka peretoetuse 2x 50 eurot. Kokku on kostja 4-liikmelise perekonna sissetulek 604, 58 + 300 + 100 = 1004,58 eurot. Maakohus on tuvastanud, et pere põhjendatud ja vajalikud kulutused korteri üürile ja kommunaalmaksetele on 400 eurot kuus, mistõttu jääb muude kulude katmiseks üle 604,58 eurot ehk 151,15 eurot kostja iga perekonna liikme kohta. Kui arvestada üksnes kostja sissetulekuga 604, 58 eurot ja kostja kohustusega ülal pidada oma kahte alaealist last ning hagejat kui õppivat täisealist last, siis kasutades tema käsutuses olevaid vahendeid võrdselt enda ja laste ülalpidamiseks, peaks kostja andma ülalpidamist igale lapsele 151,15 euro ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et PKS § 102 lg 2 sätestatud ülalpidamist andma kohustatud isiku kohustus kasutada tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kohaldub alaealise lapse ülalpidamiskohustuse puhul. Täisealise lapse ülalpidamise kohustuse puhul nimetatu ei kohaldu, arvestada tuleb kohustatud isiku üldist varalist seisundit PKS § 102 lg 1 järgi. Ringkonnakohus märgib, et „vahendite ühetaoline käsutamine“ all ei tule mõista mitte üksnes rahaliste vahendite võrdset jagunemist, vaid arvestada tuleb nii kohustatud isiku kui õigustatud isikute vajadusi, mis täiskasvanud isikul on üldjuhul suuremad kui alaealistel lastel. Ringkonnakohus leiab seetõttu, et kostja varaline olukord ja kaks alaealist last ei võimalda temal anda hagejale kui täisealisele õppivale lapsele ülalpidamist suuremas ulatuses kui 100 eurot kuus. Sellises summas maksis kostja hagejale ülalpidamist ka kuni 30. juulini 2015 Viru Maakohtu 12. novembri 2014 otsuse alusel ning asjas puuduvad andmed, et ülalpidamiskohustuse täitmine sellises ulatuses oleks olnud kostjale ülejõu käiv. Seega vähendab ringkonnakohus maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust 136 eurolt 100 euroni kuus.
11.Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise kahjuna PKS § 108 alusel tagasiulatuvalt enne hagi esitamist perioodi eest 1. juuli 2015 – 10. november 2015. Viru Maakohtu 12. novembri 2014 otsuse järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale kui täisealisele lapsele elatist kuni 30. juunini 2015, mis oli algselt prognoositav aeg, mil hageja
pidi lõpetama XXX Kutsekooli. Kooli lõpetamise tähtaeg on edasi lükkunud seoses hagejal lapse sünniga. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 p-s 12 leidnud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Riigikohus möönis, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Seega saab ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades mh ka kohustatud isiku varalist seisundit PKS § 102 ja § 105 lg 3 mõttes. Asjas puudub vaidlus, et perioodil 1. juuli 2015 – 10. november 2015 sai hageja vanemahüvitist ja peretoetust kokku 330 eurot kuus. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15 alaealise lapse hagi ühe vanema vastu menetledes leidnud, et hagejale makstava toetuse eesmärk võib olla tema vajaduste rahuldamine olukorras, kus tema üks vanem on pensioniealine ega teeni enam töötasuna sissetulekut. Riigikohtu hinnangul saab lapse vajaduste rahuldamiseks mõeldud toetuse ulatuses lugeda lapse vajadused rahuldatuks ning see võib olla mõjuvaks põhjuseks vähendada vanemalt väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära või jätta elatis välja mõistmata, kui toetus katab kõik lapse eluvajadused. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud põhimõte kohaldub ka juhul, kui täisealisest isikust õppimise jätkamise tõttu ülalpidamist saama õigustatud isik saab riigilt lapse sünni tõttu vanemahüvitist, mille maksmise eesmärk on hüvitada väikelapse kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu (vanemahüvitise seaduse § 1). Arvestades nimetatud asjaolu ja käesoleva otsuse p-des 9 ja 10 tuvastatud kostja varalist olukorda ja kahte alaealist last ülalpeetavana, jätab ringkonnakohus hagi tagasiulatuva elatise nõudes rahuldamata. Hageja vajadused olid taotletaval perioodil osaliselt kaetud vanemahüvitisega ning kostjalt elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt paneb kostja raskesse olukorda ja on talle ebamõistlikult koormav. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kuigi hageja nõuab hagiavalduses PKS § 108 lg 1 alusel kahju hüvitamist ning maakohtu otsuse resolutsioonis on tagasiulatuvalt välja mõistetud elatist 544 eurot käsitletud kahjuna, ei nähtu maakohtu otsuse põhjendustest, et maakohus oleks tuvastanud kostja tegevuses (tegevusetuses) kahju koosseisu tunnuseid. Maakohus jättis tähelepanuta, et PKS § 108 võimaldab õigustatud isikult nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist ning lisaks ka kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Tegemist on kahe iseseisva nõudega, mille eristamisele ei ole maakohus tähelepanu pööranud.
12.Kuna hagi kuulub apellatsioonkaebuse tulemusena rahuldamisele osaliselt, tuleb poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel jätta poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.