ML avaldus alaealise lapse LL suhtes lapse viibimiskoha, haridus- ja terviseküsimuste osas otsustusõiguse avaldajale üleandmiseks. SS avaldus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks LL suhtes ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks avaldajale ning ML ja alaealise lapse LL vahelise suhtlemise korra määramiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. veebruari 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik ML määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
isik: ML (isikukood nende Avaldaja/puudutatud XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Turkin Avaldaja/puudutatud isik: SS (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaie Mandel Puudutatud isik: LL (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Andres Lusmägi Eestkosteasutus: Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 29. veebruari 2016 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud (v.a alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud) ML kanda.
Välja mõista ML-lt menetluskulude hüvitis 480 eurot (õigusabikulud koos käibemaksuga) SS kasuks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 480 eurolt tuleb tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.ML esitas 08.08.2014 Harju Maakohtusse avalduse alaealise lapse LL suhtes avaldajale hooldusõiguse üleandmiseks lapse viibimiskoha, haridus- ja terviseküsimuste otsustusõiguse osas.
2.Avalduse kohaselt sündis tema ja SS kooselust XX.XX.XXXX tütar LL. 2011.a septembris lahkus SS koos lapsega pere ühisest elukohast Viimsi vallas, Haabneeme alevikus aadressil XXX. Sama aasta novembris sõlmisid vanemad kirjaliku kohtuvälise kokkuleppe vanemate ja lapse suhtlemise korra, avaldaja poolt elatise maksmise ja lapse päevakava kohta. Kokkuleppe kohaselt säilis vanematel ühine hooldusõigus ja laps elas vaheldumisi mõlema vanema juures. Kokkulepe sõlmiti kolmeks aastaks, kuid mitte kauemaks kui lapse kooliminekuni.
3.Kuna pooltel tekkisid kokkuleppe täitmisel lahkarvamused, esitas avaldaja 22.01.2013 Harju Maakohtusse avalduse lapse elu- ja viibimiskoha ning haridus- ja terviseküsimuste otsustusõiguse üleandmiseks või alternatiivselt avaldaja ja lapse suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Lapse ema SS esitas samasisulise vastuavalduse. Harju Maakohtu 15.04.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-3556 kinnitati poolte kompromiss, mille kohaselt kuulub vanematele ühine hooldusõigus, välja arvatud otsustusõigus lapse viibimiskoha, lasteaiakoha ja perearsti valikul, millised kuuluvad lapse emale. Vanemate ja lapse vaheline suhtlemine lepiti kokku vastavalt graafikule. Muuhulgas lepiti kokku, et kuni 2-nädalasest puhkusest välisriigis kohustub üks vanem teist vanemat teavitama, kui välisriigis viibimine on pikem kui 2 nädalat, tuleb küsida teise vanema nõusolekut.
4.SS esitas 27.12.2013 Harju Maakohtusse taotluse 15.04.2014 kohtumääruse ülevaatamiseks (lepitusmenetlus). Maakohus kinnitas lepitusmenetluses poolte kompromissi 20.02.2014 määrusega, mis jäi võrreldes varasemalt kinnitatud kompromissiga sisuliselt samaks.
5.SS teatas 30.07.2014, et alates samast kuupäevast on tema ja lapse uueks elukohaks Rootsi Kuningriik ja et esimesel aastal on avaldajal võimalik lapsega kohtuda ainult Rootsi pinnal ja lapse ema juuresolekul. Kuna lapse alaliselt välisriiki elama äraviimine ei olnud avaldajaga kokku lepitud ja lapse ema tegi seda salaja, siis esitas avaldaja 31.07.2014 Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumile taotluse lapse tagasitoomiseks.
6.Vahetult enne lapse Eestist äraviimist leppisid pooled kokku, et alates 2014.a septembrikuust alustab laps õpinguid XXX (eelkoolis). Lisaks osalesid pooled Tallinna Kriisiabikeskuses perelepituse nõustamistel, kuhu järgmine kohtumine oli kokku lepitud 17.09.2014. Lahkudes ootamatult koos lapsega elama välisriiki, lapse ema ilmselt nende
asjaoludega ei arvestanud, mis näitab tema pahatahtlikkust ja avaldaja õigustega mittearvestamist.
