Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Määruse tegemise aeg ja koht
1. juuni 2016, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-1961
Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
K Ki hagi N Ki ja X Ki vastu elatise nõudes Hageja: K K (IK x) Hageja seaduslik esindaja: P N (IK x; elukoht: xxx) Kostja I: N K (IK xxx; elukoht: xxx) Kostja II: X K (IK xxx; elukoht xxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul
2-16-1961 õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja palub välja mõista kummaltki kostjalt 100 eurot elatist kuus asenduskohustusena kuni hageja täisealiseks saamiseni. Avalduse kohaselt sündis P Ni (hageja ema) ja A Ki (hageja isa) lähedasest suhtest hageja K K.
Kostjate vastused Kostjad hagi ei tunnista, teatades, et nad ei ole hagejat K Kit kunagi näinud, ei ole tema olemasolust teadlikud ega usu, et ta on nende lapselaps.
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Elatise kohtuotsused Vaidlust ei ole selles, et 3. märtsi 2015. a otsusega tsiviilasjas nr 2-14-62785 mõistis Viru Maakohus A Kilt hageja kasuks välja 200 eurot elatist kuus.
2-16-1961
Kohtuotsuse täitmine Vaidlust ei ole selles, et A K kohtuotsust täitnud ei ole. Kohtutäituri esitatud õiendi kohaselt ei ole osutunud võimalikuks kohtuotsust osaliseltki täita. A Ki kinnisvarale on pööranud sissenõude veel kaks täiturit. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 lg 1 alusel on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 105 lg 1 alusel annab alaneja sugulane ülalpidamist enne ülenejat sugulast.
Asenduskohustus Vastavalt PKS §-le 106 lg 2 juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Eelnevas lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Hageja esitatud täitmismaterjalidest tulenevalt ei ole hageja isa A K olnud pikka aega võimeline oma elatisekohustust täitma. See suutmatus ei ole ajutine. Seetõttu tuleb elatis välja mõista kostjatelt kui hageja vanavanematelt asenduskohustusena. Kostjate vastuväiteid ei saa võtta arvesse asenduskohustusest vabastamise alustena. Kostjate poeg A K on hageja isana kantud hageja sünnitunnistusele ja isadust vaidlustanud ei ole. Kostjad on tööealised ja töövõimelised inimesed. Juhul kui nende töövõimeline poeg ei ole pikka aega olnud suuteline oma lapsele elatist maksma, peavad otsima elatise maksmiseks võimalusi tema vanemad. Kostjad ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, miks nad ei ole võimelised asenduskohustust täitma. Riigikohtu 19. oktoobri 2011. a otsuse nr 3-2-1-75-11 p 18 kohaselt tekib vanavanemal PKS § 106 lg 2 kohaselt asenduskohustus /.../ ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Seega ei vabane vanavanem ülalpidamiskohustusest ka siis, kui vanemalt on ülalpidamist saama õigustatud isiku kasuks elatis välja mõistetud. /.../ Kuna hagejal arvelduskontot ei ole, tuleb elatis kanda hageja seadusliku esindaja P Ni arvelduskontole XXX. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
2-16-1961
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 22.02.2017 kohtuotsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.