7.Muutunud asjaolud teevad võimatuks avaldaja osalemise lapse kasvatamisel, mis ei ole lapse huvides. Lapse elukohariigiks on Eesti Vabariik ja lapse emal ei olnud õigust ilma avaldaja nõusolekuta viia last elama välisriiki. Lapsele tuleb tagada püsiv ja stabiilne kodu ning anda avaldajale võimalus parimal võimalikul viisil lapse huvide eest seista ja täita vanemlikke kohustusi. Laps viibib võõras keelekeskkonnas, kus ainsaks eesti keelt rääkivaks isikuks on tema ema. Samas on lapse ema lepitusmenetluses Tallinna Linnavalitsuse lastekaitse spetsialistile märkinud, et ta külastab lapsega usaldusliku suhte saavutamiseks psühholoogi. Märgitu seab kahtluse alla lapse ema suutlikkuse üksi lapsega toime tulla. Avaldaja on võimeline teostama igapäevaselt lapse hooldusõigust ja hoolitsema lapse heaolu eest nii majanduslikus kui ka emotsionaalses mõttes, tagades lapse huvide eest seismise ning nende kaitsmise. Avaldaja omab piisavalt sissetulekuid, et tagada lapsele majanduslik heaolu. Avaldaja kodu Tartu linnas, XXX on kontrollitud ja on tuvastatud, et selles on tagatud lapse heaoluks kõik vajalik. Lisaks on lapsel olemas ka lasteaiakoht XXX. Avaldaja on pühendunud oma lapse eest hoolitsemisele, tal on lapsega tugev emotsionaalne side, ta on loonud lapsele sobivad elamistingimused ning on valmis ja võimeline last kasvatama. Seisukohad avalduse suhtes
8.Lapse ema SS palus jätta avalduse läbi vaatamata või täies ulatuses rahuldamata. Lapse ema on koos lapsega Rootsi elama asunud kõigi mugavustega ridaelamusse, kus on väga head elamistingimused. Laps ei ole välisriiki viidud ebaseaduslikult, kuna emale kuulub kohtumääruse kohaselt lapse viibimiskoha otsustusõigus ja seda ei ole piiritletud Eesti Vabariigi territooriumiga. Avaldajat on korrektselt e-posti teel lapse elukorralduslikest muutustest teavitatud. Laps on olnud ema kasvatada viimased 3 aastat ja puudub põhjus lapse emast eraldamiseks. Avaldajale on pakutud erinevaid võimalusi lapsega suhtlemiseks, mida ta on kasutanud seni vaid kolmel korral (s.o lapsega telefoni teel suhelnud), mistõttu ei saa asuda seisukohale, et lapse uus elukorraldus ei võimaldaks lapsel avaldajaga suhelda. Lapse huvid on igakülgselt kaitstud, ei esine ohtu lapse elule, tervisele ega üldisele heaolule. Ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ei vastaks lapse huvidele. Ema suudab lapsele tagada stabiilse ja turvalise elukorralduse, kuid ei ole kindel, et avaldaja seda suudab. Isa sõidab pidevalt tööasjus Tallinna-Tartu vahet, mis seab ilmselgelt küsimärgi alla tema võimekuse hoolitseda koolimineva lapse eest. Emal on võimalik olla Rootsis lapsega kodus vähemalt järgmised 6 kuud, et aidata lapsel uue elukorraldusega paremini harjuda ja rootsikeelsesse keskkonda sulanduda. Lapsel on emaga lähedasem side ja samuti on emal võimalus lapse eest hoolitsemisele pühenduda, mistõttu ei vastaks avaldaja avalduse rahuldamine lapse huvidele.
9.Lapsele riigi poolt määratud esindaja arvamuse kohaselt võiks kohus jätta ühise hooldusõiguse lõpetamata. Vanematel on võrdsed õigused lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Lapse huvides on see, et tema ema ei jääks tema jaoks tähtsate otsuste langetamisest kõrvale. Laps on elanud koos emaga ja puuduvad andmed, et ema juures edasi elamine oleks kuidagi lapse huvidega vastuolus. Otsustusõiguse üleandmine avaldajale lapse viibimiskoha määramise osas ei ole praegu põhjendatud. Laps jääks sellisel juhul elama oma emast eemale teise riiki.
10.Eestkosteasutus ei toetanud avaldust, leides, et see ei ole piisavalt põhjendatud. Kuigi poolte kooselu on ammu lõppenud, ei ole vanemad ikka veel valmis oma tütre igapäevaelu hooldusõiguslikku infot omavahel vanemlikul tasandil vahetama ega otsustuste tegemisel
teist vanemat informeerima. Peamiseks probleemiks on poolte vahel lapsega suhtlemise korraldamisega seonduvad erimeelsused ja arusaamatused. Aeg-ajalt on lapsega suhtlemine päädinud politsei sekkumisega, viimati 19.04.2014, s.o perioodil, millal pooled osalesid psühholoogilisel perenõustamisel. Samas on mõlemad vanemad huvitatud tütre edasisest heast käekäigust, parimate arengutingimuste loomisest ning lapse huvide ja vajaduste arvestamisest. Lapse elu, tervise, heaolu ja turvalisuse ohtuseadmine ema ja tema elukaaslase juures Rootsi Kuningriigis elades ei ole piisavalt tõendatud. Laps on viimsed aastad elanud koos emaga, olnud igapäevaselt tema hooldusel ja kasvatusel ning miski ei ole siiani näidanud, et laps oleks ema juures elades olnud ohustatud või et tema haridus – ja terviseküsimustes oleks tehtud lapse jaoks ebaõigeid otsuseid. Vastuavaldus
11.SS esitas 13.02.2015 vastuavalduse lapse suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, temale ainuhooldusõiguse üleandmiseks ning isa ja lapse suhtluskorra määramiseks.
12.Avalduse kohaselt on lapse elukoht alati olnud ema juures. Nii Harju Maakohtu 15.04.2013 määrusega tsiviilasjas 2-13-3556 kui ka 20.02.2014 määrusega tsiviilasjas 2-13-3556 on kinnitatud kokkulepe, mille kohaselt on emal ainuhooldusõigus L viibimiskoha määramisel ning lapse lasteaiakoha ja perearsti valikul. Vanemate kooselu lõppemise üheks oluliseks põhjuseks oli asjaolu, et lapse isa ei osalenud peaaegu üldse lapse kasvatamisel. Kogu lahuselatud aja (ligikaudu kolm aastat) on poolte suhted olnud äärmiselt keerulised, mis põhjustasid ka lapses suuri pingeid. Laps muutus kinniseks ja tõmbus endasse. Isa halvustas ema lapse juuresolekul, samas kui ema ei ole kunagi lapse kuuldes isast halvasti rääkinud ja on püüdnud tülitsemist, eriti lapse juuresolekul, vältida. Laps armastab mõlemat vanemat ja avaldaja poolt on lubamatu last ema vastu ära kasutada. Isa lõpetas pärast lapse Rootsi kolimist elatise maksmise.
13.15.04.2013 ja 20.02.2014 kohtumäärustes ei ole märgitud, et ema otsustusõigus lapse viibimiskohta määrata või perearsti ja lasteaeda valida piirdub Eesti Vabariigiga. Isale on antud kõik kontaktid, et tema side lapsega võiks säilida. Isa ei helistanud ema uuele telefoninumbrile ja lapsega Skype teel ühendust ei võtnud. See näitab, et tal puudus tegelik tahe oma lapse käekäigu kohta teada saada või lapsega suhelda. Lapse emal on Rootsis uus perekond. Enne Rootsi kolimist käis laps korduvalt Rootsis külas ja oli teadlik enda tulevastest elutingimustest. Ta sõbrunes hästi oma uute pereliikmetega. 2014.a augustist alustas laps õpinguid XXX eelkoolis, kus tal läheb väga hästi. Tal on palju sõpru ning ta on muutunud Rootsis elamise aja jooksul palju avatumaks ja vabamaks. Ema ja laps elavad ema elukaaslasele kuuluvas avaras ridaelamuboksis lastesõbralikus ja rahulikus Stockholmi piirkonnas, kus lapsel on eakohaselt sisustatud oma nurk. XXX koolis õpib laps eesti keeles, kuid õpib ka rootsi keelt ja suhtleb palju kohalike Eestist pärit lastega. Rootsis elab ka puudutatud isiku I isa, kellega laps tihedalt suhtleb. Puudutatud isik I on aktiivne liige Rootsi-eestlaste Liidus. Seega on lapsel võimalik igapäevaselt suhelda oma emakeeles ja säilitada oma rahvuslik identiteet.
14.Vanemate tõsised ja korduvad erimeelsused lapse kasvatamise küsimustes viitavad pigem sellele, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei pruugi olla lapse huvides. Kuna emal on lapsega lähedane emotsionaalne side, ema on pühendunud lapse kasvatamisse oluliselt rohkem, kui seda on teinud avaldaja ja ema juures on head elutingimused, on ainuhooldusõiguse emale üleandmine lapse parimates huvides.
15.Lapse head suhted ja tihe side isaga on lapse huvides ning ema soovib lapse ja isa omavahelist suhtlemist toetada. Ema palus määrata kohtul isa ja lapse suhtlemise korra järgmiselt: Laps veedab isaga iga paariskuu esimese nädalavahetuse reedest kuni pühapäevani, arvestades lapse kooligraafikut ja lennuaegu. Laps veedab isaga alljärgnevad koolivaheajad, mille täpsed alguse ja lõpuajad annab ema isale teada pool aastat enne uue kooliaasta algust, kuid mitte enne, kui on selgunud järgmise õppeaasta koolivaheajad. Sügisene koolivaheaeg, tavapäraselt oktoobrikuu viimane nädal (algab esmaspäeval kell 9.00 ja lõpeb pühapäeval kell 17.00); Igal paarisaastal esimene täisnädal jõuluvaheajast (algab esmaspäeval kell 9.00 ja lõpeb pühapäeval kell 17.00); Igal paaritul aastal teine täisnädal jõuluvaheajast (algab esmaspäeval kell 9.00 ja lõpeb pühapäeval kell 17.00); Kevadine koolivaheaeg (see on liikuv koos lihavõtetega, tavapäraselt aprilli esimeses pooles (algab esmaspäeval kell 9.00 ja lõpeb pühapäeval kell 17.00); Suvevaheaeg on jaotatud ema ja isa vahel selliselt, et laps on isa juures kolm järjestikust nädalat, alates nädalast, kuhu satub iga-aastaselt jaanipäev. Juhul kui antud perioodi hulka ei kuulu isa sünnipäev, võimaldab ema, juhul kui laps on emaga Eestis, veeta isal see päev koos lapsega. Lapse suvevaheajal nädalavahetuste veetmist isa juures ei toimu. Kui lapse koolivaheaja veetmine isaga jääb sellesse kuusse, mil peaks toimuma lapse kohtumine isaga nädalavahetusel, jääb nädalavahetuse veetmine isaga ära. Lapse sünnipäev, iga aasta 15. juuli, tähistatakse ühiselt, kuni lapse 10 aastaseks saamiseni (edaspidi saab laps selles küsimuses suurema otsustusõiguse). Sünnipäeva toimumiskoha üle otsustab lapse ema, kes annab sünnipäeva toimumise aja ja koha isale teada vähemalt kaks kuud enne lapse plaanitavat sünnipäeva. Vanemad lepivad lapse üleandmise isale ja koju tagasitoomise kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 1 nädal enne plaanitavat kohtumist isaga. Isa teatab emale lapse kontaktid isaga olles, mille kaudu ema lapsega suhelda saab. Lisaks teatab isa emale veel ühe täiendava isiku kontakti, mille kaudu ema vajadusel lapsega ühendust saab. Juhul kui lapse graafikujärgse kohtumise tarbeks on vajalik teha täiendav kulutus, näiteks lennupiletid, tasuvad lapse vanemad selle kahasse. Lapse isa tasub pileti jaoks märgitud summast pool vähemalt üks nädal enne lennu väljumist ema poolt antud pangakontole, vastasel korral ei ole emal kohustust lapsele lennupileteid osta. Isa arvestab lapsega kontakteerudes lapse päevaplaaniga (kooli algus ja lõpp, trennid, öörahu jms). Selline informatsioon edastatakse isale ema poolt uue kooliaasta alguses ekirja teel. Täiendavad muudatused edastatakse samuti e-kirja teel. Võimalusel lepivad vanemad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku konkreetsed iganädalased ajad ja kanalid, mille kaudu isa lapsega suhtleb, et tagada isa ja lapse suhete stabiilsus ning regulaarsus. Juhul kui isa ei saa planeeritud ajal lapsega kontakteeruda, tuleb sellest anda märku lapse emale e-kirja teel ning koos ettepanekuga, millisele ajale soovitakse muuta. Seisukohad vastuavalduse suhtes
16.Lapse isa vaidles avaldusele vastu. Ema avaldus lähtub ekslikult eeldusest, et kuna lapse elukoha aadress on olnud ema aadressiga sama, on laps viimased aastad elanud koos emaga ja olnud igapäevaselt tema hooldusel. Samuti on väär arusaam, nagu oleks senini kinnitatud
kokkulepete kohaselt emale antud ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramisel ning lapse lasteaiakoha ja perearsti valikul. Laps on käesolevaks ajaks jõustunud „lapseröövi“ lahendi alusel naasnud Eestisse, kus on elanud ema juures olles erinevatel elupindadel. Kuna ema on alates 03.02.2015 viibinud korduvalt mitmeid päevi korraga Rootsis, on laps olnud olulise osa ajast isa viibimiskohas. Kuna ema ei ole senini olnud suuteline lapse ja isa suhtlemist kokkuleppe kohaselt tagama, ei ole olukorra jätkumine lapse huvides. Lapse head suhted ja side mõlema vanemaga on lapse huvides. Isa palus määrata kohtul lapse ja ema suhtlemise korra järgmiselt: Laps veedab emaga iga paariskuu teise nädalavahetuse reedest kuni pühapäevani, arvestades lapse kooligraafikut. Täiendavalt veedab laps emaga Haridus- ja Teadusministeeriumi kehtestatud koolivaheajad. Seejuures suvevaheaeg jaotataks ema ja isa vahel selliselt, et laps on ema juures vähemalt kolm järjestikust nädalat. Lapse suvevaheajal täiendavat nädalavahetuste veetmist ema juures ei toimu. Laps veedab ema juures igal paarisaastal esimese täisnädala jõuluvaheajast ja igal paaritul aastal teise täisnädala jõuluvaheajast. Lapse sünnipäeva iga aasta 15. juulil tähistatakse ühiselt kuni lapse 10-aastaseks saamiseni (edaspidi saab laps selles küsimuses suurema otsustusõiguse). Sünnipäeva toimumiskoha üle otsustavad vanemad ühiselt vähemalt kaks kuud enne lapse plaanitavat sünnipäeva. Vanemad lepivad lapse üleandmise emale ja koju tagasitoomise kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 1 nädal enne plaanitavat kohtumist. Ema teatab isale lapse kontaktid emaga olles, mille kaudu saab isa lapsega suhelda. Lisaks teatab ema isale veel ühe täiendava isiku kontakti, mille kaudu isa vajadusel lapsega ühendust saab. Juhul, kui lapse graafikujärgse kohtumise tarbeks on vajalik teha täiendav kulutus, tasuvad lapse vanemad selle kahasse. Lapse ema tasub pileti jaoks märgitud summast poole vähemalt üks nädal enne lennu väljumist isa poolt antud pangakontole, vastasel korral ei ole isal kohustust lapsele pileteid osta. Selliselt ära jäänud kohtumine asendatakse vanemate poolt kokku lepitaval ajal ja korras. Ema arvestab lapsega kontakteerudes lapse päevaplaaniga (kooli algus ja lõpp, trennid, öörahu jms). Selline informatsioon edastatakse emale õppeveerandi alguses e-kirja teel. Täiendavad muudatused edastatakse samuti e-kirja teel, pidades silmas ema ja lapse suhete stabiilsust ning regulaarsust.
17.Lapse määratud esindaja on seisukohal, et emale tuleb jätta ainuhooldusõigus määramata, kuna see ei ole kooskõlas lapse huvidega. Vanematel on võrdsed õigused lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Laps on elanud küll koos emaga ja puuduvad andmed, et ema juures edasi elamine oleks lapse huvidega vastuolus, kuid samal ajal on laps elanud pea kogu oma elu Eestis ja puuduvad andmed, et elu oma rahva keskel ja kultuurikeskkonnas ei oleks lapse huvides. Asjaolu, et lapse ema asus elama Rootsi, ei tähenda seda, et laps peaks jagama oma ema saatust. Täisealiseks saades on lapsel õigus iseseisvalt otsustada, kas ta tahab kodumaalt lahkuda ja elada emigrandina välismaal. Kodumaalt lahkunud vanema asemel saab jätkata teine vanem lapse hooldusõiguse teostamist.
18.Eestkosteasutus on seisukohal, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ainuhooldusõiguse üleandmine emale on kooskõlas lapse huvidega ja viib õigusliku olukorra vastavusse tegeliku olukorraga. Ema on taganud lapsele heaolu ja stabiilse elukorralduse ning ei ole tõendatud, et lapse elu, tervis, heaolu ja turvalisus oleks tema juures elades olnud ohustatud. Samuti on hooldusõiguse täielik üleandmine emale vajalik lapse igapäevaelu korraldamiseks parimal viisil kooskõlas lapse huvidega.
Maakohtu määrus ja selle põhjendused
19.Maakohus jättis isa avalduse rahuldamata ja rahuldas osaliselt ema vastuavalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks emale ning isa ja lapse vahelise suhtluskorra määramiseks. Kohus andis ainuhooldusõiguse lapse elukoha, koolivaliku, huvitegevuse ja perearsti valiku osas emale ning määras Rootsi Kuningriigis elava lapse suhtlemise korra isaga järgmiselt: Laps veedab isaga iga paariskuu esimese nädalavahetuse reedest kuni pühapäevani, arvestades lapse kooligraafikut ja lennuaegu. Laps veedab isaga alljärgnevad koolivaheajad, mille täpsed alguse ja lõpuajad annab ema isale teada pool aastat enne uue kooliaasta algust, kuid mitte enne, kui on selgunud järgmise õppeaasta koolivaheajad. Sügisese koolivaheaja, tavapäraselt oktoobrikuu viimane nädal (algab esmaspäeval kell 9.00 ja lõpeb pühapäeval kell 17.00); Igal paarisaastal esimese täisnädala jõuluvaheajast (algab esmaspäeval kell 9.00 ja lõpeb pühapäeval kell 17.00); Igal paaritul aastal teise täisnädala jõuluvaheajast (algab esmaspäeval kell 9.00 ja lõpeb pühapäeval kell 17.00); Kevadise koolivaheaja (see on liikuv koos lihavõtetega, tavapäraselt aprilli esimeses pooles (algab esmaspäeval kell 9.00 ja lõpeb pühapäeval kell 17.00); Suvevaheaeg on jaotatud ema ja isa vahel selliselt, et laps on isa juures kolm järjestikust nädalat, alates nädalast, kuhu satub iga-aastaselt jaanipäev. Juhul, kui antud perioodi hulka ei kuulu isa sünnipäev, võimaldab ema juhul, kui laps on emaga Eestis, veeta isal see päev koos lapsega. Lapse suvevaheajal nädalavahetuste veetmist isa juures ei toimu. Kui lapse koolivaheaja veetmine isaga jääb sellesse kuusse, mil peaks toimuma lapse kohtumine isaga nädalavahetusel, jääb nädalavahetuse veetmine isaga ära. Lapse sünnipäeva iga aasta 15. juulil tähistatakse ühiselt kuni lapse 10 aastaseks saamiseni (edaspidi saab laps selles küsimuses suurema otsustusõiguse). Sünnipäeva toimumiskoha üle otsustab lapse ema, kes annab sünnipäeva toimumise aja ja koha isale teada vähemalt kaks kuud enne lapse plaanitavat sünnipäeva. Vanemad lepivad lapse üleandmise isale ja koju tagasitoomise kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 1 nädal enne plaanitavat kohtumist isaga. Isa teatab emale lapse kontaktid isaga olles, mille kaudu ema lapsega suhelda saab. Lisaks teatab isa emale veel ühe täiendava isiku kontakti, mille kaudu ema vajadusel lapsega ühendust saab. Juhul kui lapse graafikujärgse kohtumise tarbeks on vajalik teha täiendav kulutus, näiteks lennupiletid, tasuvad lapse vanemad selle kahasse. Lapse isa tasub pileti jaoks märgitud summast pool vähemalt üks nädal enne lennu väljumist ema poolt antud pangakontole, vastasel korral ei ole emal kohustust lapsele lennupileteid osta. Isa arvestab lapsega kontakteerudes lapse päevaplaaniga (kooli algus ja lõpp, trennid, öörahu jms). Selline informatsioon edastatakse isale ema poolt uue kooliaasta alguses e-kirja teel. Täiendavad muudatused edastatakse samuti e-kirja teel. Võimalusel lepivad vanemad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku konkreetsed iganädalased ajad ja kanalid, mille kaudu isa lapsega suhtleb, et tagada isa ja lapse suhete stabiilsus ning regulaarsus. Juhul, kui isa ei saa planeeritud ajal lapsega kontakteeruda, tuleb sellest anda märku lapse emale e-kirja teel ning koos ettepanekuga, millisele ajale soovitakse muuta.
20.Niikaua, kui lapse elukoht on Eesti Vabariigi territooriumil, kehtib Harju Maakohtu 20.02.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-3556 kinnitatud lapse ja isa vaheline suhtlemiskord.
21.Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jättis kohus Eesti Vabariigi kanda, ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
22.Määruse kohaselt ei ole põhjendatud ja lapse huvides anda vanema hooldusõigust lapse viibimiskoha ning haridus- ja terviseküsimuste osas üle lapse isale. Isa ei ole välja toonud, millised eelmise kohtulahendi (kinnitatud kompromissi) tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud. Asjaoludest ei nähtu, et ema oleks lapse jätnud hooletusse või ohustanud last muul viisil. Kohus ei tee vanematele ettekirjutusi elukaaslaste valikul või välisriiki kolimisel, vaid kontrollib, kas otsustusõiguse või hooldusõiguse üleandmine teisele vanemale on põhjendatud.
23.Ema käitus Rootsi Kuningriiki elama asudes ja sellisest otsusest lapse isa sisuliselt alles tagantjärele teavitades mõtlematult, kuna sellele järgnenud mitmed kohtuvaidlused tõid kaasa negatiivse mõju lapsele, mis ei ole kooskõlas tema huvidega. Samas ei ületanud ema temal oleva otsustusõiguse piire. Lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2015 määrusest tsiviilasjas 2-13-3556 on emal 20.02.2014 määrusest tulenevalt lapse viibimiskoha, perearsti ja lasteaiavaliku osas ainuhooldusõigus ilma territoriaalse piiranguta. Rootsi Kuningriigi apellatsioonikohus tugines oma otsustuses lapse tagastamise küsimuses maakohtu määrusele, mis on ringkonnakohtu poolt tühistatud. Ainuüksi see, et ema korraldas enda ja lapse elu avaldajat teavitamata, ei ole aluseks lapse elukoha osas ainuhooldusõiguse avaldajale üleandmiseks.
24.Koos lapsega teise riiki elama asumisega ei käitunud ema lapse huvide vastaselt. Lapse ja ema omavaheline side on väga tugev. Kuigi laps on enne Rootsi asumist olnud palju ka koos isaga, on lapse peamine elukoht olnud siiski ema juures. 15.04.2013 ja 20.02.2014 kohtumäärustes tsiviilasjas 2-13-3556 leppisid vanemad kokku, et lapse emal on otsustusõigus lapse viibimiskoha suhtes, seega olid mõlemad vanemad jõudnud äratundmisele, et selline elukorraldus on lapsele parim. Laps oli Rootsi kolides vaid kuueaastane. Sellises vanuses lapsele on stabiilse elukorralduse jätkumine tagatud peamiselt sellega, et tema igapäevahooldaja ei muutu. Senises elukohariigis emast lahus elamine kahjustaks last tugevamalt kui koos emaga elama asumine teise riiki. Ei ole eluliselt usutav, et koos emaga Rootsi elama asumine oleks lapsele traumeeriv ja tema huvide vastane. Puudub alus kahelda, et teises riigis on lapse huvid kaitstud ja talle on tagatud head elutingimused ja turvatunne. Teise riiki elama asumine oli ette võetud planeeritult ja läbimõeldult. Emale on lapse huvid väga tähtsad ja ta suudab lapse huvide eest seista parimal viisil. Kuigi teise riiki ja teise keelekeskkonda kolimine on stressitekitav ja sellega kohanemine nõuab aega, ei ole põhjendatud etteheited selle kohta, et Rootsi elama asudes jääb laps ilma harjumuspärasest keelekeskkonnast ja lähisugulastest ning see kahjustaks last. Üldteadaolevalt on Rootsi sotsiaalselt turvaline heaoluriik, seal on Eestile sarnane kultuuriruum ning valitsevad samad väärtushinnangud. Eestis elavad sugulased saavad lapsega suhelda.
25.Isegi kui asuda seisukohale, et ema rikkus Rootsi kolimisega 20.02.2014 määruses kokkulepitud suhtlemiskorda, ei anna see alust hooldusõiguse teisele vanemale üleandmiseks. Ka pärast lapse tagastamist Eestisse on ema näidanud end hooliva ja pühendunud vanemana ning korraldanud lapse elu hästi. Teisi etteheiteid emale lapse kasvatamise osas ei ole isa esile toonud. Ärakuulamisel oli isa nõus, et laps elab emaga, kuid Eestis. Isa etteheited lapse ema nn heitlikule eluviisile ja ebamoraalsele käitumisele ei ole kohased ja jäävad tähelepanuta.
26.Puudub alus ema avalduse täielikuks rahuldamiseks ja vanemate ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks. Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes tuleb piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide
tagamiseks vajalik ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus.
27.Kehtiva 20.02.2014 kohtumääruse kohaselt on emal lapse viibimiskoha, perearsti ja lasteaiavaliku osas ainuhooldusõigus ilma igasuguse territoriaalse piiranguta. Vanematevahelised tugevad erimeelsused on põhjustatud vanemate omavahelistest halbadest suhetest, mitte eriarvamusest lapse kasvatamise osas. Käesolevas asjas on võimalik kohaldada vähem piiravaid abinõusid kui vanemate ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine. Mõlema vanema soov on pakkuda lapsele parimat, nad on võimelised last kasvatama, tema eest hoolitsema ja armastavad oma last. Mõlema vanema kodus on lastele sobivad elutingimused ja kasvukeskkond. Kuna laps viibib alates 03.02.2015 Eestis ja ei ole teada, millal ta taas Rootsi elama asub, ei ole tema elamistingimuste kontrollimiseks Rootsis põhjust. Arvestades lapse huve ja vanemate õigusi on mõistlik säilitada vanemate ühine hooldusõigus osaliselt. Seda toetavad nii lapsele määratud esindaja kui ka eestkosteasutus.
28.Põhjendatud on jätta emale ainuhooldusõigus lapse elukoha, koolivaliku, huvitegevuse ja perearsti valiku osas. Nende küsimuste vaidluste ja vastuoludeta kiire lahendamine on lapse huvides. Ülejäänud osas ühise osalise hooldusõiguse jätkumine võimaldab lapsevanematel teha ühiseid pingutusi, et oma suhteid parandada, ühiselt tegutseda ja planeerida lapse tulevikku ning mõlemal vanemal osaleda nii palju kui olukord võimaldab lapse elu üle otsustamisel.
29.Isale ei saa ette heita, et ta algatas lapseröövimenetluse, mille tagajärjel laps tagastati Eesti Vabariiki. Seadusega tagatud õiguse kasutamine ei saa olla lapse suhtes ühise hooldusõiguse täieliku lõpetamise aluseks. Kuigi ema ei ole lapse isaga kooskõlastanud kooli, kus laps käima hakkab, ei ole ta selles osas kuritarvitanud ühist hooldusõigust. Ema valis lapsele elukohalähedase kooli, mis on kooskõlas lapse huvidega. Isa seisukoht, et logistiliselt oleks lihtsam käia mõnes kesklinna koolis, on vanemate mugavus, mitte lapse huvi.
30.Kuna maakohtu 10.05.2015 määrusega tsiviilasjas 2-15-3651 peatati elatise sundtäitmine kuni hooldusõiguse vaidluse lahendamiseni, ei olnud lapse isa kohustatud elatist tasuma. Käesoleva määruse jõustumisel tuleb isal tasuda elatis ka võlgnetava perioodi eest. Et ema ei ole isale tasunud Rootsi Kuningriigi apellatsioonikohtu otsusega temalt välja mõistetud õigusabikulusid seoses lapseröövimenetlusega Rootsi kohtutes, ei ole asjakohane, kuna ülalpidamise nõuet ei saa tasaarvestada. Kohus möönab, et vanemate omavahelise vaidluse tõttu ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine on vastutustundetu ja lapse koolikulutusi rahaliselt mitte toetades on lapse isa käitunud enda, mitte lapse huvide kohaselt. Samas ei ole vaidlust, et laps on viibinud pärast Eestisse naasmist palju koos isaga ja isa on seega iseenesest teinud lapse ülalpidamiseks kulutusi.
31.Ema poolt pakutud suhtlemiskord on põhjendatud ja kooskõlas lapse huvidega. Isa ei esitanud ühtegi ettepanekut, kuidas lapse alaliselt Rootsis elamise korral korraldada lapse ja isa suhtlust paremini. Määruskaebus
32.Lapse isa palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks tagasi maakohtule. Menetluskulud palub avaldaja jätta lapse ema kanda.
33.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et isa ei ole välja toonud, millised eelmise kohtulahendi (kompromissi kinnitamise) tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud. Lapse
alalise elukoha püsiv muutmine välisriiki on oluline asjaolude muutus, mis korraldab ümber lapsest lahuselava vanema hooldusõiguse teostamise viisid ja võimalused. Kohus pidi tuvastama lapse ning vanema elu- ja keskkonnatingimused planeeritavas välisriigis, saama sealt vastavad kinnitused ja kaaluma, kas lapse huvides on tema kasvukeskkonna sedavõrd oluline muutus ühe vanema suva kohaselt ja kas tuvastatud asjaolud annavad alust arvamuseks, et nad jäävad selliseks ka edaspidi.
34.Õige ei ole maakohtu seisukoht, et isa avalduse hooldusõiguse muutmiseks tingis üksnes ema poolt lapse kooskõlastamata viimine Rootsi elama. Avalduse tingis lapse viimine kontrollimatutesse elutingimustesse välisriigis ilma, et mingiski osas oleks kindlust lapse edasise käekäigu osas. Maakohus jättis sellises olukorras vajaliku menetluse läbi viimata ja tõendid kogumata. Avaldus ei piirdunud sellega, et ema on korraldanud lapse elu ilma isa sellest teavitamata.
35.Käesolev menetlus tugineb asjaolule, et ema on süsteemselt rikkunud vanemate ühist hooldusõigust, mis on päädinud rahvusvahelise lapserööviga. Ebakorrektne on kohtu seisukoht, et Rootsi Kuningriigi apellatsioonikohtu otsus lapse Eesti Vabariiki tagastamise kohta tugines Harju Maakohtu 18.11.2014 selgitavale määrusele. Eestil puudub pädevus Rootsi kohtulahendi tõlgendamiseks endale sobivas suunas. Emal ei ole maakohtu 20.02.2014 kohtumääruse 2-13-3556 alusel lapse viibimiskoha määramisel ning lapse lasteaiakoha ja perearsti valikul ainuhooldusõigust. Ringkonnakohus ei saanud 17.02.2015 määrusega varasemalt tehtud määruse sisu ega otsuse alust otsustusõigust (PKS § 119) muuta hooldusõiguseks (PKS § 137).
36.Kohus ei põhjendanud, et lapse huvides oleks vajalik tema taaskord Rootsi elama asumine ega ka seda, kas ema on pädev tegema last puudutavates küsimuses otsustusi lähtudes eelkõige lapse, mitte enda huvidest. Kuna ema taotles kohtult ainuhooldusõiguse andmist (PKS § 137) eesmärgiga taas koos lapsega Rootsi elama asuda, on maakohtu määrus vastuoluline. Laps on väga suure ajast elanud koos isaga (ema välisriikides viibimistel), kuid kohus ei põhjendanud, et püsivalt isa juurde elama asumine oleks kuidagi traumeeriv või lapse huvide vastane.
37.Kohus rahuldas 13.04.2015 määrusega ema taotluse koguda tõendeid lapse elutingimuste, perekondlike suhete jms kohta Rootsis Rootsi kohtu kaasabil. Seda määrust ei ole maakohus täitnud ega ka tühistanud, seega puudub kohtul vastuavalduse aluseks oleva Rootsi elama asumise rahuldamiseks adekvaatne info ja alus. Samuti ei teinud kohus kindlaks ema elukorraldust Eestis, kuivõrd seegi on pidevalt muutuv ja ei ole võimalik rääkida stabiilsusest.
38.Kohtu etteheited isa poolt elatise tasumise osas on ebakohased. Kuigi elatise sundtäitmine peatati kuni hooldusõiguse vaidluse lahendi jõustumiseni, on isa elatise tasumise kohustust täitnud. Kohus jättis esitatud tõendite puhul tähelepanuta seadusest tuleneva kohustuse uurida hooldusõiguse määramisel vanemate majanduslikke väljavaateid hooldusõiguse teostamisel – millised on lapse ema väljavaated Rootsi riigi ja lapse isa ees sundtäidetavate kohustuste jm juures võimalikud eelkõige koos lapsega Rootsi elama asudes toime tulla.
39.Maakohus ei ole suhtlemiskorda menetlenud ega põhjendanud, mille alusel võiks ta olla veendunud, et korduvalt lapse ja isa hooldusõiguse teostamisele omavolilisi takistusi teinud ema oma õigusi edaspidiselt teostades peaks alati silmas lapse huve. Määratud suhtlemiskorda on sisse kirjutatud täiendavaid lapse emale kuuluvaid ainuotsustusõigusi, millega piiratakse põhjendamatult lapse isa hooldusõigust veelgi suuremas ulatuses. Kohus peab vanema ja lapse suhtlemist reguleerides lähtuma uurimispõhimõttest ning tegema endast kõik oleneva, et veenda vanemaid lapse huvides koostööle ja kokkuleppel lapsega
suhtlemist reguleerima, et vältida hilisemaid probleeme kohtulahendiga määratud suhtlemise korra täitmisel.
40.Maakohus lähtus sellest, et ema kolib lapsega elama Rootsi. Arusaamatuks jääb, millisest kohtumäärusest peaks juhinduma, kui ema otsustab lapsega kolida hoopis mõnda teise välisriiki. Kohtuasja lõpetamise ja võimaliku järgmise menetluse algatamise õiguskorrektselt ning osapooli vähem häirivalt võiks lahendada uus kohtumääruse regulatsioon, mille kohaselt on emal otsustusõigus lapse viibimiskoha määramise osas üksnes Eesti Vabariigi piires. Kohtumaterjalidest ja ema enda kinnitustest nähtub, et praeguseks on ema kooselu Rootsis lõppenud ja ta elab Eestis siinse elukaaslasega.
41.Kuna kohtumenetluse põhjustas ema pahatahtlik ja pahauskne lapse ning teise vanema õigusi ignoreeriv tegevus, tuleb isa menetluskulud jätta tema kanda. Vastused määruskaebusele
42.Lapse ema palub jätta maakohtu määruse muutmata. Isa ei ole välja toonud asjaolusid, et lapse elutingimused või elukorraldus ema juures oleks kasvõi mingil eluperioodil vähemalgi määral halvenenud. Ema teatas kohtule, et tema ja L elukoht on Eestis ja tal ei ole plaanis koos L-ga lähiaastatel Rootsi kolida. Seetõttu on asjakohatu etteheide, et kohus oleks pidanud välja selgitama lapse elamistingimused Rootsis. Ema ei ole kunagi kahjustanud lapse huve. Isa lähtub enda õigustest, mitte lapse huvidest.
43.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja määruskaebusega ei nõustu ja palub jätta selle rahuldamata. Maakohus lõpetas õigesti vanemate hooldusõiguse osaliselt, kuna vanemate vahel olid erimeelsused eelkõige lapse elukoha määramise osas. Kuna ema kooselu Rootsis on lõppenud, ei oma enam praktilist tähtsust avaldaja soov piirata territoriaalselt ema otsustusõigust lapse viibimiskoha määramisel. Avalduses ega vastuavalduses ei ole esitatud taotlust otsustusõiguse territoriaalseks piiramiseks, mistõttu ei saanud kohus sellega määruse tegemisel ka arvestada.
44.Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kohus hindas õigesti esitatud asjaolusid, kujunenud olukorda ja arvestas eelkõige lapse parimate huvide ja vajadustega. Menetluse edasine käik
45.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
46.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel täielikult määruses toodud põhjendustega ja ei pea neid vajalikuks seetõttu korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
47.Maakohus analüüsis põhjalikult lapse vanemate väiteid, millistele nad avaldusi esitades tuginesid. Isa avaldust lahendades leidis maakohus õigesti, et isa ei ole välja toonud, millised eelmise kohtulahendi (20.02.2014 kompromissi kinnitav kohtumäärus) tegemise
aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud. Kohtu poolt kinnitatud kompromissi kohaselt jäi emale ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha, perearsti ja lasteaia valiku osas, mida kinnitas ka Tallinna Ringkonnakohus 17.02.2015 määruses. Maakohus leidis õigesti, et lapse ema ja lapse elama asumine välisriiki ei ole iseenesest aluseks lapse hooldusõiguse viibimiskoha, haridus- ja terviseküsimuste osas üleandmiseks isale.
48.Maakohus leidis, et Rootsi Kuningriigis olid lapse huvid kaitstud, lapsele olid tagatud head elutingimused ja turvatunne. Maakohus on oma järeldust piisavas ulatuses põhjendanud. Isa ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks teha teistsuguseid järeldusi.
49.Kuna menetluse kestel faktiline olukord muutus, sest perekeskselt otsustati, et lapse ema ja laps hakkavad elama Eestis ning laps asus õppima Kalamaja põhikooli, millest teatati ka kohtule (II kd lk 181), ei olnud kohtul vaja kindlaks teha, millised olid lapse elamistingimused Rootsi Kuningriigis seal elamise ajal (vastavad päringud olid kohtu poolt tehtud). Samuti ei pidanud maakohus tegema ennetavalt kindlaks, kas lapse elutingimused Rootsis jäävad tulevikus sinna elama asumisel muutumatuks ega võtma seisukohta küsimustes, kas lapse huvides on vajalik tema uuesti elama asumine Rootsi Kuningriiki ja millised on tulevikus ema majanduslikud väljavaated Rootsis elades. Kohtul ei olnud alust määrata, et ema õigus määrata lapse viibimiskoht kehtib üksnes Eesti Vabariigi piires. Asjaolude muutumise korral saab kohus huvitatud isiku nõudel teha hooldusõiguse küsimuses teistsuguse otsustuse, kui see peaks osutuma vajalikuks ja olema lapse huvidega kooskõlas.
50.Asjakohatu on isa kriitika Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2015 määruse kohta tsiviilasjas nr 2-13-3556. Riigikohus ei võtnud isa määruskaebust eelnimetatud ringkonnakohtu määruse peale menetlusse ja see määrus on jõustunud. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse sellekohastele väidetele hinnangu andmata.
51.Maakohus ei leidnud, et lapse isa juurde elama asumine oleks lapsele traumeeriv. Vastupidi, maakohus leidis, et mõlema vanema soov on pakkuda lapsele parimat, nad on võimelised last kasvatama, tema eest hoolitsema ja armastavad oma last. Mõlema vanema kodus on lastele sobivad elutingimused ja kasvukeskkond. Kuna lapse vanematel on olnud tõsised ja korduvad erimeelsused lapsega seotud küsimuste lahendamisel, pidi maakohus tegema otsustuse, kummale vanemale jääb ainuhooldusõigus kõige olulisemates küsimustes (lapse viibimiskoht, hariduse- ja tervisega seotud küsimused). Elatise maksmise küsimus ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust.
52.Ebaõige on määruskaebuse väide, nagu ei oleks maakohus lapsega suhtlemise korda menetlenud. Maakohus käsitles seda küsimust kohtumääruse p-s 38. Isa ei esitanud omapoolseid ettepanekuid selle kohta, mil viisil võiks toimuda tema ja lapse suhtlemine lapse Rootsis elamise korral. Isa vastuväidete ja omapoolsete ettepanekute puudumise tõttu ei olnud kohtul alust määrata teistsugust suhtlemise korda, kui oli välja pakkunud lapse ema. Kohtul ei olnud alust seda omal algatusel muuta. Alusetu on ka etteheide, et maakohus ei teinud kõike endast olenevat, et veenda vanemaid lapse huvides koostööle ja kokkuleppel reguleerima lapsega suhtlemist. Arvestades lapse vanemate omavahelisi suhteid ja erimeelsusi, ei olnud asja lahendamine kompromissiga ilmselgelt võimalik. Sellise järelduse saab teha ka määruskaebuse väidete alusel, millest nähtub selgelt isa negatiivne suhtumine oma lapse emasse, mitte kompromissi otsimine.
53.Ringkonnakohus leiab, et maakohus lähtus lapse vanemate avaldusi lahendades õigesti eelkõige lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi, nagu sätestab PKS § 123 lg 1. Asja lahendades ja otsustust tehes ei rikkunud maakohus menetlusnorme ega ületanud diskretsiooni piire.
Menetluskulud
54.Maakohus jättis põhjendatult menetluskulud poolte endi kanda (va lapse esindaja tasu ja kulu) ning ringkonnakohus seda otsustust ei muuda. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud lapse isa kanda (va lapse esindaja tasu ja kulu, mis jäävad riigi kanda).
55.Lapse ema menetluskuluks õigusabikulud suurusega 480 eurot (400 eurot + käibemaks 80 eurot). Määruskaebusele vastuse koostamiseks kulus 5 tundi, esindaja tunnitasu on 96 eurot.
56.Ringkonnakohus leiab, et esindaja tehtud toiming ning sellele kulunud aeg oli vajalik ja põhjendatud. Esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega. Seega tuleb lapse isalt TsMS § 175 lg 1 alusel lapse ema kasuks välja mõista menetluskulude hüvitamiseks 480 eurot ja ema taotluse alusel määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.